NordenBladet — Soomes elav Eesti ettevõtte tegevjuht võib sõita oma Eesti numbrimärgiga tööautoga Soomes ilma maksu maksmata, otsustas Soome kõrgem halduskohus, lükates sellega ümber tolli ja madalama astme kohtu varasemad otsused.
Maksuvabalt saavad autot kasutada ka need soomlased, kes sõidavad Soomes ajutiselt oma Eesti tööautoga, vahendab Iltalehti.
Enne seda oli Soomes elav Eesti ettevõtte osanik ja tegevjuht taotlenud tollilt luba Eesti numbrimärkidega tööauto ajutiseks maksuvabaks kasutamiseks Soomes.
Toll lükkas taotluse tagasi, sest tolli väitel ei saa ettevõtte omanikku pidada ettevõttega töösuhtes olevaks ning seega ei täidetud automaksuseaduse paragrahvi 34 c puhul sätestatud töösuhtesõiduki maksuvaba kasutamise eeldusi.
Ettevõtte tegevjuht kaebas tolli otsuse halduskohtusse, kuid ka seal oldi tolliga ühel seisukohal ja taotlus lükati tagasi.
Soome kõrgem halduskohus nägi asja aga teisiti. Kõrgem halduskohus põhjendas otsust Euroopa Liidu regulatsiooniga, kus tööautode ajutist kasutamist laiendatakse ka ettevõtte osanikele, juhatuse liikmetele ja tegevjuhtidele. Seetõttu leidis kohus, et osanikku ja tegevjuhti ei saa Soome seaduse puhul käsitleda erinevalt tavalistest töötajatest ja praktikantidest.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Martin Helme, Mart Helme, Uno Kaskpeiti, Jaak Madisoni, Raivo Põldaru ja Arno Silla 21. detsembril 2017 esitatud arupärimisele Euroopa Liidu sissemakse kohta (nr 410).
Arupärijad viitasid asjaolule, et Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas teatas, et Eesti on pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust nõus suurendama oma osamakseid Euroopa Liidu eelarvesse. Arupärijad soovisid teada, kas valitsus on arutanud antud küsimust ja kas tegemist on valitsuse seisukohaga.
Ratas sõnul arutas valitsus Eesti lähtekohti 2021. aastale järgmise Euroopa Liidu eelarveraamistiku kohta valitsuskabineti nõupidamisel ja võttis need vastu 8. juunil 2017. Seejärel arutas neid Riigikogu ja Euroopa Liidu asjade komisjon, kes toetasid valitsuse seisukohti kooskõlas rahanduskomisjoni arvamusega 3. juulil 2017. „Matti Maasikas nagu mitmed teised Eesti ametnikud lähtuvad Vabariigi Valitsuse ja riigi poolt kinnitatud seisukohtadest,“ ütles Ratas.
Peaminister selgitas, et valitsus on lähtunud Euroopa Liidu järgmise eelarveraamistiku kohta seisukohtade kujundamisel Eesti jaoks olulistest prioriteetidest ja parima tulemuse saavutamise eesmärgist. Ta toonitas, et Euroopa Liidu eelarveraamistik lepitakse kokku Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ühehäälsusega, kokkuleppe saavutamiseks on tarvis ka Euroopa Parlamendi nõusolek. „Läbirääkimised on algusfaasis, lõplike otsusteni ei jõuta tõenäoliselt enne järgmist või isegi ülejärgmist aastat. Eelarveläbirääkimistes pole midagi uut kokku lepitud, kui kõigis on kokku lepitud. Meie valmisolek rohkem panustada on ju otseselt seotud Eesti ja Eesti elanike huvidega,“ kinnitas Ratas.
Peaminister märkis, et kui eelarvemaht peale Ühendkuningriigi lahkumist ei vähene, milleks peamegi meie ja kõik riigid oma sissemakseid suurendama, on suurem ka tõenäosus, et Eestile olulised prioriteedid saavad rahastuse.
„Eesti peab jätkuvalt oluliseks rahastada teadusuuringuid ja innovatsiooni, vajalik on digitaalsete muutustega kaasaminek ja kohanemine. Praegused tagasihoidlikud vahendid sise- ja välisjulgeolekule ning rändega tegelemiseks peaksid tulevikus kindlasti Euroopa Liidu siseselt kasvama. Eesti soovib Euroopa Liidu toel viia lõpuni Rail Balticu projekti ja Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimise Euroopa suunal. Peame oluliseks põllumeeste otsetoetuste edasist ühtlustamist ühtsel turul,“ ütles Ratas. Ta nentis, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid ehk n-ö struktuurivahendid Eestile tõenäoliselt vähenevad, kuna oleme saanud jõukamaks. „Puhtalt rahaliselt saab Eesti väga suure tõenäosusega ka järgmisel eelarveperioodil ja ülejärgmiselgi perioodil Euroopa Liidu eelarvest rohkem vahendeid, kui on meie sissemakse,“ märkis Ratas.
Peaminister tõi välja Euroopa Liidu vahendite kasvamise põhimõtte lähtekohast, et toetused ja investeeringud peavad panustama Eesti konkurentsivõime kasvu ning olema eelkõige ühekordseks arenguimpulsiks. Samu põhimõtteid järgitakse Euroopa Liidu uue eelarveperioodi kavandamisel. „Riigi ülesannete rahastamise jätkusuutlikkust hinnatakse iga riigi eelarvestrateegia ja eelarve protsessis, sealhulgas arvestame Euroopa Liidu vahendite vähenemisega,“ selgitas peaminister.
Ratas vastas veel arupärimisele maksumaksja raha eest saateaja tellimise kohta Pervõi Pribaltiiski Kanalist (nr 409).
Justiitsminister Urmas Reinsalu vastas arupärimisele advokaadibüroode ja prokuratuuri varjatud suhete kohta (nr 406).
NordenBladet — TTÜ professor Jüri Lavrentjevi sõnul on akustika uurimine tänapäeval äärmiselt oluline, see mõjutab meie elukvaliteeti ning tervist. „Väljast tulev liigne müra elu- ja tööruumides segab keskendumist, häirib und ja võib põhjustada erinevaid terviserikkeid,“ kinnitab professor Lavrentjev.
Kahekambriline hoonekompleks sisaldab mõõteseadmetena kompromissitult parimat Taani akustikaseadmete tipptootja Brüel & Kjaer aparatuuri ja eritarkvara.
Uues akustikalaboris saab kiirelt ja täpselt määrata akende, klaaspakettide, uste ja teiste seinaelementide heliisolatsiooni vastavalt kehtivatele standarditele.
Uues laboris saavad Eesti akende, uste ja seinapaneelide tootjad koostöös Eesti akustika tippteadlaste ja –spetsialistidega teha tootearendust ning akustikauuringuid. Akustikalabor on osa TTÜ digialgatusest TalTechDigital, mis on ambitsioon intelligentsest ning digitaalsest ülikoolilinnakust.
Eesti on nr. 1 moodulmajade tootja Euroopas ja helikvaliteet on üha rohkem fookuses. Standardikohaseid mõõtmisi, spetsiifilisi eriuuringuid ja tehnilist konsultatsiooniteenust uues laboris pakuvad regiooni kõrgeima kvalifikatsiooniga tehnikaülikooli tippspetsialistid.
Akustikalabori loomist on toetanud Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus IMECC.
NordenBladet — Euroopa Liidu teadusprojekti ALCHEMIA eesmärgiks on kulu- ja energiatõhusa tehnoloogia väljaarendamine joogivee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks. Tehnoloogiat arendavad Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) keskkonnatehnoloogia teaduslabori teadlased Anna Goi jaJuri Bolobajev.
Mitmel pool Põhja-Eestis kasutatakse joogivee tootmiseks põhjavett, mille looduslik radioaktiivsus on 2-6 korda kõrgem tasemest, mis on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Tuginedes Terviseameti andmetele on Põhja-Eestis sellise põhjavee tarbijaid 190 000.
Loodusliku radioaktiivsega põhjaveega on probleeme ka teistes Euroopa Liidu riikides, näiteks Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Rootsis ja Soomes, samuti Ameerika Ühendriikides ning mõnes Aafrika riigis. Vaatamata kehtivatele Euroopa Liidu õigusaktidele, ei kontrollita puhastustehnoloogiate puudulikkuse tõttu radioaktiivsust Euroopa põhjavees süstemaatiliselt.
Teadusprojekti LIFE ALCHEMIA sihiks on arendada välja tehnoloogia vee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks. Tehnoloogia põhineb mangaandioksiidi abil radioaktiivsete ainete ning raua- ja mangaanisisalduse vähendamiseks. Arendatav tehnoloogia vähendab oluliselt nende ainete hulka muutes joogivee kvaliteetsemaks.
Osakesed kõrvaldatakse veest filtreerimisega ning seadme filtrit tuleb regulaarselt läbi pesta ja hooldada.
Uudne tehnoloogia vajab veel arendustöid: edasi tuleb uurida keemiliste protsesside mehhanismi, samuti tuleb optimeerida mangaandioksiidi kogust ja valida kaasaegsed filtrid, mille eluiga on sobiv ohtlike ainete tõhusaks väljafilteerimiseks.
TTÜ teadlane Juri Bolobajev on konstrueerinud mangaandioksiini tehnoloogia baasil töötava prototüübi, et arendada edasi joogivee kvaliteedi parandamise tehnoloogiat. Prototüübil katsetamiseks kulub oluliselt vähem vett ja teisi ressursse võrreldes täismahulise pilootseadmega. Samuti on TTÜ teadlase prototüüp täisautomaatne, st see töötab 24/7.
Prototüübi töö uurimistulemusi plaanitakse kasutada juba sel aastal ASi Viimsi Vesi veepuhastusjaama pilootseadme täiustamisel. ASi Viimsi Vesi töödeldud vesi vastab kõikidele joogivee kvaliteedinõuetele, edasise tehnoloogia arendamise eesmärgiks on viia madalamaks vee käitluskulusid.
Kuna vee keemiline koostis on piirkonniti unikaalne, siis ei ole ka universaalset veepuhastustehnoloogiat. Seetõttu tuleb iga veepuhastusjaama tarbeks tehnoloogiat kohandada vastavalt vee koostisele.
Põhja-Eesti põhjavesi asub maakoores sügavusel 60-70 meetrit. Tallinna Tehnikaülikooli teadlase Anna Goi sõnul on veetarbijal on oluline teada, et selles sügavas põhjaveekihis olev vesi on maapinnalt tuleneva reostuse eest väga hästi kaitstud. Anna Goi vastab küsimusele, kust radioaktiivsed ained põhjavette satuvad, nii: „Põhjavees sisalduvad radioaktiivsed ained on peamiselt uraani ja vähemal määral tooriumi lagunemisest pärinevad ained, mis sattuvad vette looduslikult, st kivimite lahustumisel. Vee keemiline koostis ei piirdu ainult radioaktiivsete ainete kõrgenenud sisaldusega. Eesti põhjavees ületavad tihti ka ammooniumi, raskmetallide ja vesiniksulfiidi sisaldused seadusandluses sätestatud joogivee piirnorme, millest omakorda sõltub sobiliku puhastustehnoloogia valik. Tehnoloogia valik ja selle kohandamine on omaette kunst, mida valdavad keskkonnatehnoloogia teaduslabori spetsialistid. Teeme teaduslikku koostööd ASiga Viimsi Vesi, ning oleme valmis koostööks ka teiste veemajandusettevõtetega.“
Terviseameti andmetel on Kambrium-Vendi puurkaevude vee radionukliidide sisaldusest tulenev juhusliku iseloomuga tervisekahjustus vähetõenäoline. Samas ettevaatuse printsiibist lähtudes võiks neis piirkondades pöörata rohkem tähelepanu imikutele, keda toidetakse kunstlike toidusegudega. Imikute toidusegude valmistamiseks on soovitatav kasutada pudelivett. Kahjuliku mõju tõenäosus sõltub mitmetest teguritest nagu doosi suurus, organismi vanus ja terviseseisund.
Teadusprojekti partnerid Eestis on TTÜ keskkonnatehnoloogia teaduslabor, TÜ füüsika instituut ja AS Viimsi Vesi. Projekti koordinaator on Fundación CARTIF – Spanish Technology Centre, Hispaania. Hispaania partneriteks on CIESOL – Solar Energy Research Centre ja DIPALME – Diputaci?n de Almeria.
Teadustöö on rahvusvaheline – Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja ASi Viimsi Vesi spetsialistide kogemust rakendavad partnerid Hispaanias.
NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjonis toimunud arutelul vaadati läbi ühinemine Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga. Keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra rõhutas, et koostöö Euroopa Metsainstituudiga aitab muuhulgas kaasa ka Eesti metsanduse arengukava koostamisele. „Seepärast on oluline, et sellesse protsessi toome ka rahvusvahelise koostöö vormi,“ ütles Vakra.
Euroopa Metsainstituudi eesmärk on edendada Euroopa metsade kaitset ja säästvat majandamist. Selleks uuritakse kogu Euroopa metsapoliitikat, metsade ökoloogiat, mitmekülgset kasutamist ja tervist ning puidu ja muude metsasaaduste ning -teenuste pakkumist ja nõudlust. Konventsiooniga ühinemine toetab teadmistepõhist metsanduspoliitika kujundamist.
Lepinguosalised riigid on Euroopa Metsainstituudi liikmed. Euroopa Metsainstituut koondab enda alla ka assotsieerunud liikmete võrgustiku ja piirkondlikud bürood. Eesti Maaülikool sai assotsieerunud liikmeks 2003. aastal. Lisaks kuuluvad Euroopa Metsainstituuti ka toetajaliikmed väljaspool Euroopat asuvatest riikidest. Toetajaliikmed ei osale otsustusprotsessis.
Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud Euroopa Metsainstituudi konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (567 SE) Riigikogu täiskogu istungile 7. veebruaril ja tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.
Avafoto: Rainer Vakra (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
