Esmaspäev, september 15, 2025

Monthly Archives: juuli 2018

Helena-Reet: Palju raha on ikka väga mõnus! 😂

NordenBladet – Need, kes mu blogi kauem on jälginud, teavad, et mu tujud sõidavad suht ühest äärmusest teise – küll ma kiidan mõnusat elu maal ja unistan täielikust eraklusest, minimaalsetest kuludest ja kulutustest ning lihtsusest (loe näiteks SIIT) kui jälle ülistan maailma kalleimaid lukskuurorte, -kinnisvara ja -hotelle (vt näiteks minu mõnda kinnisvarasse investeerimplaani SIIN). Nii ta on – elus on vaja mõlemat – nii glamuuri kui lihtsust ning järelemõtlemisaega. Armastan tõesti loodust ja ka üksindust, aga mitte vaesust. Elus ei ole kõik nii must ja valge.

Suures plaanis mulle siiski raha ja jõukus meeldib, sest raha on otsetee. Kindalsti siinkohal paljud nüüd kommenteerivad mõttes – milleks on vaja otseteed, otsetee on igav jne.. aga mina siin blogipostituses pean silmas seda, et see on “üks mure vähem” ning sellega nõustute kindlasti, et muresid on elus kõigil niigi liialt palju – ning palju suuremaid muresid, kui seda on raha.

Palju luksust võib vahel ära tüüdata ja tüütabki ent palju vaesust on väljakannatamatu. Ning vaesed inimesed on enamasti kibestunud, kadedad ja melanhoolsed – nagu kirjutasin SIIN. Õnn ei peitu rahas, aga ilma rahata on õnnetu olek kiire tulema. Olen nüüd katsetanud mitmeid variante ning nüüd tean, mis mulle meeldib. Mulle meeldib vaheldus. Mulle meeldib kui on võimalused. VÕIMALUSED JA VABADUS – just see on kõige ilusam asi raha juures! Ma võin elada lihtsalt – kui see on mu valik ent mitte siis kui mul lihtsalt muud võimalust pole. Ma ei taha sellega öelda, et ma suplen rahas,  vaid seda, mida ma arvan rahast ja selle mõjust inimesele. Assooo, ja see lause “Raha rikub inimesed ära” – seda ütleb tegelikult vaid see, kes ise väga raha tahaks. Jäägem ausaks – VAESUS rikub inimesed ära – ja kuidas veel! Toredad inimesed, kel pole raha, lihtsalt satuvad kompleksidesse, nende unistused tuhmuvad, nende motivatsioonid kaovad. Kas pole see nii? Vaesus nüristab inimesi – paljud on selle välja teeninud ent on ka neid, kes ei peaks vaesed olema aga kahjuks on. Aga see arutelu, miks mõni on vaene ja mõni rikas – sellest räägime mõnes teises postituses.

Ütelge keegi, keda on raha ära rikkunud? Nimetage näiteks kolm inimest, kes enne olid vaesed ja toredad ning nüüd rikkad tropid. Kas olete kindel, et see oli raha, mis need inimesed ära rikkus? Olete te kindlad, et nad enne juba tropid polnud või et nad üldse tropid on? Äkki oli see hoopis mitu klassi allpool ja rahalistelt võimalustelt nigelamate inimeste pasarahe, negatiivne energia ning isiklik täitmata saamahimu, mis selle mõtte kellegi pähe tõi? Või polegi need inimesed rahast rikutud? Või saavad nad lõpuks ometi inimesi, kes neile kunagi meeldinud pole, nüüd südamerahus pikalt saata? Kus on tõde? Kellel on õigus?

Vahet ei ole… minu tõde on see, et raha on vaja – õigemini sõltumatust teistest. Ja see piir on kõigil erinev – see piir, mida sõltumatuna tehakse, sõltumatuks olemiselt oodatakse. Kas ostetakse jahte, villasid, privaatsaari ning investeeritakse unicorn firmadesse või rahuldutakse sellega, et keegi ei õpeta kuidas oma paari tuhandet investeerida ning mida reede õhtul teha. Mina näiteks armastan nii unistada kui elada suurelt. Nagu ma juba ühes varasemas postituses (Helena-Reet: MINU TEE MILJARDÄRIKS ehk kuidas saada maailma kõige eliitsema inimrühma liikmeks?) kirjutasin, on minu unistused juba hoopis kõrgemad. Oleme nii palju saavutanud Skandinaavia meediakontserni NordenBladet´i ning meelelahutussaitidega OHMYGOSSIP, samuti saadab suur edu Ohmygossip Couture´i – pean ennast vahel lausa näpistama, et aru saada, et kõik see on päris. Olen väga motiveeritud ning armastan nii väga seda mida teen! Iga päev on seiklus ning olen kindel, et ühel päeval vean ise ka unicorn ettevõtet.

Mida teie arvate – kas raha rikub inimesed ära või teeb seda hoopis vaesus?

 

 

Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Põhja- ja Baltimaade kolleegidega Islandil

NordenBladet — Eesti Riigikogu esimees Eiki Nestor viibib koos Põhja- ja Baltimaade parlamentide esimeestega kuni neljapäevani Islandil, et tähistada koos pidulikult Islandi sõltumatuse 100. aastapäeva ning arutada sellele järgneval konverentsil aktuaalseid poliitilisi küsimusi.

Islandi iseseisvuse 100. aastapäeva tähistamiseks toimub täna Põhja- ja Baltimaade spiikrite osalusel pidulik istung UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvas ajaloolises Þingvelliri rahvuspargis, kus 930. aastal tuli kokku maailma esimene parlament Alþingi.

Island sai Taaniga personaalunioonis olnud iseseisvaks kuningriigiks 1. detsembril 1918, mil Taani tunnustas Islandi suveräänsust. 17. juunil 1944 kuulutati Þingvelliril välja Islandi Vabariik ja seda päeva peetakse tänaseni Islandi iseseisvumispäevaks.

Pidulikule istungile järgneb homme Reykjavíkis traditsiooniline Põhja- ja Baltimaade spiikrite (NB8) kohtumine, kus on kõne all parlamentide ühisalgatused ja piirkondlikud väljakutsed.

Riigikogu esimees Eiki Nestor teeb homsel konverentsil kokkuvõtte Põhja- ja Baltimaade parlamentide esimeeste Hiina ühisvisiidist, mis toimus selle aasta alguses. Taani Folketingi spiiker Pia Kærsgaard räägib parlamentide eelseisvatest ühistegevustest.

Soome Eduskunta esinaine Paula Risikko teeb sissejuhatava ettekande Arktika kliimamuutustest, keskkonnaküsimustest ja turvalisusest. Leedu Seimi esimees Viktoras Pranckietis käsitleb Läänemere julgeolekut ja suhteid Venemaaga. Läti Seimi esinaine In?ra M?rniece räägib oma ettekandes idapartnerlusest, sealhulgas arengutest Ukrainas ja Gruusias.

Rootsi Riksdagi spiiker Urban Ahlin kõneleb parlamentidevahelisest koostööst ja teeb ülevaate Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) sõltumatu uurimiskomisjoni koostatud korruptsiooniaruandest.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riigikogu liige Laine Randjärv NordenBladet´i terviserubriigile: Su ettevõtmised õnnestuvad siis, kui usud iseendasse

NordenBladet – Kuidas elada oma elu tervislikult ja õnnelikult ning mida teha, et Su tegemisi saadaks edu? Tänases NordenBladet´i terviserubriigis “Kolm soovitust õnnelikuks eluks” jagab oma soovitusi reformierakondlasest riigikogu liige Laine Randjärv (53) ning ütleb, et kõigepealt tuleb uskuda iseendasse: Su ettevõtmised õnnestuvad siis, kui usud iseendasse!”

Sõnasta enda jaoks kasulikud uskumused. Meie mõtete kvaliteet määrab meie elukvaliteedi. See sõltub eelkõige viisist, kuidas me elus ettetulevaid sündmusi enda jaoks mõtestame. Elades kannatustes ja pidevas mures, tõmbame ligi ebamugavusi. Kui usume, et saame hakkama kõigega, mis ette võtame, muutub iga päev meile rahulolu allikaks.

Ole ettevõtmistes järjekindel. Kui tahad elus midagi saavutada, siis pead arvestama sellega, et teekond tippu võib olla ebamugav ja selle käigus tuleb õppida vastuvoolu ujuma. Raske olukorra lahendamist pole mõtet edasi lükata. Haara härjal sarvist kohe kui võimalik, siis on see keeruline ülesanne lahendatud ja pinge maandatud.

Ära püüa kõigile meele järele olla. Ära võta kogu maailma valu enda vastutada ning ära püüa sel teel kõike muuta. Arvesta, et muutused, mida siiski ootad või mille nimel tegutsed, ei pruugi juhtuda kiiresti. Ja tea, et elus pole läbikukkumisi, on ainult õppetunnid.

Avafoto: Laine Randjärv (Riigikogu fotoarhiiv/ Maria Laatspera)

Viimased artiklid samal teemal:
Ajakirjanik Mariann Joonas NordenBladet´i terviserubriigile: Öeldakse, et kahtlused on tapnud rohkem unistusi kui vigade tegemine – õnnelik saab olla ainult siis, kui elad enda südamehääle järgi

Janne Saar: Negatiivsed emotsioonid tuleb lahti lasta! Et end ületada, tuleb end ümbritseda sõpradega, kes sind motiveerivad!

Jana Hallas räägib NordenBladeti terviseruubriigile oma elustiilist ja põhimõtetest: Teen kõike kirglikult!

Ajakirjanik Karin Karu: Keha ei ole loodud istumiseks, vaid liikumiseks!

Kaisa Oja-Mehine räägib NordenBladeti terviserubriigile mida teha, et päev 100% õnnestuks!

TEADLASED tõestasid hiirkatsete peal soolebakterite seose rasvumisega – kuidas oma soolestiku olukorda parandada?

NordenBladet — Soome teadlased tõestasid hiirte peal ära, et soolestikus olevatel bakteritel on seos inimese rasvumisega. Samasugused tulemused on saadud inimeste puhul Hiinas. Nimelt selgus soomlaste uurimisest, et rasvumist ja maksahäireid põhjustab sooltes elav teatud enterobakter. Selgus, et teistest kiiremini rasvusid hiired, kellele manustati bakterit Enterobacter cloacae, vahendab Helsingin Sanomat.

Järgmisena tahavad teadlased välja selgitada, milline on nende bakterite hulk rasvunud ja maksakahjustustega inimestel. Tulevikus saaks hakata mõtlema selle peale, kuidas nende bakterite hulka mõjutada.

Hiirte põhjal ei saa veel teha järeldusi inimeste jaoks, aga need annavad aimu mehhanismidest, mismoodi mõjutavad soolebakterid organite tööd.

Kuigi enterobakterid seostuvad inimese kõhuhädadega, pole kõik siiski kahjulikud. Enterobakterite suurt hulka seostatakse aga organismi ja maksa rasvumisega.

Ühes Hiina haiglas tuvastati selle bakteri suur kogus rasvunud inimesel. Kui inimene kaalust alla võttis, vähenes ka nende bakterite hulk.

Soolebaktereid on viimasel ajal palju uuritud ja sellest on saanud meditsiinis valitsev trend. Teadlaste arvates tuleb rasvumine teatud heade bakterite puudumisest ja teiste üleküllusest. Tegemist pole ainult soolestiku küsimuse, vaid laiemalt ainevahetusega. Teadlaste teooria on selline, et teatud bakterite, näiteks enterobakterite suur kogus lõhub bakteriaalset tasakaalu, mistõttu soole seinad kahjustuvad ja lõhenevad. Seeläbi pääsevad soolebakterid liikuma mujale kudedesse. Sellest tulenevad põletikud mõjutavad ainevahetust laiemalt ning soodustavad mitmete haiguste teket. Samal ajal inimene rasvub, mis veelgi soodustab põletikke. Inimese organism satub omamoodi nõiaringi.

Soolte bakteriaalset olukorda mõjutab eelkõige toitumine. Nii näiteks mõjuvad sooltele hästi kiudainerikkad toidud. Bakteriaalset olukorda mõjutab juba kaks nädalat kestnud toitumise muudatus. Samamoodi mõjutab vana toitumise taastamine ka vanade bakterite naasmist.

Prebiootilisi ehk soolestikule kasulikke baktereid saab põhiliselt taimetoidust. Liiga rasvane toit mõjutab aga kasulikke baktereid negatiivselt ning see võib põhjustada soolepõletikke. Baktereid saab mõjutada ka kaalust alla võttes ning isegi liikumisel on bakteritele oma mõju. Samal ajal mõjutavad bakteriaalset olukorda toidus leiduvad lisaained.

Hiirtele manustatud enterobakterite tulemusel rasvarakud suurenesid ning kudede insuliinitundlikkus vähenes – see aga on esimene etapp 2. tüübi diabeedi tekkeks. Insuliin omakorda mõjutab organismi suhkru ja rasvade ainevahetust.

Teadlaste arvates rasvus lisaks kudedele ka enterobaktereid saanud hiirte maks. Sellised muutused võivad põhjustada eluohtliku tsirroosi.

Soomlaste uurimus avaldati teadusajakirjas Plos One ning selles osalesid Jyväskylä ja Turu ülikoolide teadlased. Varem on sarnaseid tulemusi saadud 2012. aastal Hiinas läbi viidud uurimuses.

 

Avafoto: NordenBladet
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

13 OLULIST teadmist rästiku kohta, mis võivad päästa su elu

NordenBladet — Sel aastal on väidetavalt nähtud palju rästikuid, aga kes teab… võib-olla on tegemist lihtsalt visuaalse illusiooniga? Illusioon või mitte, aga neid 13 asja pead kindlasti teadma, kui sinu tee ristub rästikuga, vahendab Iltalehti.

1. Rästik põgeneb
Rästikud põgenevad tavaliselt inimeste eest ära, aga kui ta tunneb end ohustatuna, võib ta hammustada.

2. Identifitseeri hammustusjäljed
Rästikul on kaks mürgist hammast, mistõttu jääb nahale kaks pistejälge, mille vahe umbes 3-4 mm. Mõnel juhul võib jääda vaid ka üks jälg, kui madu on mingil põhjusel teise hamba ära kaotanud.

3. Rasked sümptomid
Peale hammustust on esimesteks tunnusteks turse ja punetus. Hiljem võivad lisanduda oksendamine, kõhulahtisus, peavalu ja suisa pearinglus. Kui ka kõri läheb paiste ning hingata raske, on tegemist allergilise reaktsiooniga.

4. Ära katsu hammustuskohta
Kui mõistus käsiks hammustuskohta kohe puhastama hakata, siis tegelikult ei tohi seda üldse puutuda. Samuti ei tohi seda kohta pigistada või imeda.

5. Püsi liikumatult ja plaasterda koht kinni
Tasub jääda paigale püsima, koht tugevasti sidemega kinni tõmmata ning jäse kõrgemale tõsta, et vältida turseid.

6. Vastumürk ei ravi
Vastumürk ei ravi hammustust, aga ega see ravim mööda külge maha ka ei jookse.

7. Võta õiget sorti valuvaigistit
Kui hammustuse koht on valus, ära söö põletikuvastast valuvaigistit nagu näiteks Ibuprofeeni või atsetüülsalitsüülhapet. Paratsetamool seevastu sobib hästi.

8. Alati arsti juurde
Kui hammustuse ohver on muidu igati terve täiskasvanu ning tal ei tundu peale hammustuse suurt midagi viga olevat, siis tasub ikkagi perearsti juures käia näitamas.

9. Kohe arstiga ühendust
Kui hammustuse ohver on alla 15-aastane, lapseootel, vanur või raskesti haige olev isik, tuleb kiiremas korras arsti juurde minna. Eriti tõsine hammustus on selline, mis asub pea- või kaelapiirkonnas. Arst aitab tõsised sümptomid kohe kontrolli alla saada.

10. Rästikud on kuuma ilmaga aktiivsemad
Selle aasta kuumad ilmad algasid juba varakult, mistõttu on ka rästikud aktiivsemad. Võib olla ka nii, et sulle tundub, justkui rästikuid oleks palju, aga tegelikult näed sama rästikut mitu korda.

11. Rästik otsib süüa
Kui ilm on palav, liiguvad rästikud palju, kuna nad otsivad mõnusat varjulist paika. Aktiivne liikumine tõstab aga söögiisu ja seetõttu liiguvad nad veelgi enam.

12. Ole põõsastes ja metsas ettevaatlik
Rästikud armastavad olla soo ääres, mitmesugustes põõsastes, kivihunnikutes, kõrge muru sees, rohumaadel ja metsas.

13. Lihtsad ja parimad ettevaatusabinõud
Hoia meeles metsas liikudes alati kõrged kummikud jalga tõmmata. Õueala muru olgu alati lühikeseks niidetud. Kui tirid aia äärest või postide ümber kätega pikka heina, pea meeles kindaid kanda. Kui näed rästikut, hoia eemale!

Avafoto: Rästik (YouTube Kuvtõmmis)

Loe lisaks:
Malaisias leiti hiigelmadu, kes saab ilmselt uue Guinessi rekordi omanikuks + FOTOD!

Kümnekuune Iira-Riina mängis rästikuga

Muuda suvi ja reisimine koera jaoks turvaliseks