NordenBladet — Soome võtab esimesena maailmas eeloleval suvel kasutusele mobiilse juhiloa ehk digitaalse autojuhiloa. Kasutajatele tasuta rakendus võetakse kasutusele suve lõpupoole, ütles juhilubade väljaandmisega tegeleva liiklusturvalisusameti Trafi osakonnajuhataja Simo Karppinen. Trafi eesmärk on hakata välja andma ka ainult digitaalseid juhilube, vahendab Yle.
Mobiilne juhiluba annab kasutajale märku juhiloa aegumisest ning pakub teavet auto registrinumbri kohta. Digitaalset juhiluba on juba testitud ja seda on edukalt kasutatud näiteks isiku tuvastamiseks postipakkide väljavõtmisel.
Mobiilne juhiluba ei asenda lähimas tulevikus veel tavalist juhiluba. Politsei info kohaselt võib mobiilne juhiluba saada ametliku staatuse vaid läbi seadusemuudatuse.
NordenBladet — Olukorras, kus Läänemeri on üha enam reostunud mikroplastidega ning vee ja mereandide kaudu sööb inimene mikroplasti üha rohkem sisse, kavatseb Rootsi keelustada kõik need tooted, mille kaudu mikroplastid merre satuvad.
Kõigepealt võetakse ette kosmeetikatooted, millest valdav enamus sisaldab mikroplaste. Mikroplaste kasutatakse kreemides, šampoonides ja vedelseepides omaduste parandamiseks, samas on need asendatavad. Mikroplastid keelatakse osades kosmeetikatoodetes alates 1. juulist, vahendab Dagens Nyheter.
Mikroplastid keelatakse neis kosmeetikatoodetes, mis veega kanalisatsiooni lastakse nagu hambapastad, vedelseebid, šampoonid ja koorimiskreemid. Plaste ei keelustata neis kreemides, mis ööseks näo peale jäetakse. Paljude inimeste jaoks pole üllatus mitte mikroplasti keelamine, vaid asjaolu, et seda üldse kosmeetikatoodetele lisatakse.
Samas on mikroplastid väga ohtlikud, kuna nende väiksed osad lähevad läbi puhastusseadmete filtrite ja jõuavad lõpuks merre, kustkaudu inimene need sisse sööb. Mikroplaste on näiteks leitud Läänemerest püütud räimest, lutsust, tursast ja meripühvlist. Mikroplasti on leitud ka meest, soolast ja Saksa õlledest.
Samas on vaid väike osa merre sattuvast mikroplastist pärit kosmeetikatoodetest. Palju hullemad reostajad on autorehvid, teekatted ja kunstmuru. Nüüd tahetakse Rootsis ette võtta ka muud suuremad reostajad, näiteks kunstmuru.
Enne Rootsit on mikroplastide kasutamist keelatud Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, USA-s ja Kanadas.
Soomes on valitsus samuti uurimas, kuidas oleks võimalik mikroplastide merre sattumist vähendada.
NordenBladet — Soomes heisatakse lipud Balti riikide 100. aastapäeva auks. 16. veebruaril on Leedu 100. aastapäev, 24. veebruaril Eesti 100. aastapäev ja 18. novembril Läti 100. aastapäev.
Leedu ja Eesti aastapäeval heisatakse Soomes lipud kell 8 hommikul ja langetatakse päikseloojangul. Novembris heisatakse Läti 100. aastapäeva puhul lipud kell 8 ja langetatakse kell 16, edastas siseministeerium.
Eesti, Läti ja Leedu heiskasid lipud ka Soome 100. aastapäeva puhul 6. detsembril 2017. aastal.
NordenBladet — Rootsis on kinnisvara hinnad alates sügisest kiiresti langenud. Sama võib juhtuda Soomes, sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub.
Stockholmi elanik, 30-aastane kirjastuse graafik Lisa Bengtsson otsis omale pikalt uut kodu. Niigi kõrgete Rootsi kinnisvara hindade kohta öeldi, et need jäävadki tõusma. Lõpuks kasutas naine oma kõhutunnet, ehk nagu rootslased ütlevad magkänslan, ja soetas 206 000 euro eest pisikese, 24-ruutmeetrise korteri 1945. aastal ehitatud elamus Stockholmi edelaosas asuvas Hägersteni linnaosas, vahendab Helsingin Sanomat.
Bengtsson tunnistab, et kui ta korterit otsis, olid hinnad tipus ja see tekitas stressi. Räägiti, et hinnad jäävadki tõusma. Sügisest aga hakkasid hinnad järsku kukkuma. Aasta lõpus kukkus kinnisvaraturg 9 protsenti, Stockholmis veelgi enam. Veel suvel müüdi analoogset 24-ruutmeetrist korterit 24 500 eurot kallimalt.
Sügisel suurenes ka müüjate ebakindlus. Kortereid müüakse kiiresti, ilma ostja-poolse kindla hinnapakkumiseta. Müüjad on paanikas ja tahavad raha kohe kätte saada.
Hinnalanguse käivitasid Rootsis valitsuse sammud. Kuni seniajani oli tavaks, et korteriostjad ei maksnud üldse laenu põhiosa, tasuti vaid intressi. 2016. aastal kehtestas sotside valitsus, et maksma tuleb hakata ka põhiosa. Tegemist polnud väga suure mõjutamisega, sest laenutähtajad on Rootsis jätkuvalt 50 aasta pikkused. Sellele vaatamata muutus olukord turul kiiresti.
Kinnisvaraturg on väga emotsionaalne. Juba väikeste kõikumistega võib eufooriast saada muretsemine ja muretsemisest saab kiiresti paanika. See võib juhtuda siis, kui hinnad on kerkinud kiiresti liiga kõrgeks.
Soome kinnisvara-analüütik Juhana Brotherus räägib, et Rootsis tõusid korterite hinnad liiga kiiresti. Nüüd on tegemist korrektsiooniga.
Hinnalangus Rootsis jätkub. Näiteks Swedbank ennustab, et kinnisvara hinnad langevad käesoleval, 2018. aastal 5 protsenti.
Brotheruse väitel tasub olla ettevaatlik ka Soomes. Sest nagu öeldakse: kui Rootsi aevastab, siis Soome haigestub. Rootsi on Saksamaa järel Soome tähtsuselt teine eksporditurg. Soomet mõjutab see, kui Rootsi kinnisvaramull lõhkeb.
Lisaks tegutsevad nii Rootsis kui Soomes samad pangad: Nordea, Handelsbanken, Danske, Ålandsbanken. Kui pangad saavad kahju Rootsis, siis hakkavad laenukraanid sulguma ka Soomes. See mõjutab kinnisvara hinda.
Kolmas ettevaatuse põhjus on see, et Põhjamaade pangad hangivad eluasemelaenudeks raha rahvusvaheliselt turult. Investorid vaatavad Põhjamaid kui üht tervikut. Kui investorid on mures Rootsi pärast, siis hakatakse tõstma intresse ka Soomes.
Samas pole mõtet Soomes üle muretseda. Tõenäoliselt on Rootsis tegemist vaid hinnakorrektsiooniga, mis ei mõjuta majandust tervikuna. Rootsil on oma keskpank, kes võib vajadusel sekkuda. Lisaks tasub silmas pidada, et Soomes on kinnisvara hinnad tõusnud palju vähem kui Rootsis. Survet korrektsiooniks Soomes ei ole.
Soomet ja Rootsit eristab ka üüriturg. Soomes see töötab, Rootsis mitte. Brotheruse väitel on teine ütlemine see, et Soomel tasub kopeerida Rootsilt kõike muud peale kinnisvaraturu.
Rootsis on väga vähe selliseid kortereid, mida välja üüritakse. Neis on üürid kindlalt fikseeritud. Vaatamata headele kavatsustele on Rootsis välja kujunenud sisuliselt olematu üüriturg, mis sunnib inimesi ostma iga hinna eest oma korterit.
Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves ütles kinnisvaraturu kohta, et suurt langust ei tohiks tulla, kuna Euroopas ja maailmas on praegu head ajad. Ingvesi väitel on Rootsis aetud mitukümmend aastat kehva kinnisvarapoliitikat. Korteritest on olnud puudus aastakümneid, aga ehitustegevus on alanud alles viimastel aastatel. Lisaks mõjutab kinnisvaturgu üürituru puudumine, mistõttu on paljude inimeste jaoks ainus võimalus omale korter osta – see omakorda kergitab hindu. Inimesed liiguvad suurtesse linnadesse Göteborgi, Malmösse ja Stockholmi ning seal valitseb korteritest suur puudus. Noored pered on sunnitud omale eluaseme hankimiseks võtma üha suuremaid ja suuremaid laene, mistõttu kodumajapidamiste võlgnevus on Rootsis suurem kui kunagi varem. See on loomulikult risk Rootsi majandusele.
NordenBladet — Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon sai esmaspäeval, 5.veebruaril riigi peaprokurörilt Lavly Perlingult ülevaate möödunud aasta kriminaalmenetluste raames teostatud jälitustegevuse järelevalvest.
Erikomisjoni esimehe Raivo Aegi sõnul on prokuratuur viimastel aastatel panustanud järjest enam jälitustoimingute põhjendatud järelevalvesse. „Järelevalve käigus pööratakse tähelepanu vormilisele korrektsusele ehk lubade olemasolule ja neis lubatud tähtaegadest kinnipidamisele. Üha enam peetakse oluliseks ka tulemuslikkust ja jälitustoimingute vajadust raskete- ja peitkuritegude avastamisel,“ märkis Aeg.
„Äärmiselt oluline on panustada just alaealiste vastu toime pandud pedofiiliakuritegude avastamisse, sealhulgas efektiivsemalt jälitusmeetmeid kasutades,“ märkis Aeg. Esimees lisas, et komisjon sai ülevaate ka riigiprokuratuuri järelevalveosakonnas planeeritavatest ümberkorraldustest, et tõhustada kontrolli jälitustoimingute seaduslikkuse üle.
„Jälitustegevus on väga oluline tööriist võitluses raske kuritegevusega. Samas kasutatakse seda vaid juhul, kui see on vajalik, proportsionaalne ja möödapääsmatu,“ ütles riigi peaprokurör Lavly Perling. „Raske kuritegevuse vastu võideldes pole see aga pelgalt õigus ja võimalus, vaid ka riigi kohustus. See aitab tagada turvatunde, julgeoleku ja kannatanute õigused,“ lisas Perling.
Riigi peaprokurör tõi välja, et jälitustoimingu luba kasutati eelmisel aastal kahel protsendil kriminaalasjadest, mis seda võimaldavad. „Kõige enam antakse jälituslube seoses narkokuritegude, organiseeritud ühenduste ja maksukuritegudega,“ ütles Perling.
Komisjoni istungil osales veel juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar.
Avafoto: Lavly Perling (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
