Soome: Tornio Ôlletehas lÔpetab soositud longero tootmine

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot PĂ”hjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ĂŒlevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analĂŒĂŒse ning Ă€ri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Tornio Ă”lletehas lĂ”petab Hilla Cloudberry Longdrinki tootmise kehva murakasaagi tĂ”ttu, seisab ettevĂ”tte teates. 2019.aastal turule toodud Hilla Cloudberry Longdrinki tootmiseks kasutatakse liitri kohta 100 grammi pĂ€ris murakaid, vahendab Iltalehti.

Tahtsin arendada maitset, mis oleks lĂ€hemal pĂ€ris murakate vĂ€rskusele kui turul olevad ÀÀrmiselt suhkrused murakaliköörid ja muud sarnased, ĂŒtleb Tornio tehase Ă”llemeister Kaj Kostiander teates.

Murakate hind on peaaegu igal aastal tÔusnud. Sel aastal kukkus aga murakasaak kokku ja samal ajal tekkis korjajate puudus.

Ootasime suurt hinnatĂ”usu, aga tegelikkus oli palju karmim – jaemĂŒĂŒjatelt pole marju ĂŒldse saada, ĂŒtleb Kostiander teates.

Õlletehas Tornion Panimo kasutab aastas tuhandeid kilosid murakaid, seega Ă€mbrite kaupa vĂ€ikestelt erakorjajatelt ostmine olukorda ei pÀÀsta.

Tornio Ôlletehas on otsustanud oma longerot mitte toota pÀris marjade asemel maitseainetega. Teate kohaselt on ettevÔte soovinud pakkuda alternatiivseid maitseid, mis pÔhinevad pÀris marjadel.

Kuigi sinise mustika ja punase vaarika longero tootmine jÀtkub esialgu, on ka nende tooraine kÀttesaadavus ebakindel.

Tornio Ă”lletehas ĂŒtleb teates, et jĂ€lgib olukorda pidevalt ja otsib lahendusi tooraine kindlustamiseks.

 

Soome siseminister Mari Rantanen: mosleminaiste burkad ja nikaabid ei sobi Soome kultuuri

NordenBladet – Soomes valmib lĂ€hiajal nii-öelda loorikeelu eelnĂ”u. Keeld puudutaks ka mosleminaiste burkasid ja nikaabe, mis katavad nĂ€o osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult. PĂ”lissoomlaste erakonda kuuluv siseminister Mari Rantanen peab avalikes kohtades nĂ€gu katva maski vĂ”i katte seaduslikku keelamist vĂ€ltimatuks, vahendab MTV.

“Me peame suutma kaitsta Soome kultuuri ja vĂ”rdĂ”iguslikku ĂŒhiskonda, kus kĂ”igil naistel on Ă”igus liikuda avalikus ruumis, nĂ€gu nĂ€htaval, sĂ”ltumata nende kultuuri- vĂ”i perekondlikust taustast,” ĂŒtles Mari Rantanen MTV uudistele.

Loorikeeld ei ole kirjas valitsusprogrammis ning valitsuses puudub selles kĂŒsimuses ĂŒksmeel, mĂ€rgib MTV.

PÔlissoomlaste esimees ja rahandusminister Riikka Purra ning sotsiaalkaitseminister Sanni Grahn-Laasonen (Koonderakond) on öelnud, et burkad ja nikaabid ei sobi koolidesse. Purra tegi juulis ettepaneku keelata need tÀielikult.

Avafoto: Unsplash

Soome leht soovitab: kui leiate need oma kapist, mĂŒĂŒge need kohe kirbuturul maha

Kirbuturg ehk kirpputori on soomlaste seas populaarne

NordenBladet – Soomlaste seas on kirbuturg ehk kirpputori alati populaarne olnud – see on osa PĂ”hjamaade taaskasutuse kultuurist ja tĂ”hus viis seisvad riided rahaks teha. Teise ringi kaup (second hand pood) on ĂŒhtviisi huvitav ning soodne. Iltalehti hiljutine artikkel toob vĂ€lja mitmed esemed, mille mĂŒĂŒk kirbuturul vĂ”ib osutuda tĂ”eliselt kasulikuks.

1. Hea kvaliteediga teksad

Tugev, kvaliteetne ja aja jooksul ainult vÀÀrtust kasvatav teksapaar (eriti soomlaste lemmikud Levi’s, Wrangler vĂ”i Lee) on kirbuturul kĂ”rgelt hinnatud. Hea materjal, klassikaline lĂ”ige ja mĂ€rgikorraldus tagavad, et raha tuleb kiiresti ning nĂ”udlus on kĂ”rge.

2. DisainerbrÀndide jakid ja kampsunid

PĂ”hjamaade kultuurilised erinevused peegelduvad selgelt ka rĂ”ivavalikutes. Soomes hinnatakse praktilisust ja stiili – nĂ€iteks Marimekko, Samuji, Nanso jms brĂ€ndide kergejoonelised rĂ”ivad leiavad uue omaniku hetkega.

3. Vilditud talvesaapad ja tossud

Kui kapis leidub vanu, ent heas korras vilditud saapaid vÔi tosse (nt Skandinaavia kohalikud vÔi pÔhjamaised pioneerid), saab neist kirbukates kordades parema hinna kui poes mahakantuna.

4. Retromustriga kampsunid ja sallid

Taaskasutusmeelne kirbuturg hindab originaalseid mustritega villaseid kampsuneid – need ei ole pelgalt riide, vaid trendi sĂŒmbol, mis toob raha kiiremini kui moerĂ”ivad massist.

5. Kudumid ja tikitud esemed

Tikitud kangad ja kudumid (nt traditsioonilised pĂ”hjamaised mustrid vĂ”i soome rahvuslikud elemendid) on kirbuturul hinnas – sest need rÀÀgivad lugusid, mitte ainult ei kata keha.


Miks mĂŒĂŒa kirbuturul just nĂŒĂŒd?

  • Taaskasutuse ja uuskasutuse populaarsus: Uuskasutus on asjade korduskasutamine (re-use) vĂ”i kasutatud asjale uue vÀÀrtuse ja kasutuseesmĂ€rgi andmine (re-design). Kui taaskasutuse (recycling) puhul peetakse eelkĂ”ige silmas pakendite, paberi ja muude esemete ĂŒmbertöötlemist toormaterjaliks, siis uuskastususe eesmĂ€rk on asja kasutusaja pikendamine vĂ”i tema vÀÀrtuse suurendamine. Inimesed on aru saanud, et lĂ”putu raiskamine ja rĂ”ivaprĂŒgi tootmine on maakerale halb.

  • TeenimisvĂ”imalus: kiire raha teenimise vĂ”imalus — seisvad riided rahaks.

  • Trend ja kultuur: tĂ€napĂ€evane teadlik tarbija otsib unikaalsust ja ajalugu.

  • NĂ”udlus: kui kappides leidub esemeid, mida enamik meist enam ei kanna, vĂ”ib otsene mĂŒĂŒk kirbuturul olla kasulikum kui annetamine.


Kuidas edukalt kirbuturul mĂŒĂŒa?

  1. Vali esemed ja valmista need mĂŒĂŒgiks ette – puhasta, triigi, kontrolli lukud-nööbid jne.

  2. Pildista headest nurkadest – lojaalsed ostjad pööravad tĂ€helepanu detailidele.

  3. Kirjeldus on oluline – mĂ€rgi brĂ€nd, suurus, materjal, alghind poes.

  4. Vali hinnad mĂ”istlikult – uuri turgu ja leia sobiv hind

  5. Ostes ole valmis kauplema ja mĂŒĂŒes hinda langetama – ka see on osa kirbuturu kultuurist

Soomlaste armastus kirbuturu vastu on kujunenud PĂ”hjamaade laiemas kultuurilises kontekstis – see ei ole vaid turundus, vaid pĂ”himĂ”te. Iltalehti soovitus tuletab juba tuttavaid tĂ”desid meelde: kui leiate oma kapist kvaliteetseid riideesemeid, eriti brĂ€ndikaupa vĂ”i hetkel valitsevaid trende, siis mĂŒĂŒge need nĂŒĂŒd kirbuturul maha. Sellel on palju positiivseid kĂŒlgi –  teenite raha, toetate taaskasutust ning rÀÀgite rĂ”ivaesemete kaudu kultuurilugusid.

Avafoto: Unsplash

Mikrokorterid – Kasvav trend PĂ”hjamaade kinnisvaraturul

Mikrokorterid – Kasvav trend PĂ”hjamaade ja Skandinaavia kinnisvaraturul

NordenBladet – Mikrokorterid ehk smart-flat tĂŒĂŒpi elamispinnad on viimastel aastatel muutunud tĂ”usvaks trendiks PĂ”hjamaade kinnisvaraturul. Eriti tugevalt on see nĂ€htus esile kerkinud Skandinaavia suurlinnades nagu Stockholm, Oslo, Kopenhaagen, aga ka Helsingis ja Tallinnas. Üha enam inimesi, sealhulgas vĂ€lismaised spetsialistid, noored professionaalid ja investorid, otsivad kompaktset, hĂ€sti planeeritud ning keskset elukohta, mis toetaks paindlikku töökeskkonda ja linnalĂ€hedast elustiili.

Mis on mikrokorter ja miks see on populaarne?

Mikrokorter ehk smart-flat on tavaliselt 15–30 ruutmeetri suurune elamispind, kus on maksimaalselt Ă€ra kasutatud iga ruutmeeter. Selline korter sisaldab tihti sisseehitatud mööblit, nutikaid panipaiku ning ĂŒhendab köögi, elu- ja magamispinna ĂŒheks funktsionaalseks tervikuks. Paljud uusarendused pakuvad ka ĂŒhiseid mugavusi: pesuruume, coworking-alasid, spordisaale ning ĂŒhiskööke, mis kompenseerivad vĂ€ikse isikliku elamispinna.

Kasvav nÔudlus PÔhjamaades

PÔhjamaade, eriti Skandinaavia pealinnade, kiire urbaniseerumine ja kallinev kinnisvara on loonud soodsa pinnase mikrokorterite levikule. Stockholmis, Oslos ja Kopenhaagenis on elamispinnad piiratud, hinnad kÔrged ning paljud noored tÀiskasvanud eelistavad pigem elada kesklinnas vÀiksemal pinnal kui suures korteris ÀÀrelinnas.

Samuti on kasvanud huvi vĂ€lislĂ€hetustes viibivate spetsialistide seas, kellel on vaja ajutist, mugavat ning hĂ€sti varustatud elukohta linnasĂŒdames. Sama kehtib ka investorite kohta, kes nĂ€evad mikrokortereid kui tulusat ja madala hooldusvajadusega varaklassi.

Coworking ja elukeskkonna integratsioon

Uue pĂ”lvkonna elamuprojektid kombineerivad elamise ja töötamise ĂŒhtseks kogemuseks. Mikrokorteritega arendused pakuvad tihti ka coworking-ruume, mis loovad tugeva töökeskkonna just neile, kes töötavad kodukontorites vĂ”i loovad oma Ă€ri.

See uus mudel vastab noorema pĂ”lvkonna ootustele – mitte ainult kodu, vaid ka elustiili platvorm. Eriti Helsingis ja Tallinnas on populaarsed projektid, mis seovad elukeskkonna ja töövĂ”imalused ĂŒhe katuse alla, olles atraktiivsed nii kohalikele kui ka vĂ€lismaistele spetsialistidele.

Kultuurilised erinevused ja kohanemine

PĂ”hjamaade kultuur soosib minimalistlikku disaini, funktsionaalsust ja isiklikku ruumi vÀÀrtustamist. See sobitub hĂ€sti mikrokorterite kontseptsiooniga. Siiski on kultuurilised erinevused mĂ€ngus – nĂ€iteks Tallinnas on inimestel veel sĂŒgavalt juurdunud soov suurema elamispinna jĂ€rele, samas kui Stockholmis vĂ”i Kopenhaagenis on vĂ€ikekorterid muutunud elustiili normiks.

Mikrokorterid kui tulevikuinvesteering

Mikrokorterid pakuvad vĂ”imalust ka neile, kes soovivad alustada kinnisvarainvesteeringut vĂ€iksema kapitaliga. Suur nĂ”udlus vĂ€lislĂ€hetustes viibivate spetsialistide ja ĂŒĂŒrikodu otsijate seas muudab sellised korterid stabiilse tootlusega varaks. Lisaks vĂ”imaldab PĂ”hjamaade kinnisvaraturg usaldusvÀÀrsust, lĂ€bipaistvust ja pikaajalist vÀÀrtuse kasvu.

Mikrokorterid ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid mĂ€rk muutuvast elustiilist ja linnakultuurist. PĂ”hjamaades, sealhulgas Skandinaavia suurlinnades ja Tallinnas, on see trend alles hoogustumas. Nii kohalikud elanikud, vĂ€lismaised spetsialistid kui ka investorid leiavad selles kontseptsioonis paindliku, sÀÀstliku ja kaasaegse elamisviisi. Nii elukeskkonna kui ka töökeskkonna nĂ”uded muutuvad ning mikrokorterid on ĂŒks viis sellele uuele ajastule vastu minna.

Avafoto: Rootsi, Stockholm (Unsplash)

PÔhjamaade kultuuriline dekodeerija: Miks soomlased ei vasta e-kirjadele?

Kuidas mÔista soomlasi? Milline on soomlaste töökultuur?

NordenBladet – Kas olete kunagi saatnud oma Soome kolleegile pĂ”hjaliku e-kirja ning oodanud vastust, mis aga kunagi ei saabu? VĂ”i vastatakse alles nĂ€dala pĂ€rast ĂŒhe lausega? See pole isiklik – see on soomlaste töökultuuri osa. Tere tulemast PĂ”hjamaade suhtlemisruumi, kus vaikimine ei tĂ€henda hoolimatust ja kultuurilised erinevused mĂ€ngivad mÀÀravat rolli.

Kuidas mÔista soomlasi? Kultuurilised erinevused töösuhetes: Mida peaksid teadma, kui töötad soomlastega?

Et mĂ”ista töötamist soomlastega, tuleb esmalt avada Skandinaavia (ja laiemalt PĂ”hjamaade) kultuuriline kood. Soome ei pruugi formaalselt kuuluda Skandinaaviasse geograafilises mĂ”ttes, kuid kultuuriliselt liigitatakse see sageli sinna. Soomlaste suhtlemiskultuur on vaoshoitud, ratsionaalne ja vĂ€ga pragmaatiline. Emotsioonid ei kuulu tööpĂ€eva menĂŒĂŒsse ning see, mida mĂ”nes teises kultuuris peetakse ebaviisakaks, on Soomes tĂ€iesti tavaline kĂ€itumuslik norm.

Soomlaste töökultuur: vaiksed professionaalid

Soomlaste töökultuuri vĂ”ib kirjeldada kui rahulikku, keskendunud ja eesmĂ€rgile suunatud. Efektiivsust hinnatakse kĂ”rgelt ning tööalane suhtlus on tihti napp ja konkreetne. Kui e-kiri ei vaja vastust – siis seda lihtsalt ei kirjutata. Soome kolleeg ei pea vajalikuks kinnitada, et ta sai sinu kirja kĂ€tte, kui seal ei olnud konkreetset kĂŒsimust vĂ”i tegevusnĂ”uet.

See kĂ€itumine vĂ”ib tunduda veider neile, kes on harjunud rohkemate kinnituste, tĂ€nusĂ”nade ja small talk’iga. Siin avaldubki ĂŒks olulisemaid kultuurilisi erinevusi – suhtlemise vorm versus sisu.

Ärikohtumine Soomes: vĂ€hem sĂ”nu, rohkem tĂ€hendust

Ärikohtumine soomlastega on samuti kogemus omaette. Ei mingit liigset formaalsust ega tĂŒhje sĂ”navĂ”tte. Asjad arutatakse konkreetselt ja ilma liigse sissejuhatuseta. JĂ€rgnevad vaikusehetked ei tĂ€henda piinlikkust, vaid vĂ”imalust mĂ”elda. See on kohalik norm.

Ärikohtumisel ei tasu karta vaikust – see on osa Soome suhtlemiskultuurist. Samuti ei tĂ€henda vĂ€hene tagasiside, et sind ei hinnata. Pigem tĂ€hendab see, et sind usaldatakse – sest sinu töö rÀÀgib iseenda eest.

Trend: rahvusvaheline töö vajab kultuuritundlikkust

TĂ€napĂ€eval, mil rahvusvaheline koostöö on igapĂ€evane osa tööelust, on jĂ€rjest olulisem oskus mĂ”ista erinevate riikide ja rahvaste töö- ja kĂ€itumuslikke norme. Soome puhul tĂ€hendab see ka teadmist, millal mitte oodata vastust – ja millal see siiski tuleb.

Soomlaste puhul on aeg ja prioriteedid vĂ”tmetĂ€htsusega. Kui teema on oluline, pööratakse sellele tĂ€helepanu. Kui mitte – vĂ”ib see langeda vaikimisse. See ei tĂ€henda, et sind ignoreeritakse. See tĂ€hendab, et soomlane töötab – tĂ€pselt nii, nagu temale kohane.

KokkuvÔtteks: töötamine soomlastega vajab kultuurilist dekodeerimist

Töötamine soomlastega vÔib esialgu tunduda karge ja suletud kogemus, kuid see on kÔigest PÔhjamaade kultuuri peegeldus. Kui mÔista seda, miks soomlased ei vasta e-kirjadele, suudate ka paremini suhestuda nende vaikse, ent siira ja tÔhusa tööviisiga.

Nii et jĂ€rgmine kord, kui ootate vastust – kĂŒsige endalt: „Kas see kiri vajas vastust?“ VĂ”i veel parem: mĂ”ista, et vaikus Soomes ei ole eitus – see on lihtsalt teistsugune kultuur.

Avafoto: NordenBladet