NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjonis arutati eile huvihariduse ja -tegevuse parandamiseks ning noortele mitmekesisemate osalusvõimaluste pakkumiseks loodud seaduse rakendumise üle. Eelmisel aastal maksis riik huvihariduse toetust kuus miljonit eurot, sel ja järgmistel aastatel on toetuse planeeritud eelarve 15 miljonit eurot.
Komisjoni aseesimehe Laine Randjärve sõnul oli tänase istungi eesmärk saada ülevaade lisatoetuse kasutamisest. „Toetus pole mõeldud ainult uute ringide loomiseks ja seni huvitegevusest kõrvale jäänud laste kaasamiseks, vaid ka olemasolevate võimaluste ja huviringide lisatoetuseks, kui on parandatud nende kättesaadavust ja kvaliteeti ning mitmekesistatud tegevusi ka juhendajate tasu tõstmise abil,“ lausus Randjärv.
Istungil toonitati, et kohalikel omavalitsustel peab olema täielik otsustusvabadus ses osas, milliseid huvialasid noortele lisaks pakkuda, kuid samas ei tohi unustada traditsiooniliste kultuurivaldkonna huvialade toetamist. Toodi välja, et toetusega ei tohi asendada raha, mida kohalikud omavalitsused praegu huvitegevusse suunavad. Lisati, et kui lapsi tuleb huviringi juurde, võib toetusmeetmest suurendada ka töötava ringi juhendajate tasu.
Veel märgiti, et peale kohalike omavalitsuste eneste huviringide toetamise peab toetusi olema võimalik taotleda ka erasektori teenusepakkujatel.
Kultuurikomisjon soovitab asjaomastel ministeeriumidel selgitada kohalikele omavalitsustele põhjalikumalt nende õigusi ja võimalusi, et ära hoida seaduse vääriti tõlgendamist ja toetuste jagamise otsustamisel endale liigsete piirangute seadmist.
Istungist võtsid osa haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets, noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi ja noorteosakonna nõnik Gerttu Aavik, kultuuriminister Indrek Saar, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman ja ministri nõunik Maris Sild, Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer, kohalike omavalitsuste koostöögruppide toetamise ja loovuse arendamise üksuse juht Kaire Soomets, Vastseliina Noortekeskuse juhataja Merlis Pajustik, Linnade Liidu nõunik Hille Ilves ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Jüri Adamsi, Monika Haukanõmme, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Artur Talviku ja Ain Lutsepa 18. jaanuaril esitatud arupärimisele vanemaealiste tööhõive kohta (nr 412).
Arupidajad juhtisid tähelepanu asjaolule, et tulevik eeldab nii paindlikku pensioniiga kui pensioniea üldist tõusu koos keskmise eluea tõusuga, kuid selliste lahenduste peamine eeldus on vanemaealiste efektiivne tööhõive. Mõistlik lahendus on anda vanemaealistele rohkem võimalusi osaleda aktiivselt tööturul.
Arupärijad soovisid teada, millised sammud on valitsusel kavas, et muuta seadusi vanemate inimeste huvi tõstmiseks tööturul osalemiseks.
Ratas selgitas, et Eesti on hetkel vanemaealiste tööhõive osas Euroopa esirinnas. „65–70-aastastest inimestest töötab meil üle ühe neljandiku, samas kui Euroopa Liidus keskmiselt töötab selles vanuserühmas kõigest üks kümnendik inimestest. Ka 55–64-aastaste inimeste tööhõive on Eestis kõrge, selles vanuserühmas töötab Eestis 67,7 protsenti kõikidest inimestest. Kui me võrdleme Euroopa Liidu samade näitajatega, siis see protsent on 57,5. Vaid kolmes Euroopa Liidu liikmesriigis on olukord Eestist parem,“ ütles Ratas.
Peaminister juhtis tähelepanu asjaolule, et vanemaealiste tööturul diskrimineerimine on võrdse kohtlemise seadusega juba tänasel päeval keelatud. Ealise diskrimineerimise vähendamiseks tööturul tegeldakse aktiivselt ka tööandjate teadlikkuse ja tegutsemisvalmiduse ning -oskuste parandamisega.
Peaministri sõnul kavatseb valitsus suurendada töösuhtes paindlikkust töö tegemise aja ja koha osas. Muudatuste tulemusena loodetakse tuua tööturule inimesi, kes eelistavad suuremat ajapaindlikkust, väiksemat töökoormust või kes eelistaksid teha tööd ka näiteks kaugtööna ehk siis kodus. „Need muudatused soodustavad osaajaga töötamist kõikide inimeste hulgas ning on seejuures kindlasti abiks ka vanemaealistele,“ märkis Ratas. Ta lisas, et kindlasti peame ka tõstma teadlikkust soodustustest, mis toetavad eakate osakoormusega töötamist. Näiteks, kui üldjuhul peavad tööandjad ka osaajaga töötaja eest maksma sotsiaalmaksu vähemalt 155 eurot ja 10 senti kuus, siis pensionäride puhul makstakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud töötasult, isegi kui sotsiaalmaks jääb alla selle mainitud summa. See erand toetab eakate osaajaga töötamist, kuid pahatihti lihtsalt ei olda selle infoga kursis.
Ratas ütles, et vanemate inimeste töömotivatsiooni suurendamiseks kavatseb  valitsus ellu viia pensionireformi. Selle raames tehakse ettepanek kehtestada paindlik pensioniiga – inimesed saavad ise valida endale sobiva pensionile mineku aja ja soovi korral seda ka edasi lükata. „Oluline on, et paindlikku pensioni makstakse ka töötamise korral. Täna ennetähtaegselt näiteks vanaduspensioni töötamise ajal ei maksta, mistõttu paljud eakad loobuvad töötamisest,“ märkis Ratas. Tema hinnangul võib pensionäride töömotivatsiooni samuti tõsta see, et paindlikku pensioni on võimalik võtta välja osaliselt või lükata selle saamine edasi. See võimaldab töötavatel pensionäridel koguda suuremat pensioni ajaks, mil nad enam töötada ei soovi.
Peaminister selgitas, et Eesti Töötukassa pakub Euroopa sotsiaalfondi vahendite toel kõiki tööturuteenuseid ka pensioniealistele. See võimaldab vanemaealistel täiendada enda oskusi ning leida endale tööturul just sobiv rakendus. Mõistagi tuleb siiski pidevalt jälgida, et Eesti Töötukassa osutaks teenuseid hästi ja inimsõbralikult ning suurendaks kõikide inimeste ja tööotsijate kindlustunnet.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas arupärimisele tervisekeskuste investeeringutoetuste kohta (nr 413).
Maaeluminister Tarmo Tamm vastas arupärimisele mahepõllumajanduse kohta (nr 418).
NordenBladet — Puhkusereis tundub justkui viimane õlekõrs, mille abil suhe päästa, aga kas see ikka toob soovitud edusammud? Huffington Post selgitas välja, et kui suhtes on kriitiline periood, võib puhkusereis asjad hoopis hullemaks ajada.
Uuringus osales 2128 abielus olnud ja lahutanud Suurbritannia paari, kellest 40% vastas, et broneeris reisi just selle eesmärgiga, et abielu päästa. 36% vastas, et puhkusereis aitas abielu koos hoida ja ĂĽlejäänul muutis kehvemaks. “Paljud paarid, kellel on suhtes probleeme, loodavad, et kui saavad igapäevasest stressist ja rutiinist välja, suhte probleemid lahenevad,” ĂĽtleb Slater & Gordon´i pereõiguste juht Amanda McAlister.
40% vastanutest tundis, et puhkusreis tekitas paari vahel vaid närvilisust juurde. 27% vastanutest jällegi otsustas lahku minna kahe nädala jooksul peale reisi. 15% vastajatest tundis reisi ajal, et ei olegi enam nii armunud ja 8% vastajatest jättis reisi keset puhkust pooleli. “Ăśks olulisemaid aspekte on see, et puhkekeskkond on põhimõtteliselt tehislik keskkond ja paari vahelised probleemid jätkuvad kodus hiljem edasi,” ĂĽtleb McAlister.
NordenBladet — Täiusliku ema päevarutiinile tuginedes, selgus, et kui emale makstaks kodutööde tegemise eest palka, oleks see summa aastas ikka üüratu, vahendab Daily Mail.
Uuringus selgus, et kui arvestada kodutööde tüüpi ja kulunud aega, võiksid emad tehtud töö eest teenida umbes 240 000 eurot kuus. Uuringu kohaselt kestab keskmise naise päev 16 tundi ning selle aja sees ollakse muuhulgas peakokk, autojuht, konsultant ja personaalne poekauba ostja.
Uuringu käigus pandi täpselt kirja, mitu tundi ühe või teise tegevuse jaoks kulub ning arvestati kui palju üks ametiesindaja selle eest palka umbes saab. Kolmandik palgast koosneks tavapalgast ja õhtute ning nädalalõppude eest tuleks lisatasu. Ülemaailmse ettevõte Interflora koostatud uuringus osales tuhat inimest.
Küsitluse kohaselt usub 60% naistest, et lapsed on tunduvalt nõudlikumad, kui ülemused töö juures. 80% naistest pidasid emaks olemise juures kõige raskemaks emotsionaalseid nõudmisi, kui jällegi 69% naistest arvas, et ka füüsiline koormus on raske. 56% naistest arvas, et ema roll on kõige tänuväärsem töö, mis iial olema saab.
NordenBladet — Hirm, “ma pole piisavalt hea”, on paljudele mureallikaks – eriti just neile, kes ajavad tulihingeliselt taga täiuslikkust. Petri Hiissa mõistis lõpuks, et pĂĽsiva muutuse aluseks on suurem eneseteadvus ja soov end ise aidata, vahendab Iltalehti.
Inseneri diplomiga soomlane Petri Hiissa koges pikka aega tundeid, kus ta pidi kõiges olema perfektne. Kogu selle teekonna sisse on jäänud unetus, pettumused ja läbipõlemised, aga selle käigus on muutunud ka arusaamised, juurde tekkinud enesehinnangut ja rõõmu. Ta soovib ka teisi aidata, et nad vabaneksid täiuslikkuse jahtimisest ja kirjutas raamatu “Täydellinen kirja” (tõlkes Täiuslik raamat).
“Hoolimata raamatu pealkirjast ja autorist ei ole see raamat täiuslik. Kuna see on nĂĽĂĽd paljastunud, võite kergemalt hingata. Ka lugeja ei pea olema täiuslik,” seletab Hiissa raamatu pealkirja. “Täiuslikkust taga ajajad otsivad “täiuslikku raamatut”, mistõttu otsustasin sellise kirjutada.” Petri ĂĽtleb, et ĂĽks asi, mis inimesi perfektsionismini tõukab, on koolisĂĽsteem. “Täiusliku hinde lagi on nii kõrgel ja õpetaja ĂĽlesandeks on otsida vigu, mille tulemusel võib siis hinnet allapoole langetada. Sõnum on selge: kui tahad läbi lĂĽĂĽa, valmista hästi ette, vasta õigesti, ära tee vigu,” ĂĽtleb Hiissa, kes sai põhikooli ja keskkooli lõputunnistusele parimad hinded ning sellega koos ka auhinna. Perfektsionismi hind on karm. See põhjustab sageli pingeid, muret, ärevust ja masendust. Täiuslikkust otsivad inimesed kannatavad tihti erinevate stressivormide käes.
Hiissa raamat on justkui töövihik, kus on tĂĽhje lehti, millele kirjutada, joonistada ja märkmeid teha. Mees hoiatab, et ĂĽlesandeid ei pea, ega saa teha täiuslikult – olulisem on, et käivituks mõtlemisprotsess. “Iga paberile kirjutatud märge on parem, kui mitte midagi. Töövihiku täitmine on hea harjutus ebatäiuse seedimiseks,” kannustab raamatu autor. “Kui ei sea endale liiga palju nõudmisi, kuidas minema peaks, võib elu hakata vabamalt voolama.”
Mitte miski ei muutu hetkega. Parema mentaliteedi loomine on protsess, mis vajab harjutamist. Hiissa annab juhiseid, kuidas perfektsionismist vabaneda:
1. Ela praeguses hetkes
Kui annad pidevalt oma kujutlusvõimele hinnaguid, ega ela praeguses reaalsuses, koged rahulolematust. Tegelikkus ei pruugi kunagi kujuneda selliseks nagu on kujutelm.
2. Tunneta edu
Kas oled mõelnud, et edu saavutamisel otsid pigem seda teatud tunnet – imetlust, tunnustust – kui saavutust ise? Sul tekib hea tunne, kui saavutad edu. Asi kipub aga vastupidi olema. Sa ei tunne end täielikult õnnestununa, kui enesetunne pole hea.
3. Hirm ebaõnnestumise ees
Perfektsionistidega käib pidevalt kaasas ebaõnnestumise tunne, kus täisuslikkust taga ajav meel samastub saavutatud tulemustega. Hirm ebaõnnestumise ees paneb meid vigu vältima ja ohutult mängima. Ebaõnnestumise hirm toob sageli kaasa selle, et sa ei õnnestugi milleski. Kaob rõõm ja tekib stress. Tegelikkuses on nii, et ebaõnnestumised on suurimad õpetajad – kui vaid oskaksime asjasse nii suhtuda.
4. Vead õpetavad
Perfektsionist ootab endast mitte eksimist. Tegelikkuses on nii, et vead ei takista õnnestumist. Vastupidi. Iga viga on võimalus õppida. Paljud uuendused ongi sündinud vigade tulemusel. Mida kiiremini suudad toibuda ja veast õppust võtta, seda kergemalt elu kulgeb. Teinekord ajavad vead isegi naerma.
5. Ole iseenda parim sõber
Liigne enesekriitika ja enese piiramine suurendavad ärevust ja pikendavad stressist toibumist. Omalahenduslik suhtumine iseendasse lisab uuringute kohaselt õnne, heaolu ja ka loovust ning tootlikkust. Sinu ülesandeks on end alati kiita, eriti just rasketel hetkedel. Sa väärid iseenda kaastunnet ja teed kõike selliste ressurssidega nagu sul parasjagu käsutuses on.
6. Tagasiside võim
Täiuslikkuse taotlemine on suures osas seotud teiste inimestega. Kui teeme midagi väga hästi, meid kiidetakse, tunneme end hästi ja soovime samasugust tunnet oma ellu rohkem. Võta positiivne tagasiside alati avasüli vastu, aga ära anna negatiivsetele asjadele mõttetult suurt kaalu.
7. Kohustuse tunne
Kulutame oma elus väga palju aega ja energiat selleks, et teistele meelejärgi olla. See on põhjuseks, miks kahmame endale kokku rohkem ĂĽlesandeid, kui jaks lubab. Inimestel on hirm, et ei vastata teise inimese ootusele. Perfektsionistil on raske enda jaoks asju tähtsuse järjekorda panna, mistõttu võib tal olla keeruline öelda “Ma ei tee seda!”
8. Tunnista enda olemust
Perfektsionisti eesmärk on kõike teha nii täiuslikult, kui vähegi võimalik. Võimalik ja vajalik on jällegi kaks täiesti erinevat asja. Ülesannete jaoks on hea kõigepealt määratleda, kas selle tegemine üldse on parasjagu vajalik. Otsustage, millises osas oma elus võiksid taluda ebatäiust.
9. Must ja valge
Perfektsionist määratleb end ja kogemusi pigem äärmuste järgi. Kui ka järgmisel hetkel tabad end mõtlemast, kus kõik tundub must ja valge, proovi lisada mõttemaailma uusi värve ja vaatepunkte.
10. Tunneta oma mõtteid
Perfektsionistid kipuvad tavaliselt liiga palju ĂĽle mõtlema ja suur osa probleeme sellest algabki. Ăślemõtlemisest saab teadlikult vabaneda. Kui järgmisel korral koged taas samu tundeid, tuleta endale meelde: “See on kõigest ĂĽks mõte.” Kui sa saad aru, et oskad oma mõtteid tunnetada, hakkab ĂĽlemõtlemine sinus kaduma. Järgmisel korral saad valida, kuidas oma mõtetesse suhtud. Mõtted hakkavad heas mõttes elama, kui ei võta enam kõike nii tõsiselt.
11. Kinnitused
Saad oma elus alati seda juurde, millele keskendud. Kui keskendud jätkuvalt sellele, mis on valesti, annad veelgi enam energiat sĂĽngetele mõtetele. Ăśks hea nipp end positiivsemalt mõtlema suunata, on ĂĽles kirjutada häid veendumusi ja korrata neid lauseid mitu korda. Perfektsionisti kinnituslause võiks kõlada nii: “Tehtu on veel parem, kui täiuslik.”
12. Suurenda tänulikkust
Perfektsionistid on krooniliselt rahulolematud. Paljud hindavad asju alles siis, kui neid enam pole. Parim viis oma elus asjade hindamiseks on see, kui kujutada elu ilma nendeta. Tänulikkuse tunne on üks võimsamaid viise terviklikkuse ja meelerahu aspektist.
Albert Einstein on öelnud: “Elada võib kahte moodi: Kas nõnda, et mitte miski pole ime. Või nii, et kõik on imeline.”
Avafoto: Petri Hiissa (Instagram @ petrihiissa)
Allikas: Iltalehti
