NordenBladet — Soome Tervise ja heaolu ameti (THL) teadusprofessori Timo Partoneni väitel on tervise seisukohalt Soomele parem lahendus püsiv talveaeg, kuna siis pole hommikud nii sünged. Partoneni väitel on hea, et kellakeeramisest on otsustatud loobuda, kuna see häirib inimeste und, ja seda isegi tervete inimeste puhul, vahendab Iltalehti.

Kellakeeramine häirib und, kuna ajab sassi inimese sisemise kella. Sisemine kell on ühisnimetaja suurele hulgale närvirakkudele, mis asuvad hüpotalamuse eesosas. Sisemine kell saab infot silmade kaudu tulevast valgusest. Valgus seadistab sisemist kella.

Kui silmadesse tuleb valgus, muudab see automaatselt erksaks. Sisemine kell reguleerib ühtlasi unerütmi. Kui kella keeratakse, ajab see unerütmi sassi.

Tunniajaline muutus on sisemise kella jaoks suur hüpe. Sisemise kella häirimine mõjutab nii südant kui veresooni. Läheb tükk aega, enne kui organism kohaneb uue ajaga.

Sisemine kell jääb iga päev veidi õigest ajast tahapoole. Naistel jääb sisemine kell ööpäevas maha keskmiselt 5 minutit, meestel 11 minutit. Need minutid tuleb iga päev tasa teha.

Professor Partoneni väitel oleks tervise seisukohalt parem püsiv talveaeg, kuna see on nö õige aeg. Talveajaga on hommikud oktoobrist kuni märtsini samasugused nagu nüüdki. Kui võtta kasutusele püsiv suveaeg, siis on talvehommikud pimedamad. Partonen hoiatab, et seoses kliimamuutusega hakkavad Soome talved olema senisest hallimad, pilvisemad ja lumetumad ehk teisisõnu pimedamad. Kui valida püsiv suveaeg, siis probleemid süvenevad.

Partonen on hämmingus, et Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker pooldas oma kõnes püsivat suveaega. Ettepaneku kohaselt minnakse veel tänavu sügisel talveajale ja siis kevadel suveajale, kuhu jäädaksegi. Mingil põhjusel ei antud veel teada, kumma kasuks hääletusele vastajad otsustasid, kas suve- või talveaja kasuks. On probleemne, et soovitatakse püsivat suveaega, kuigi see on tervisele halvem.

Partonen loodab, et isegi siis, kui terve Euroopa jääb suveajale, teeb Soome erandi ja läheb aasta pärast veel talveajale ja jääbki sinna. Ta soovitab jääda püsivalt normaalsuse ehk talveaja juurde. See oleks tervise seisukohalt parim variant.

Praegu võetakse suveajale minnes hommikust tund aega ära ja talveajale naastes antakse see tagasi.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium algatab septembris rahva hulgas arutelu, millist varianti inimesed pooldavad, kas püsivat suve- või talveaega.

Ministeeriumi info kohaselt on praeguse seisuga viimane kellakeeramine pühapäeval, 31. märtsil 2019. aastal. Need Euroopa Liidu maad, kes tahavad veel talveajale üle minna, saavad seda teha pühapäeval, 27. oktoobril 2019. aastal. Pärast seda enam aega muuta ei saa.

Soome on aastaid võidelnud Euroopa Liidus kellakeeramise lõpetamise eest. Soomes korraldati sel teemal rahvaalgatus, mida parlament arutas 2017. aastal. Kellakeeramisega alustati Soomes 1981. aastal. Euroopas ühtlustati kellakeeramine 1996. aastal, millest alates on kella keeratud märtsikuu viimasel pühapäeval ja oktoobri viimasel pühapäeval.

NordenBladet — Soome ettevõtja lasi end ära petta ühel seltskonnal ja tal võeti ära raha 16 000 euro ulatuses. Asi juhtus 2013. aasta augustis nii Lahtis kui Espoos. Ettevõtjana tegutsev Helsingi mees rääkis kohtus, et kohtas Lahti ja Helsingi vahel rongis üht seltskonda, kus oli nii mehi kui naisi. Meeste nimed Helsingi mehele meelde ei jäänud, küll aga naised. Üks naine oli esitlenud end „kauni Veerana”, vahendab Iltalehti.

Juba rongis hakkas mees koos seltskonnaga viina jooma. Järgmine pilt on mehel Espoost Serena veepargi puhkemajakesest, kus talle pakuti veel juua. Puhkemajas oli kokku 10-15 inimest, kes teineteist tundsid ja olid sugulased. Helsingi mees sai teistelt teada, et oli käinud vahepeal Ida-Helsingis. Niisamuti taksoga Lahtis.

„Veera” oli mehega kaasas. Nad olid plaaninud kihluda. Seltskonnas oli ka teisi naisi. Ühe süüaluse tunnistuse järgi oli Helsingi mees naiste keskel tantsu löönud. Helsingi mehe väitel olid tal kõik dokumendid seljakotis kaasas. Rahakott oli jaki taskus. Jakk rippus varnas. Mehe väitel oli rahakott koos pangakaartidega alles, kui ta seda kontrollis.

Kohtus väitis aga mees, et pangakaarte oli tema teadmata tema magamise ajal kasutatud. Samuti arvas ta, et tema netipanga koodid olid kopeeritud. Arvestades panga väljavõtteid, ilmselt nii ka juhtus. Näiteks mehe Osuuspankki kaardiga oli kolme ööpäeva jooksul võetud 25 korral välja 9960 eurot. Petised olid saanud koodid teada kas meest jälgides või siis kasutati „Veera” abi. Mehe dokumentide abil sõlmiti pangas ka laenulepinguid, millest osa läksid läbi. Raha kanti mehe kontole ja sealt edasi läks see petistele.

OP Kotipankki Oy ei kinnitanud 49?800 euro suurust laenulepingut ilma kliendi kohalolekuta. Samuti ei kinnitanud Santander Consumer Finance Oy taotletud 16?100 euro suurust laenu ilma kliendi allkirjata.

Helsingi mehe ja seltskonna vahel puhkes tüli, kui mehelt võeti ära tema telefon Samsung Galaxy. Serenast liikus seltskond edasi ühte korterisse Helsingis Pikku-Huopalahtis. Helsingi mehe väitel liikus ta seltskonnaga kaasa, kuna talle oli lubatud telefon tagasi anda. Telefoni mees aga ei saanud ja ta lahkus korterist ilma telefonita. Algul läks ta oma suvilasse haavu lakkuma ja pärast seda tegi kuriteoteate.

Pettuses süüdistatud kolm meest ja naine lükkasid kõik ümber. Süüaluste väitel oli automaadist võetud raha mehe enda soovi kohaselt. Raha läks kõik mehe enda kätte. Samuti oli mees ise teinud laenutaotlused.

Helsingi mees ütles, et tema taotlusi ei teinud ja kohus jäi teda uskuma, kuna meest hoiti kogu aeg alkoholi mõju all. 26-, 27- ja 32-aastased mehed ning 39-aastane naine mõisteti süüdi kuues eri pettuses, kahes pettusekatses, neljas maksevahendipettuses ja varguses. Süüalustele mõisteti aasta ja ühe kuu kuni aasta ja viie kuu pikkused vanglakaristused, mis sõltusid sellest, kas süüalustel oli muid kuritegusid.

Süüalused olid mitmelt poolt Soomest. Kirjeldatud „kaunis Veera” oli tegelikult hoopis teise nimega Uusimaa naine. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta 34-aastane. Varem on ta süüdi mõistetud Põhja-Savo, Pirkanmaa ja Lääne-Uusimaa kohtutes.

Kohtus Helsingi mees naist ära ei tundnud. Tema väitel meenutab naine „Veerat”, aga mitte päris. Kaassüüdlaste väitel aga oli just see naine see õige „Veera”. Üks meestest ütles otse välja, et naist kasutati peibutuslinnuna.

Süüalustel tuleb hüvitada mehele kaotatud 1746 eurot ja krediidiasutustele 14 255 eurot. Lisaks tuleb maksta kinni tuhandetesse eurodesse ulatuvad õigusabikulud. „Kaunilt Veeralt” pole raha võimalik saada, sest tema vastu on juba mitusada nõuet.

Helsingi kohus tegi otsuse kaks aastat tagasi, aga asi tuli uuesti kohtusse, kuna 32-aastane süüalune kaebas otsuse edasi. Hiljem aga loobus ta kaebusest ja seetõttu jäi kehtima varasem otsus.