Teisipäev, september 16, 2025

Monthly Archives: veebruar 2018

Ratas vastas küsimustele piiri väljaehitamise hinna kohta

NordenBladet — Riigikogu infotunnis vastas peaminister Jüri Ratas Martin Helme esitatud küsimusele piiri väljaehitamise hinna kohta. Helme viitas asjaolule, et Eesti idapiiri väljaehitamise hind on müstiliselt suureks kasvanud. Ta soovis teada saada viimast hinnangut kulutuste sisu ja mahu kohta.

Ratas tunnistas, et see info, mis tuli Eesti avalikkusele, aga mis tuli ka Riigikogu liikmetele ja valitsuse liikmetele, oli selles mõttes ootamatu, sest 2015. aasta oli arvestatud summaga 79 miljonit.

Nüüd on projekteerimised läbi viidud ja on teada, et piiri ehitamine läheb 2,5–3 korda kallimaks. „See kindlasti ei tähenda seda, et idapiiri ehitamine seiskub, katkeb, seda ei toimu,“ ütles Ratas. „Ma igal juhul pean õigeks, et piiri ehitusega tuleb edasi minna,“ kinnitas peaminister.

Ratas selgitas, et piiri kogupikkus on 338 kilomeetrit, maismaa 135, järvepiir 126 ja jõepiir 76 kilomeetrit. „Kallimaks on läinud siis eeskätt maismaapiiri rajamine, mis oli ka kõige pikema kilometraažiga, 135. See vahe nendest hinnangutest, mis oli veebruar 2015 ja mis on täna, on circa 100 miljonit. Jõepiiriks on plaanitud 11 miljonit eurot ja tegelik vajadus on 25 miljonit, et seal circa 14 miljonit on piir kallinenud,“ märkis Ratas. Samas ta viitas asjaolule, et tegemist on ju projekteerimise etapiga. Kui tulevad hanked peale, siis kindlasti see võib veel omakorda hinda muuta.

Peaministri sõnul ei ruttaks ta ütlema, et PPA on teinud mingisuguseid valesid arvutusi. „Minu meelest pooleteise kuuga talvisel ajal teha täielik hinnang, kui palju piiriehitus maksma läheb, tuua see valitsustasandile ja sealt pealt teha otsus – mulle tundub, et see oli natuke kiirustatud,“ ütles Ratas.

Peaminister vastas veel Arno Silla esitatud küsimusele põllumajandustöötajatele ikalduskahjude hüvitamise kohta ja Eerik-Niiles Krossi esitatud küsimusele maksumaksja raha suunamise kohta Keskerakonnale sobivasse uudisruumi.

Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas Artur Talviku esitatud küsimusele tasuta õigusabi, Kalle Laaneti esitatud küsimusele justiitsministeeriumi lepingute, Andres Ammase esitatud küsimusele erakondade rahastamise, Mart Helme esitatud küsimusele õiguskaitse osutamise ja Jüri Adamsi esitatud küsimusele justiitsministeeriumi kohalike omavalitsuste järelevalve kohta.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome toiduainete-ala ametiühingud toetavad Rakvere streiki

NordenBladet — Soome toiduainetöötajate ametiühing SEL ja HKScani Soome usaldusisikud toetavad oma kolleege Rakveres ja sealset streiki. Soome ametivennad toetavad eestlaste võitlust organiseerumisõiguse eest, seisab Soome ametiühingute pressiteates. Ühtlasi on poolehoidu eestlastele avaldatud Facebookis.

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajad alustasid eile, teisipäeval streiki, kuna nende nõudmistega tehase juhtkond ei arvestanud. Töövõtjad olid nõus lepitaja ettepanekutega, aga tööandja sellega ei nõustunud.

Streik on Eesti seaduste kohaselt seaduslik, aga töötajaid on hakatud taga kiusama. Nii näiteks on tööandja ähvardanud streikijaid teatud tagajärgedega. Ühtlasi on Rakvere lihakombinaat ähvardanud hakata tooma liha Lätist, kui töötajad oma jonni ei jäta. Soome ametiühingute hinnangul on Eesti tööandja tegevus täiesti väär. Ükski ähvardus ei ole õigustatud ning Soome ametiühingud seisavad eestlaste selja taga.

Soome toiduainetööstuse ametiühing SEL on ühtlasi nõus rahaliselt abistama eestlastest streikijaid ning HKScani Soome töötajad on valmis igati aitama oma Rakvere kolleege.

Soome kolleegid saatsid eestlastele kirja, milles kirjutasid, et töötajad ei tohi mitte mingil juhul alla anda. Selle asemel tuleb seista kindlalt oma õiguste eest, milleks on organiseerumisõigus, ja tööandja peab ametiühinguga arvestama kui võrdse partneriga.

SELi poolt on Rakvere streigi toetusavaldusele alla kirjutanud esimees Veli-Matti Kuntonen ja sekretär Henri Lindholm, samuti HKScani Soome töötajate usaldusisikud Eira Ylitalo-Salo (Eura ja Rauma), Tommi Stenberg (Forssa), Ville Vatka (Vantaa), Miika Homin (Outokumpu), Jarno Pystynen (Mikkeli) ja Petteri Honkanen (Paimio) ning Euroopa ametiühingute EWC esindajad Taina Jakonen ja Karol Kula.

GALERII: Looduspildikesi talvisest Eestist (Kanepi, Põlva maakond)

NordenBladet – Põhjamaad on lummanud alati oma põliste laante ja lopsaka loodusega. Täna toome teieni pisikese galerii talvisest lumisest Eestist. Pildid on tehtud Lõuna-Eestis Kanepis.

Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha ja metsamaa moodustab sellest 85 %.  Põlvamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Lasva, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Võnnu ja Värska vallas ning Põlva linnas.

Põlva maakond on maastikuliselt mitmekesine, siin on esindatud kõik Lõuna-Eestile omased maastikutüübid: maakonna keskosas Kagu-Eesti lavamaa, lääneosas Otepää kõrgustik, idas Peipsi-äärne madalik ja kaguosas palumaa. Lavamaad lõikavad ürgorud, mille veerudel kõrguvad punakad liivakivipaljandid. Tuntumad neist on Ahja jõe äärsed taevaskojad ja paed ning Võhandu ja Piusa jõe äärsed müürid, mis on koos jõgede ja ürgorumaastikuga võetud kaitse alla. Ürgorgudevahelistel lavadel leidub siin-seal soid – näiteks Valgesoo ja Meenikunno. Põlvamaal on soode all ligi 10% territooriumist ja need tekkisid tuhandete pärast jääaega moodustunud järvede kinnikasvamisel.







Fotod: NordenBladet /Helena-Reet Ennet

Balti riigid on jäänud Rail Balticaga üksi: Soome ja Poola hüppasid alt ära

NordenBladet — Kuigi algul loodeti kaasata Rail Baltica projekti Soome ja Poola, siis nii ei läinud ja Balti riigid on jäänud selle projektiga üksi. Loogiline oleks olnud projekti liita ka Venemaa, mille kaubamahtudega on Rail Baltica äriplaanis arvestatud, aga Venemaad ei saanud kaasata poliitilistel põhjustel, vahendab Tekniikka & Talous.

Vaatama asjaolule, et Soome projektis ei osale, loodavad Soome firmad võita ehitushankeid – need on päris magus suutäis, kuna projekti ehitusmaksumus on üle 5 miljardi euro. Soome firmadel on varasemast kogemus sedavõrd suurte projektide teostamisel.

Soome jaoks on Rail Baltic väga oluline, kuna ilma selleta kaotab Helsingi-Tallinna tunnel mõtte. Eesti on Soomet kutsunud korduvalt projektis osalema, aga tulutult. Eesti peaminister kutsus Soome ametivenda Juha Sililät isiklikult projektis osalema 2016. aastal, aga sai korvi. AS RB Raili osanikud on Eesti, Läti ja Leedu võrdsetes osades.

Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Lasse Hilska märgib, et kuigi Soome projektis ei osale, on Soome esindaja kaasatud AS RB Raili koosolekutel kui vaatleja. Hilska väitel oleks Soome osalemine projektis probleemne ärimudeli tõttu, kus projekti rahastatakse osanike iga-aastaste sissemaksetega ning otsused tehakse osanike konsensuslike otsusega (kõik peavad olema poolt).

Poola ei osale projektis seetõttu, et Poola jaoks on piisav kiirus 160 km/h, samas kui Balti riigid soovivad kiiruseks 240 km/h. Balti riikides on võetud taktika, et raudteed arendatakse oma jõududega nii palju kui võimalik, nii et Euroopa Liidul ei kõlba enam toetusest ära öelda. Euroopa Liidu toetuse osa projektis on eeldatavalt 85 protsenti, aga minimaalselt 80 protsenti.

RB Rail kuulutas möödunud aasta lõpus välja esimese hanke Eestis Pärnu ja Rapla vahelisel 71 km raudteelõigul. Sinna tuleb neli suuremat silda, sadakond sillatruupi, kümneid eri maasildu ja kaks raudteejaama. Samal ajal avati Leedus samaväärne Kaunase ja Ramygala vahelise lõigu hange.

Lisaks Rail Balticale loodavad Soome firmad saada tööd Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli ehitusel. Balti riikide ehitusfirmad ei pruugi hakkama saada, kuna neis valitseb suur tööjõupuudus ja neil on selliste projektidega vähe kogemust.

Soome rannikul asub maailma vanim sõjalaevade kalmistu, millest on vähe teada

NordenBladet — Soome rannikul Kotka saarestikus toimusid 200 aastat tagasi suured merelahingud, mis jätsid oma jälje mere põhja. Laevade kalmistu tegelikust suurusest puudub praegu veel ülevaade. Kõigepealt avastati mere põhjas olevatest sõjalaeva vrakkidest 10-15 meetrit pikk ligi 200 aastat tagasi merelahingus uppunud laev. See on vaid üks paljudest, mille on viimaste aastate jooksul avastanud sukelduja Thomas Stenberg, vahendab Yle.

Üks vrakkidest on näiteks Sankt Nikolai, leitud laevadest suurim. Kokku on leitud mitukümmend vrakki. Tegemist on maailmas ainulaadse sõjalaevade surnuaiaga.

Laevad uppusid Rootsi ja Venemaa vahel 1789 ja 1790. aastal toimunud sõjas. Tegemist oli Põhjamaade suurimate merelahingutega. Lahingutes osales kokku ligi 30 000 meest ja sadu erinevaid laevu. Tuhanded venelased hukkusid.

Kuigi seda piirkonda on põhjalikult uuritud juba varem, 1960-1980. aastatel, on sellest vähe infot jõudnud avalikkuse ette. Tol ajal tõsteti merest üles tuhandeid esemeid.

Laevakered asuvad mere põhjas 20-40 meetri sügavusel. Praegu valmistub 15-liikmeline sukeldujate grupp vrakkidele sukeldumiseks.

Läänemeri on vrakkide koha pealt hea, sest vesi on külm. Vähesoolases vees on lagunemisprotsess aeglasem. Kõige suurem uppunud laevadest on Venemaa uhkus – Sankt Nikolai. Laev oli uppumise hetkel täiesti uus ja koos laevaga läks põhja ligi 400 meremeest.

Rootsi laevad olid ehitatud Karlskrona ja Suomenlinna tehastes, Vene laevad Kronstadtis. Laevad esindasid tolle aja tipptehnoloogiat.

Lahingus võtsid laevad rivvi ja asusid tulistama. Esimese merelahingu võitis Venemaa ja teise Rootsi. Venemaa kaotas lahingutes ligi 50 alust, sealhulgas kõik suuremad laevad.

Sankt Nikolai uppus suurtükitule all 9. juulil 1790. aastal. Koos laevaga uppus ligi 400 meremeest. Sankt Nikolai vrakk leiti 1940ndate aastate lõpupoole. 1960ndatel aastatel tõsteti laevalt ilma järelvalveta välja mitmeid esemeid. Üksvahe plaanis laeva üles tõsta üks Saksa firma, aga tõstmine ebaõnnestus ja vrakk sai tugevasti kahjustada. Sankt Nikolai vrakk asub 15 meetri sügavusel.

Vrakkide juurde võib iga soovija vabalt sukelduda ja neid pildistada, aga neid ei tohi puutuda.