NordenBladet — Soome siseministeerium on algatanud seaduseelnõu instrumentaliseeritud migratsiooni vastu võitlemise ajutiste meetmete seaduse (nn piiriturvalisuse seaduse) kehtivuse pikendamiseks. Seaduse eesmärk on võidelda Soome survega immigrantidele neid instrumentaliseerides.
Soome idapiiri julgeolekuolukord on praegu pingeline, kuid stabiilne. Siiski peab olema valmis kiireteks ja tõsisteks muutusteks. Soome ei kavatse endiselt idapiiri avada, ütles siseminister Mari Rantanen.
Soome idapiir on ühtlasi EL-i ja NATO pikim välispiir Venemaaga.
Täname oma partnereid toetuse eest ja usume, et see jätkub. Soome ei kavatse tulevikus oma välispiiril instrumentaliseeritud Euroopasse sisenemist lubada, jätkab minister.
Piiriturvalisuse seadus on oluline vahend riigi julgeoleku kaitsmisel
Piiriturvalisuse seadus jõustus 22. juulil 2024 ja kehtib aasta pärast selle jõustumist. See sätestab tingimused, mille alusel Soome võib otsustada piirata rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõtmist piiritletud alal Soome riigipiiril ja selle vahetus läheduses. Seaduse eesmärk on takistada välisriigil Soomet migrantide kuritarvitamisega mõjutada.
Soome idapiir jääb suletuks kuni edasise teatamiseni
Soome ja Venemaa vahelise maismaapiiri piiripunktid on suletud alates 15. detsembrist 2023 valitsuse otsustega, millest viimane anti välja 15. aprillil 2024. See otsus kehtib kuni edasise teatamiseni.
Rahvusvahelise kaitse taotlemine on koondunud Soome välispiiril avatud lennu- ja veeliikluse piiripunktidesse.
Eelnimetatud valitsuse otsused ja piiriturvalisuse seaduse kehtestamine on andnud soovitud tulemuse, st instrumentaliseeritud migratsioon Soome idapiiril on praeguseks peatatud.
Eesmärk on esitada valitsuse eelnõu parlamendile aprillis 2025. Eelnõud menetletakse perioodil 9. jaanuar – 30. mai 2025.
NordenBladet — Eelmisel kolmapäeval pankrotiavalduse esitanud Soome värvifirma RTV pankrotimenetlus liigub edasi.
Pankrotihaldur Heikki Vesa ütles Kauppalehtile, et reedel avati lõpumüügiks 22 kauplust. Kaup müüakse korraliku allahindlusega, kuna ülejäänud tooted müüakse käibemaksuvabast soovituslikust jaehinnast 60 protsenti odavamalt.
Loodetakse, et müük läheb hästi. Vähemalt esimestel päevadel on palju elevust olnud, ütles Vesa.
Vesa sõnul on poed avatud kahest kuni mitme nädalani. Eesmärk on laovarud võlausaldajate jaoks võimalikult kuluefektiivselt ära müüa.
Täna esmaspäeval oli pankrotimenetluse neljas päev. Haldur Heikki Vesa ütles, et tal on hetkel vaid ligikaudne ettekujutus võlgade suurusest ja pankrotivara suurusest. Võlgadega seotud üksikuid numbreid ta ei andnud.
Pankrotiavalduse avalikust osast selgub aga, et seitsme suurima võlausaldaja nõuded on ligikaudu 33 miljonit eurot. Suurim võlausaldaja on jae- ja hulgifirma Carlson, kellel on pankrotivarast võlgnevusi hinnanguliselt 8,5 miljonit eurot.
Lisaks on ettevõte miljoneid võlgu ka Oma Säästöpankkile, Vakuutusosakehtiö Garantiale, maksuametile, värvitootjale Tikkurilale, tööpensionikindlustusseltsile Elo ja Hämeen Osuuspankkile.
Seitsme suurima võlausaldaja võlgnevused varieeruvad umbes 2,5 miljonist ülespoole.
Heikki Vesa ütles, et realistlik võlgade ja varade hinnang valmib mõne kuu pärast.
Realistlik hinnang on, et jaanipäeva paiku, sõnas ta.
RTV pankrotimenetlus on mahult suur. Ettevõttel on kümneid esindusi ja sadu töötajaid, kelle pankrotipesa peab koondama.
Tegemist on ühe suurema pankrotiga, mis Soomes viimastel aastatel juhtunud on, ütles pankrotihaldur Heikki Vesa.
Vesa töötab advokaadibüroos Krogerus, mis tegeles 2016. aastal kaubamajade keti Anttila pankrotiga.
Pankrotimenetluse algfaasis on hakatud muuhulgas lõpetama RTV töötajate töölepinguid ning selgitama ettevõtte arvukate lepingutega seonduvat.
Pankrotimenetluse algus on alati selline kontrollitud kaos. See on palju tööd, kuid see pole üllatav, märkis ta.
RTV pankrot arvudes
Kolmapäeval 8. jaanuaril pankrotiavalduse esitanud RTV-l oli pankrotti mineku ajal umbes 30 kauplust. Neist 22 on lõpumüügiks avatud.
Töötajaid on ligikaudu 420. Nad kõik koondatakse.
Ettevõttes töötas 2023. aasta lõpus ligi 800 töötajat. Ligikaudu 182 miljoni euro suuruse käibe juures jäi see ligi 10 miljoni euroga kahjumisse.
NordenBladet — Soome välisminister Elina Valtonen saatis Venemaale tugeva sõnumi, ütles Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse võrgujuht Jukka Savolainen telekanalile MTV.
NATO saadab Läänemerele kaks sõjalaeva ja suurendab kohalolekut, reageerides Vene varilaevastiku võimalikule tegevusele. Soome võimude teatel hakati kahtlustama Vene varilaevastikule kuuluvat tankerit Eagle S Läänemerel merekaablite tahtlikus lõhkumises.
Savolaineni hinnangul katsetab Venemaa NATO reageerimist merekaablite lõhkumisele ja muudele pahatahtlikele tegudele. Ta peab tõenäoliseks, et Venemaa võib eskaleerida, saates varilaevu koos sõjalaevadega. Savolainen on korduvalt rõhutanud, et Venemaa hübriidoperatsioonid on alles „testifaasis”.
Läänemere julgeolek sõltub riikide koostööst – kiire reageerimine ja ühised jõupingutused võivad tõkestada Vene hübriidrünnakuid.
NordenBladet — Kümmekond aastat tagasi hakkas ettevõtja ja endine ratsapolitseinik Seppo Myllylä saama pakkumisi oma lastekaitsefirmale Desiker-Aurinkomäki Oy. Suurfirma Mehiläinen ja teised hooldusettevõtted soovisid turgu hõivata, ostes väiksemaid lastekaitsefirme. Myllylä otsustas lõpuks oma ettevõtte Mehiläinenile müüa, investeerides saadud miljonid uutesse projektidesse ja naastes hiljem lastekodude rajamise juurde.
Praegu on Soome suurim lastekaitsefirma Mehiläinenile kuuluv Familar Oy, mis juhib ligi 100 lastekaitseüksust ja annab tööd tuhandetele. 2023. aastal oli ettevõtte käive 83,4 miljonit eurot, millest 7,8 miljonit moodustas ärikasum. Familar kuulub rahvusvahelise investeerimisfirma CVC Capital Partners hallatavatele fondidele.
Viimase 20 aasta jooksul on Soome lastekaitses toimunud suur muutus: omavalitsuste hallatavad lastekodud on asendunud eraettevõtetega. Täna kuulub 80% lastekaitseasutustest erafirmadele, kusjuures turgu valitsevad ka Humana, Attendo ja Terveystalo. Paljud hoolekandepiirkonnad teevad lepinguid enam kui saja eraasutusega.
Muutuse juured ulatuvad 1990. aastate majanduslangusesse, kui töötuse tõus ja pankrotid suurendasid lastekaitse vajadust. Omavalitsused ei suutnud piisavalt asenduskodu kohti pakkuda ja hakkasid teenuseid sisse ostma. Aastatuhande vahetusel võeti kasutusele varajase sekkumise poliitika, mis kasvatas lastekaitseteadete ja asenduspaigutuste arvu.
2023. aastal kulutasid Soome hoolekandepiirkonnad lastekaitse asenduskodudele üle 1,1 miljardi euro, millest 600 miljonit läks eraettevõtetele. Lisaks maksti 167 miljonit kasuperede tasudeks ja hüvitisteks.
Lastekaitses toimuva arengut on jälginud ekspert Aila Puustinen-Korhonen, kelle sõnul on praegu käimas valdkonna tugev koondumine, kus suurfirma mõjuvõim kasvab, tuues kaasa riske.
Mis saab siis, kui lapse huvid lähevad vastuollu ettevõtte huvidega?
Konflikt võib tekkida näiteks siis, kui otsustatakse, kas jätkata kiireloomulisena alanud asendukodu teenusega või mitte. Lapse asendukodu vajadust hindab ka eralastekoduettevõte.
Kui laps on paigutatud hindamisperioodi ajaks eraasutusse ja samas ettevõttes on vabu kohti ka pikaajaliseks paigutamiseks, võib ettevõttel tekkida kiusatus soovitada jätkamist.
Puustinen-Korhonen rõhutab, et ei soovi kõiki ettevõtteid maha teha. On palju ettevõtteid, kus „tööd tehakse laste hüvangule mõeldes ja suure südamega”.
Kuid riskidest ja huvide konfliktidest tuleb rääkida, isegi ohuga, et kriitikat võidakse valesti mõista.
„Nüüd, kui ma sellest räägin, aktiveeruvad kõik lastekaitse kriitikud. Arutelu on nii must-valge. Kõik see on kas kohutavalt vale või täiesti õige,” märgib ta.
Helsingi ülikooli sotsiaaltööprofessor Timo Harrikari ütleb, et laste heaolu turust on saanud amööb, mida keegi ei kontrolli. Rahavoogusid on peaaegu võimatu jälgida, sest ettevõtteid on nii palju ja info on laiali.
Rootsi teadlased räägivad Soome laste heaolust kui erastamise maailmarekordist.
„Kui erastamine ja turundus on olnud eesmärk, on see õnnestunud,” ütleb Harrikari. „Või on tegemist raske hooletusega, millel on lastud juhtuda.”
Nii või teisiti lasub vastutus poliitilistel otsustajatel.
Soome lastekaitse on selgelt institutsionaalsem kui teistes Põhjamaades. Norras elab valdav enamus asenduskodu lapsi peredes, Soomes satub iga teine laps asutusse või erafirma perekodusse, mis toimivad nagu asutused.
2017. aasta novembris avaldati terviseameti blogis uudis, et postifirma Posti võitis Hämeenlinnas lastekaitselise peretöö hanke. Lõpuks jäi teenus tõenäoliselt ostmata, kas rahapuuduse või omavalitsuse otsuse tõttu.
Viimastel aastatel on laste ja noorte probleemid kasvanud, psühhiaatria järjekorrad pikenenud ning lastekaitse koormus suurenenud. Sellele reageerides on ettevõtted loonud eriüksusi, mis keskenduvad neuropsühhiaatrilistele probleemidele, käitumishäiretele ja ainete kuritarvitamisele. Teenuste hinnad on kõrged: tavahooldus maksab 300–400 eurot päevas, erihooldus kuni 1800 eurot.
Laste liikumine erinevate asutuste vahel on sagedane, sageli seetõttu, et ettevõtted ei suuda neile lubatud hooldust pakkuda. Helsingi linna lastekaitse juht Saila Nummikoski leiab, et eraasutustes katkestatakse lepingud liiga kergekäeliselt, mistõttu peaks lepingutes olema rohkem sanktsioone.
Viimastel aastatel on omavalitsused hakanud oma lastekodude arvu suurendama, samal ajal kui erafirmad vähendavad tegevust kasumlikkuse languse tõttu. Näiteks Familar on sulgenud ja koomale tõmmanud mitmeid üksusi.
Raija Palmu, kes alustas 1990ndatel perekoduga, müüs oma ettevõtte, kartes sotsiaalkindlustusreformi ja suurfirmade surve mõju. Müügist saadud raha investeeris ta korteritesse, mida üüritakse asenduskodudest lahkuvatele noortele. Kuigi ta on vahel otsust kahetsenud, usub ta, et lastekaitses töötamise tingimused on muutunud ja varasem lähenemine pole enam võimalik.
NordenBladet — Automaatset liikluskontrolli tunnevad inimesed teede äärde püstitatud kaamerapostide ehk nn plekkpolitseinike järgi.
Viimase nelja ja poole aasta jooksul on need olnud probleemide küüsis. Osa probleeme on olnud tehnilised, osa inimestega seotud, vahendab Iltalehti.
Üks oluline probleem on seotud uue liiklusseaduse jõustumisega 1. juunil 2020, mil uuenes kiiruskaamerate taga olev infosüsteem.
Politsei kurvastuseks oli toona valminud süsteem Liike siiski mõneti poolik. Seega ei teinud reform politsei jaoks elu lihtsamaks, vaid suurendas töökoormust.
Pärast seda hakati Soomes sulgema 3G võrku, mis mängis kiiruskaamerate tegevuses väga keskset rolli. Kiiruskaamerate pildid edastati võrgu kaudu politsei liiklusohutuskeskusesse.
Ülekandetööd tegid ruuterid, mis olid mõeldud spetsiaalselt 3G võrgus töötamiseks. Siis oldi järsku olukorras, kus kaamera tehtud pilt ei läinud postist kuhugi.
Politseiameti politseiinspektor Tuomo Katajisto ütleb, et see probleem oli seotud vanaaegsete metallist kiiruskaameratega, mis mõõdavad sõidukite kiirusi teele paigaldatud induktsioonsilmuse kaudu.
Pidime oma vanaaegsete kaamerate ruutereid üle kogu riigi vahetama, kuid see ei juhtunud korraga, ütleb Katajisto.
Telekommunikatsioonioperaatorid tõepoolest kaotasid oma 3G-võrke järk-järgult. Viimased võeti maha eelmise, 2024. aasta alguses.
Katajisto rõhutab, et probleemid ei olnud kaamerates endis, vaid nende tehtud piltide saatmisega seotud andmeedastuses.
Samal ajal lõppesid vanad lepingud. Politsei sai viimased ruuterid vana lepingu järgi kätte detsembris 2022. Pärast seda algas uue sobiva ruuteri mudeli valik.
Seejärel tõid Katajisto sõnul probleeme kaasa ka ruuteriseadmete saadavusega seotud hilinemised. Lõpuks on aga tehnika soetatud.
Eelmise, 2024. aasta juuli lõpus on politseijaoskondadesse saadetud 95 ruuterit vastavalt tollal politseile laekunud uuele lepingule, seega on asi nüüd üleriigiliselt päris heas korras, ütleb Katajisto.
Nüüd kirjeldatud ruuteri probleem pole üldse puudutanud uut tüüpi kiiruskaameraid, mis ei vaja kiiruse mõõtmiseks induktsioonsilmust, vaid töötavad radaritehnoloogiaga.
Uute postikaamerate välimus erineb selgelt vanadest. Uute korpus on kitsas ja kõrge, samas kui vanad tunneb ära plekist kuubi kujulise korpuse järgi.
Kiiruskaameratega seotud tehnilised muudatused ja nendega kaasnevad hädad hakkavad seetõttu juba minevikku jääma.
See aga ei tähenda, et automaatsest liikluskontrollist saaks täit kasu. Inimesi on vaja.
Automaatse liikluskontrolli menetlemist piirab rohkem inimressursi piiratus kui kaameratehnika puudumine, sest iga kaameratega jäädvustatud pilti menetletakse ja igasugune karistus määratakse käsitsi, ütleb Katajisto.
Iltalehti on juba teatanud, et politsei on pidanud piirama liiklustrahvide ja politseinike väljastatud trahvide arvu, et töötlemine asjatult ummikuid ei põhjustaks.
Üks võimalus on olnud mõne kaamera sulgemine, kuigi peaaegu kõigis postides pole isegi kaamerat.
Samuti on politsei pidanud tõstma piiri, millest alates autojuht trahvi saab. Praktikas väga väike kiiruse ületamine kaamera plõksu ei põhjusta.
Kus ja millal on piiri tõstetud, pole aga autojuhtidele teada, sest politsei on saanud seda reguleerida kasvõi kaameratulba kaupa.
