NordenBladet — Kellakeeramisest tahetakse Euroopa Liidus loobuda juba järgmisel aastal. Aprilliks peavad liikmesmaad andma teada, millist aega nad püsivalt soovivad. Soomlased saavad nüüd anda otakantaa.fi veebis teada, millist aega nad soovivad.
Transpordi- ja kommunikatsiooniministri Anne Berneri väitel on Soome kellakeeramise lõpetamiseks hästi valmistunud, kuna Soome parlament eduskunta arutas seda teemat juba möödunud aastal. Tookord toetas parlament kellakeeramise lõpetamist, aga asjaga ei mindud edasi, kuna see nõudis otsust Euroopa Liidu tasemel.
Nüüd on kavas Berneri väitel algatada Soomes ühiskonnas diskussioon ja juurde võetakse asjatundjate arvamusi. Seisukoht töötatakse välja nõutud ajaks.
Soomlased saavad oma eelistuse teada anda otakantaa.fi veebi kaudu. Kellakeeramine on selles veebis üks populaarsemaid teemasid ja enamus inimesi pooldab püsivat suveaega.
Samas on Berneri väitel huvitav arutada eri võimalusi – näiteks kui ülejäänud Euroopa läheb suveajale ja Soome jääb talveaega, siis oleks üks aeg.
Kellaaeg mõjutab ministri väitel nii inimese tervist, konkurentsivõimet, transporti kui majandust.
Kui kellakeeramisest loobutakse, siis ei keerata kella tunni aja võtta edasi märtsikuus ja tagasi oktoobrikuus. Viimane kellakeeramine oleks siis 2019. aasta märtsikuus.
Soomes hakati kella keerama 1981. aastal. Algul muutus kellakeeramise päev pidevalt, kuupäevad pandi paika Euroopa Liidu direktiiviga, mida nüüd tahetakse muuta.
Euroopa Liit küsis suve jooksul inimeste arvamust kellakeeramise kohta ja 4,6 miljonist vastajast enamus pooldas kellakeeramise lõpetamist. Soomlased olid ühed aktiivsemad vastajad.
Kui võrrelda eri variante, siis tähendaks püsiv talveaeg valgemaid hommikuid terve aasta jooksul. Kevadel ja sügisel ärgataks koos päikesega ja talvel oleksid hommikud valgemad.
Püsiv suveaeg tähendaks aga kevadel ja sügisel valgemaid õhtuid. Talvel oleks õhtud kauem valged.
Üks variant on seegi, et kogu Euroopa läheb üle suveajale, aga Soome läheb Kesk-Euroopa ajale, kus praegu on Rootsi. Soome jaoks oleks see sama, kui olla püsivas talveajas.
NordenBladet —Soome psühholoog rääkis Yle hommikutelevisioonis, et paljud vanemad on ära unustanud, mille jaoks nad on olemas. Liigne diskuteerimine lastega rikub ära laste enesekontrolli. Psühholoog Keijo Tahkokallio rääkis, et praegu arutatakse lastega läbi palju eri asju. Lapsi kasvatakse läbi nende arutelude, aga tegelikkuses ei peaks lastega midagi arutama.
„Need küsimused, mida täiskasvanud peavad ära otsustama, pole mingi demokraatia, kus kõigil peab olema sõnaõigus,” räägib Tahkokallio. Nende küsimuste all peab ta silmas argielu tähtsaid küsimusi nagu magamamineku aeg, toiduvalik ja muud argised asjad.
Tahkakallio on kogenud psühholoog. Tema väitel on kaasaja kasvatuse viga selles, et piirid selle vahel, mida vanemad otsustavad ja mis on lapse „vaba ruum” on paljude vanemate jaoks hägustunud, vahendab Yle.
Ehk teisisõnu: neis asjades, mis peaksid olema vanemate otsustada, on hakatud liialt lastega nõu pidama.
Psühholoogi väitel peab täiskasvanu tähtsad asjad ära otsustama ja piirid seadma. See, mis jääb neist piiridest väljapoole, peaks olema vaba. Need kaks asja tuleb hoida teineteisest lahus. Nõnda pannakse paika piirid lapse jaoks, mis omakorda paneb aluse tervele elule.
Nõupidav kasvatus tähendab psühholoogi väitel seda, et laste käest on hakatud küsima, mida lapsed tahavad. Kas tahaksid tulla sööma, kas lähme koju. See viib omakorda olukorrani, kus lapsed pannakse üha rohkem otsustama „vanemate asju”, milleks on näiteks söögiajad.
Liigse nõupidamisega kaasneb oht, et lapsel kaob täiskasvanult saadav turvatunne. Laps tunnetab, et ta saab kõike otsustada, aga laps tajub seda turvatunde puudumisena.
Paljud vanemad kardavad lapsi käsutada, kuna see võib paista türanlik. Samas julgustab psühholoog vanemaid rohkem lapsi käsutama, kuna see on lastele hea.
Paljud vanemad ei oska jagada käske. Tuleks öelda „tulge sööma” ja „nüüd on aeg koju minna”, mitte „kas tuleksid sööma”.
Käsutamine võib õieti kasutatuna olla last austav: „istuge lauda, olge head”, selgitab Tahkokallio.
Ja see, kui vanemad on oma otsustusvaldkonnas järjekindlad, ei tähenda, et lapsele ei võiks anda vabadust ja et lastega ei võiks mängida. Lapse ellu peab mahtuma palju mängu. Kõige paremad on sellised vanemad, kes on lastega südamlikud ja soojad, aga samal ajal peavad kinni kindlatest nõudmistest.
Kui eesmärk on näiteks joonistada joon, siis hoolitseme vanematena, et laps joonistaks ilusa joone. Ja kui joon on valmis, siis ütleme, et hästi tehtud, toob Tahkokallio näite.
Laste nõupidaval kasvatusel võivad aga olla tõsised ja kaugeleulatuvad tagajärjed. Kui laps saab liiga väiksena liiga palju otsustusõigust, siis võib tema enesekontrolli areng kannatada.
Lapsed iseenesest oma enesekontrolli paika ei saa, vaid see nõuab vanemate sekkumist. Nemad peavad reguleerima laste käitumist ja andma eeskuju, kuidas asjadele reageeritakse.
Küsimus on enesekontrollis. Laps õpib oma käitumist ja tundeid kontrollima. Kui vanemad ei õpeta lapsele, kuidas söögilauas käituda ja käitumist ei kontrollita, siis annab see hiljem tunda koolis ja töökohal.
Enesekontrolli õppimine on aga väga tähtis: sellest sõltub elus hiljem edukus. Probleem on selles, et ainult väike osa lapsi suudavad end ise suunata. Aga kolmandik või lausa pooled lastest vajavad väljastpoolt sekkumist. Neil läheb elus hiljem halvasti, kui vanemad nendega asju liiga palju arutavad.
Kui laps enesekontrolli aluseid ei omanda, siis tekivad täiskasvanuna probleemid. Kui lapse enesekontroll on paigas, võib talle anda rohkem vabadust ise otsustada. Kõige õrnem periood on 7-aastaselt. Koolimineku eaks peaks olema enesekontrolli alused omandatud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Portugali külastab aastas umbes 13 miljonit turisti. Nende jaoks kõige populaarsemad paigad on Portugali pealinna piirkond, Portugali kõige lõunapoolsem piirkond Algarve, Porto linn, Põhja-Portugal laiemalt, Madeira saar, Assoori saared. Lissabon kuulub Euroopa kümne kõige populaarsema turismilinna hulka.
Rannamõnusid parimal tasemel on Portugalis võimalik nautida mitte üksnes Madeiral või Assoori saartel, vaid nt ka Portugali lõunaosas Algarve regioonis. Seal asuvad sellised kuulsad rannad nagu Praia da Marinha (peetakse Euroopa kümne kõige parema ranna hulka kuuluvaks) ja Armação de Pêra. Piirkonna teevad atraktiivseks väga puhas ja selge merevesi, kaljune maastik, kaunid liivarannad, väga meeldiv kliima, turvalisus, suhteliselt hõre inimasustus ja suhteliselt soodsad hinnad.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Portugalis 1 looduslik objekt (laurisilva mets Madeira saarel) ja 12 kultuurilist objekti (Porto-, Evora-, Guimarãesi- ja linnade ajaloolised südamed; Belémi torn Lissabonis; Alcobaça- ja Batalha klooster; Alto Douro veinipiirkond; Sintra maastikud jne). Portugali kultuurilised vaatamisväärsused on valdavalt mitte ainult kaunid, vaid ka väga huvitava ajaloo ja olemusega.
Asukoht ja kliima Portugal asub lõuna Lääne-Euroopas, peamiselt 37. ja 42. põhjalaiuse vahel (eraldi asuv Madeira saar asub 32. põhjalaiusel). Maa põhjaosa on mägine ja lõunaosa tasandikuline. Mandri-Portugali kõrgeim mäetipp ulatub peaaegu 2 km kõrgusele merepinnast. Rahvastikutihedus on piirkonniti väga varieeruv. Tihedaim on inimasustus Põhja-ja Kesk-Portugalis rannikualadel. Portugali lõunaosa on hõredalt asustatud ka rannikupiirkonnas.
Kliimat mõjutab Atlandi ookean, valitseb vahemereline lähistroopiline kliima. Keskmine temperatuur: suvel 26 °C ja talvel 10 °C kraadi. Ametlikud temperatuurirekordid on -16°C (veebruaris 1954) ja 47,4°C (augustis 2003).
Pealinna piirkonnas Portugali lõunapoolses keskosas ranniku lähedal on päevane keskmine temperatuur detsembrist veebruarini 14°C – 16°C, märtsis, aprillis ja novembris 18°C – 19°C, mais ja oktoobris 21°C – 22°C, juunist septembrini 25°C – 28°C. Keskmised öised temperatuurid on novembrist aprillini 8°C – 11°C ning juunist septembrini 16°C – 18°C. Ööpäevane keskmine temperatuur on detsembrist märtsini 12°C – 14°C, aprillis ja novembris 15°C, mais ja oktoobris 17°C – 18°C, juunist septembrini 20°C – 23°C. Aastas sajab selles piirkonnas keskmiselt 730 mm. Talv on oluliselt sademeterohkem kui suvi. Sademed jagunevad kuude vahel väga ebaühtlaselt. Kõige enam (üle 120 mm) sajab detsembris. Kõige vähem (10 mm või vähem kuus) sajab juulis ja augustis. Sademeid on umbes 120-l päeval aastas. Kõige vähem sajupäevi (2) on juulis ja augustis; kõige enam (14 – 15) aga novembrist veebruarini. Aastas on enam kui 2800 päikeselist tundi.
Põhja-Portugalis Porto lähedases rannikupiirkonnas on päevane keskmine temperatuur detsembrist märtsini 13°C – 15°C, märtsis, aprillis ja novembris 16°C – 17°C, mais ja oktoobris 19°C – 20°C, juunist septembrini 22°C – 25°C. Keskmised öised temperatuurid on novembrist aprillini 5°C – 8°C ning juunist septembrini 13°C – 15°C. Aastas sajab selles piirkonnas keskmiselt 1250 mm. Talv on oluliselt sademeterohkem kui suvi. Sademed jagunevad kuude vahel väga ebaühtlaselt. Kõige enam (peaaegu 200 mm) sajab detsembris. Üle 140 mm sajab ka oktoobris, novembris, jaanuaris ja veebruaris. Kõige vähem (alla 30 mm kuus) sajab juulis ja augustis. Sademeid on umbes 150-l päeval aastas. Kõige vähem sajupäevi (5 – 6) on juulis ja augustis; kõige enam (15 – 17) aga novembrist märtsini. Aastas on enam kui 2400 päikeselist tundi.
Mida teha Portugalis?
Portugali vaatamisväärsused, kohad mis väärivad vaatamist:
Madeira
Braga
Porto
Algarve regioon
Coimbra
Lissabon
Assoori saared
Évora
Cape Roca
Alcoutim
Lagos
Guimarães kindlus
Mount Pico
Peneda-Gerês Rahvuspark
Serra da Estrela Rahvuspark
Vila Nova de Milfontes
Kuulus Livraria Lello raamatupood Portos:
Lastega Portos reisides tasub kindlasti külastada ka raamatukogu, kus Harry Potteri autor JK Rowling sai inspiratsiooni oma raamatute kirjutamiseks. Rowling elas mõned aastad Portos ja töötas seal inglise keele õpetajana. Ta veetis palju aega just selles raamatukogus. Raamatutegelaste kostüümide idee tuli aga Porto ülikooli tudengite kostüümidest.
2x Livraria Lello (NordenBladet)
Huvitavamad vaatamisväärsused Lissabonis:
1. Tramm 28
Kõige võluvam viis näha vaatamisväärsusi on sõita just selle puust trammiga, mis veereb läbi Lissaboni kaunimate ajalooliste tänavate. Sõit algab Bairro Alto jalamilt, kust vanaaegne tramm sõidab läbi Baixa ja Chiado ostutänavate ning pöörab seejärel Alfama ja Graça linnaosadesse, kus munakividega kaetud küngastel möödutakse mitmesugustest kaunitest kirikutest ja lossidest. Väljub Praca Luis de Camõest Graçasse iga 15 minuti järel.
2. Mosteiro dos Jerónimos
See suursugune hilisgooti stiilis klooster ehitati 15. sajandi lõpus, et tähistada Vasco da Gama India „avastamist”. Peamine vaatamisväärsus on suurde kloostrisse avanev õrn gooti stiilis kabel, kuhu on maetud mitmed olulised isikud Portugali ajaloost. Aadress: Praça do Império.
3. Castelo São Jorge
Lissaboni kõige vanema linnaosa Alfama väänlevad tänavad viivad kunagisse mauride keskusesse. 9. sajandist pärit iidse lossi päikeseloojangukarva seinad valitsevad endiselt linna üle, olles nähtavad pea kõikjalt. Aadress: Castelo.
4. Torre de Belém
See on Lissaboni kui merelinna gooti ja Bütsantsi stiilis sümbol, mis seisab vankumatult Tejo jõe suudme juures, valvates sissepääsu linna sadamasse. Torni juurde viib jalakäijatele mõeldud kõrge puidust sild. Torn ise on keerukas kiviehitis, millest avaneb avar vaade Atlandi ookeanile. Aadress: Praça da Torre de São Vicente de Belem.
5. Gulbenkiani muuseum
Üks 20. sajandi suurimaid filantroope, armeenlane Calouste Gulbenkian jättis suurema osa oma ajaloolisi esemeid ja kunstiteoseid lemmiklinna Lissaboni. Nüüd asub tema auks rajatud muuseumis üks Euroopa väärikamaid kollektsioone. Valmistuge nägema hindamatuid hellenistlikke vaase, iidset Hiina portselani ja Rembrandti, Monet’ ja Van Dycki maale. Muuseumi juures tegutseb ka nüüdiskunsti muuseum. Aadress: Avenida de Berna 45A.
Avafoto: Lissabon, Portugal (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
NordenBladet — Riigikogu kiitis l heaks seaduse, millega hakatakse pakkuma keeleõpet siin elavatele välismaalastele, kes soovivad Eesti kodakondsust taotleda.
Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse täiendamise seadusega (629 SE) on keeleõpe välismaalasele tasuta ja riik on valmis maksma talle hüvitist ajal, kui ta on kokkuleppel tööandjaga saanud keeleõppeks tasustamata õppepuhkust.
Riik pakub edaspidi võimalust sõlmida keeleõppeleping vähemalt viis aastat Eestis seaduslikul alusel elanud inimestel, kes vastavad kodakondsuse taotlemise tingimustele ja kes soovivad taotleda Eesti kodakondsust. Lepingu kohaselt võimaldatakse lepingu sõlminuile ühekordset tasuta eesti keele õpet nulltasemelt kuni iseseisva keelekasutaja tasemeni B1.
Leping loetakse täidetuks, kui inimene on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotluse kodakondsuse saamiseks. Eesti keele kursustel osalemiseks makstakse lepingu sõlminule õppepuhkusel oldud päevadel keelekursustel osaletud kordade eest keeleõppehüvitist tema keskmise palga alusel 20 kalendripäeva eest. Keeleõpet hakkab korraldama Sisekaitseakadeemia.
Keeleõppelepingute sõlmimisega alustatakse tuleva aasta jaanuarist. Keeleõppe kuludeks on järgmise kolme aasta peale kokku arvestatud 3,7 miljonit eurot.
Eesti kodanikuks saamiseks on nõutav B1 eesti keele tase. Kodakondsust saab taotleda Eestis vähemalt kaheksa aastat elanud välismaalane, kes vastab seaduses ette nähtud tingimustele.
Läbirääkimistel võtsid sõna Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsioonist, Oudekki Loone Keskerakonna fraktsioonist ja Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Seaduse poolt hääletas 62 Riigikogu liiget ja vastu oli 1 liige.
Riigikogus läbis esimese lugemise kaheksa eelnõu:
Valitsuse algatatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni muutmise protokollide ratifitseerimise seaduse eelnõu (622 SE) näeb ette ratifitseerida rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2016. aasta muudatused, millega suurendatakse konventsiooniga loodud Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) nõukogu ja lennuliikluskomisjoni liikmete arvu, kuna viimase 25 aasta jooksul on osalisriikide arv suurenenud.
Rahvusvaheline tsiviillennunduse konventsioon, mis sündis 7. detsembril 1944. aastal eesmärgiga suunata tehnilist arengut lennuliikluse üldise turvalisuse eesmärgil. Eesti ühines konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta otsusega. ICAO nõukogu on konventsiooni alaline organ ning selle liikmed valitakse kolmeks saastaks liikmesriikide hulgast. Nõukogu ülesandeks on konventsiooni ülesannete ja assamblee juhiste täitmine, finantsvahendite haldamine, samuti ICAO lennuliikluskomisjoni moodustamine. ICAO lennuliikluskomisjon kaalub ja esitab nõukogule ettepanekuid soovituslike tavade ja lennuliiklusreeglite vastuvõtmiseks. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulutusi. Protokollid jõustuvad need ratifitseerinud riikide suhtes pärast nende ratifitseerimist 128 riigi poolt.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse hädaolukordade ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise alase vastastikuse abi ja koostöö kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (625 SE).
Kokkuleppele kirjutasid alla Eesti Vabariigi valitsuse nimel Andres Anvelt, Leedu Vabariigi valitsuse nimel Eimutis Misi?nas ja Läti Vabariigi valitsuse nimel Rihards Kozlovskis 23. novembril 2017. aastal Vilniuses.
Kokkulepe aitab päästevaldkonnas tihendada kolme Balti riigi koostööd elanikkonna kaitsel ja kriisireguleerimisel, et suurendada piirkonna julgeolekut. Seni on hädaolukordades koostöö ja vastastikuse abi andmise lepingud sõlmitud Eesti ja Läti ning Leedu ja Läti vahel, kuid ei ole olnud lepingut, mis hõlmaks kõiki kolme Balti riiki. Kokkulepe kohaldamisalas on hädaolukorrad päästevaldkonnas, mis võivad ületada riigi olemasolevate vahendite mahtu ja riigi võimet hädaolukorraga toime tulla. Kokkulepet ei kohaldata poolte jurisdiktsiooni all olevates merevetes toimuvate õnnetuste korral.
Kokkuleppe eesmärk on kehtestada üldine kord, mille alusel saavad kolm Balti riiki korraldada päästevaldkonnas hädaolukorra alast koostööd. Abi saamiseks tuleb taotleval poolel esitada kontaktpunktile abitaotlus, kuhu märgitakse soovitava abi ulatus ja laad. Pool, kellelt abi taotletakse otsustab viivitamata, kas tal on võimalik abi pakkuda.
Üldreeglina kannab abistav pool abi andmisel tekkivad kulud ise. Sõltuvalt sündmusest ja abi andmise iseloomust võivad pädevad asutused otsustada, et hüvitatakse näiteks varustuse kasutamise kulud, arstiabi maksumus ja kindlustuskulud. Samuti jagunevad õhusõiduki kasutamisega seotud kulud abistava ja abi taotleva poole vahel võrdselt. Kokkuleppe järgi tegutseb abistava poole personal kooskõlas abistava riigi õigusega.
Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (639 SE) lihtsustab ja teeb odavamaks väetiste registreerimise, muutes näiteks soodsamaks uute ja väikestes kogustes müüdavate väetiste Eesti turule toomise. Üheks eelnõu eesmärgiks on tagada tõhus järelevalve „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste üle riigisisesel turul. Lihtsamaks muudetakse ka riigilõivusüsteemi, kehtiva viie riigilõivutasu asemel tuleb edaspidi tasuda ühte. Lisaks tehakse väikseimaid täpsustusi.
Edaspidi peavad kõik Eestis tegutsevad väetisekäitlejad, kaasa arvatud märgistusega „EÜ VÄETIS” toote turustajad, esitama majandustegevusteate, mille alusel kantakse käitleja ja tema müüdav väetis registrisse. See võimaldab saada väetiseregistrist tegelikke ja ajakohaseid andmeid Eesti väetiseturust. Praegu puudub ülevaade „EÜ VÄETIS“ märgistusega toodetest, mis muudab järelevalve keeruliseks. Märgistusega väetise käitlema hakkamisest teavitatakse küll põllumajandusametit, kuid seda, kui kaua väetis hiljem turul on, info puudub.
Eelnõu kohaselt tasutakse igal aastal 65 euro suurust riigilõivu edaspidi kord aastas ja nimetuspõhiselt. Muid lõive ei lisandu. Kehtiva seaduse kohaselt tasutakse igal aastal riigilõivu kaks korda aastas ja turustatud koguse põhiselt. Lisaks kaovad eelnõu järgi lõivud, mis on ette nähtud väetise registrisse kandmise, registrikande muutmise ja kinnitatud väljavõtte eest. Seega muutub riigilõivude arvestus oluliselt lihtsamaks. Maksukoormus jääb seejuures samale tasemele.
Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõuga (640 SE) võetakse üle ELi vastav direktiiv, millega kehtestatakse tingimused uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti määratluse alla. Kuna direktiivi nõuded on Eesti õigusesse varasemalt üle võetud, ei mõjuta muudatus meie praegust olukorda.
Eesti lisab uusi psühhoaktiivseid aineid narkootiliste ainete nimekirja jätkuvalt kiiremini kui see toimub Euroopa tasemel. Seaduses tuleb lihtsalt asendada aegunud viide direktiiviga kehtetuks tunnistatud nõukogu otsusele. Lisaks asendatakse ja täiendatakse seaduses viiteid ELi narkootikumide lähteaineid reguleerivatele õigusaktidele.
Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõuga (642 SE) tehakse muudatusi karistusseadustikus, ohvriabi seaduses, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses ja riigi õigusabi seaduses. Eelnõu eesmärk on võidelda kasvava rahvusvahelise terrorismiohuga. Selleks võetakse riigisisesesse õigusesse üle vastav EL direktiiv ja tagatakse Eesti õiguse kooskõla ÜRO resolutsiooni ja terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni lisaprotokolliga.
Rahvusvahelistest nõuetest tulenevalt sätestatakse eelnõuga kuriteona terrorismi väljaõppe, selle nimel reisimine, terrorismi korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiste ohvriabiteenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine. Teenus tagatakse nii Eestis toimepandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud terrorismi tõttu kannatada välismaal. Terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist.
Lisaks tehakse karistusseadustikus muudatused, mis täpsustavad ja täiendavad Eesti Vabariigi julgeoleku, iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud kuriteokoosseise. Kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest sätestatakse ka juriidilise isiku vastutus, kuna erisuseks puudub põhjus. Õiguslünkade välistamiseks sätestatakse eraldi kuriteona välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolne Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ning sellise tegevuse toetamine. Samuti täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise kuriteokoosseise.
Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (627 SE) muudab kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaega. Praegu aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse nõuded kümneaastase tähtaja jooksul.
Eelnõuga sätestatakse, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le. Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni.
Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.
Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams Vabaerakonna fraktsioonist.
Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga (645 SE) muudetakse keskkonnatasude seaduses (KeTS) põlevkivi kaevandamisõigus tasu arvestamise põhimõtteid. Põlevkivi kui riigile kuuluva energeetilise maavara tasustamisel lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist ja põlevkivist toodetavast lisandväärtusest. Sellest lähtuvalt kehtestatakse KeTSi muudatustega põlevkivile uus kaevandamisõiguse tasu ülemmäär ning põlevkivi tasumäära kujunemise alused lähtuvalt sellest loodavast väärtusest.
Eelnõu soovitakse menetleda kiireloomulisena, et uus põlevkivi tasustamissüsteem saaks jõustuda alates 2019. aasta 1. jaanuarist ja et seda saaks menetleda koos riigi eelarvestrateegiaga 2019–2022 ning võtta see aluseks juba 2019. a riigieelarve seaduse koostamisel.
Valitsuse algatatud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (644 SE).
Nagoya protokolliga ühinedes panustab Eesti eelkõige maailma elurikkuse kaitsesse ning selle kasutamisest saadava tulu õiglasesse jaotamisse. Suurem osa maailma looduse mitmekesisusest asub arenguriikides.
Riigisisesed normid protokolli rakendamiseks on olemas. Ühinemise seaduse vastuvõtmine on vajalik, sest protokoll täiendab Eesti poolt ratifitseeritud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni. Nagoya protokolli osaliseks saamisega seotud kohustuslik kulutus Eesti jaoks on osamakse konventsiooni põhieelarvesse ning osalemine protokolliosaliste koosolekutel. Need kulud kaetakse keskkonnaministeeriumi eelarvest. Tänaseks on protokollil 105 osalist. Euroopa Liit kiitis protokolli 2014. aastal, Eesti võttis vastavad õigusnormid üle 2017. aastal jõustunud looduskaitseseadusega.
NordenBladet — Jyväskylä ülikooli dotsendi Mikko Jakoneni väitel on madalapalgalised tööd, juhuotsad ja eraisikute ettevõtlus suurendanud tööl käivate vaeste hulka. Olen tööl käiv vaene, tunnistab 38-aastane Töölö haigla neurokirurgia osakonna hooldetöötaja Daniel Böckerman. Ta saab 1800 eurot kuus palka, aga sellest lähevad maha maksud ja kätte jääb 1400-1500 eurot.
Böckerman tahaks omale osta uut autot, aga selleks pole ta selle palga juures võimeline. Isegi puhkuse jaoks tuleb pikka aega raha koguda. Treeningsaali jaoks tal raha ei jätku, vahendab Yle.
Töö hulka kuulub muu hulgas operatsioonisaalide, koridoride ja riietusruumide koristamine ning haiglajäätmete äraviimine. Mees leiab, et see töö on küllalt riskantne, sest puutub pidevalt kokku noroviirust ja tuberkuloosi põdevate haigetega.
Kuivõrd palk on madal, ei saa Böckerman teha neid asju, mida tahaks. Ta elab koos naisega, pärast eluasemekulude ja arvete maksmist jääb tal kuus kätte 800 eurot toidu ja muude kulutuste jaoks.
Soomes palgavaesust uurinud Jyväskylä ülikooli dotsent Mikko Jakonen räägib, et eriti hoolde ja teeninduse valdkonnas, kaupluste kassades ja koristuse valdkonnas on palju tööl käivaid vaeseid.
Statistikaameti andmetel on üksi elava tööl käiva vaese määr 60 protsenti mediaanpalgast, mis on ligi 1200 eurot kuus kätte. Selle määratluse järgi on Soomes kokku ligi 60 000 tööl käivat vaest.
See pole aga kogu tõde vaesuse kohta Soomes. Neile lisandub veel 100 000-400 000 riskigrupi inimest, kel aeg-ajalt puudub sotsiaalkindlustus ja kes teevad madalapalgalist tööd. Nende sissetulekud on väiksed, aga kui neil puudub sotsiaalkindlustus, siis ei lähe nad arvesse kui tööl käivad vaesed.
Jakoneni väitel on vaesus Soomes suhteline mõiste. See ei tähenda, et põsed oleks aukus, aga inimestel on raske toime tulla. Sellega kaasnevad võlad ja võimalikult odava toidu söömine.
Soomes on palgavaesuse puhul probleemiks juhutööd ja ebapiisav töötundide arv. Kui tulud vahelduvad, toob see kaasa palju bürokraatiat. Kui madala palgaga töökohtade arv kasvab ja tingimused halvenevad, siis taotlevad inimesed rohkem sotsiaaltoetusi.
Teeninduse sektoris on hakanud vähenema just koristajate ja hooldetöötajate palgad. Madalapalgalised tööd on peaasjalikult naistetööd nagu koristamine, hooldajatöö, lasteaiatöö, isiklike abistajate töö ja toitlustuse valdkonna töö.
Soomes on madal palk see, mis on 2000 eurot enne makse. Statistika ei näita täit tõde, aga palgad võivad olla isegi sellest väiksemad.
Lähiaastatel tõmmatakse Soomes seoses haldusreformiga avalikus sektoris kokku koristamise ja toitlustusega seotud töökohti. See puudutab kümneid tuhandeid inimesi, kes peavad uue töö leidma erasektoris. Arvatavalt tähendab see palgataseme langust.
Dotsent Mikko Jakoneni väitel tunneb vaene inimene end ebaõnnestujana. See on asi, mis ei paista välja. Palgavaesus toob kaasa häbi, depressiooni, toitumishäired ja nälja. Eriti raske on lastega peredes, kus lapsed ei pruugi tegeleda kõigi asjadega, mille järgi on huvi.
Jakoneni väitel on töötus või vaesus harva seotud inimese valikutega.
Daniel Böckerman on näiteks hooldetöötajaks õppinud, töötanud sel alal kümmekond aastat ja kavatseb jätkata vaatamata väiksele sissetulekule. Tema väitel nende osakonnas seda tööd austatakse ja teda tunnustatakse. Ta ütleb, et talle see töö meeldib – ta saab teiste inimestega hästi läbi.
Böckermanil on tööga seotud käe- ja põlvevaevused, mis piiravad liikumist. Ent vaim on tal tugev. Ta räägib, et ei soovita seda tööd neile, kes on füüsiliselt nõrgad. Tema valulävi on kõrge ja ta on töös kõike näinud. Ta ei imesta enam paljude asjade üle.
Mees tunnistab, et tööl käimine mõjub hästi nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Kela hüvitised töötutele on väiksed. Vaatamata väiksele palgale ja tervisehädadele valib ta pigem tööl käimise.
Avafoto: Helsingi (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)
