NordenBladet —Soome postifirma Posti hoiatab petukirjade eest, mis saabuvad nii e-posti kui sms-i teel ja mis sarnanevad Posti enda saadetavate teadetega, kui pakk on saabunud. Helsingi politsei info kohaselt on selliste kirjade kohta tulnud viimastel päevadel üsna palju teateid.
Kirjades palutakse klikkida teatud linkidel. Petukirjad on välimuselt nagu Posti enda kirjad ning neis antakse justkui märku saabunud postipaki, võidetud auhinna või maksmata postimaksu kohta, edastas Posti.
Selliseid ootamatuid kirju ei tohi avada ning nad tuleb kohe kustutada. Posti enda teadetes antakse teada postipaki saabumise asukoht, seal pole mingeid linke, kuhu klikkida.
Selliseid pettusi tehakse enamasti tuntud ettevõtete nimel. Posti pole nende kirjadega seotud, vaid tegemist on petukirjadega. Kui linkidel klikkida ja oma andmed sisestada, võib näiteks enda teadmata nõustuda mingite püsimaksetega, millest on raske vabaneda.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Helsingi Postimaja K-Supermarket on paljudele Soomet külastavatele turistidele enne lennujaama minekut viimane koht, kus sisseoste teha. Poe eest läheb Finnairi buss ja sealt vaid kiviviske kaugusel on raudteejaam, kust sõidavad rongid lennujaama. Soomes on kiiresti kasvamas Aasia turistide hulk. Mida siis Hiina ja Jaapani turistid kõige rohkem kaasa ostavad?
Number üks on Muumi-tooted. See on kohv, teed, muumišokolaadid ja muumikakao, vahendab Ilta-Sanomat.
Üllatavalt on Fazeri Geisha šokolaad üks jaapanlaste ja teiste Aasia turistide lemmikuid.
Turistid on väga huvitatud ka põhjapõdra krõpsudest, seda vaatamata kõrgele hinnale. Üks 30-grammine pakk maksab 5,9 eurot, mis teeb kilohinnaks 197 eurot.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Türgis Ankaras asuva Soome saatkonna töötajaid kahtlustatakse ebaseaduslike Schengeni viisade väljastamises. Ainus seni kinni peetud isik on Türgi kodanik ja ta viibib Soomes vangistuses. Kolme saatkonna töötajat kahtlustatakse viisade väljastamises valedel alustel, vahendb Ilta-Sanomat.
Kõik kolm on Türgist saatkonda tööle värvatud töötajad. Kahtlusaluste hulgas on ka Soome kodanikke. Politsei uurib asja kui ametiseisundi kuritarvitamist ja ebaseadusliku migratsiooni korraldamist. Kahtluse kohaselt oli viisade väljastamisel antud valeinfot reisi eesmärgi kohta. Uurimise käigus vaadatakse uuesti läbi kõik teatud perioodi vältel väljastatud viisad. See puudutab sadu viisasid ja need olid Schengeni viisad, millega pääseb kõikjale Euroopa Liitu. Viisa saajaid kuriteos ei kahtlustata, kuigi nad andsid valeandmeid.
Tavaliselt saadetakse valeandmeid esitanud isik maalt välja ja viisa tühistatakse, aga varjupaiga taotlejate jaoks see ei kehti.
Uurimine sai alguse Soome piirivalve töötajate tähelepanekutest. Piirivalvurid kontrollivad maale tulnud ja maalt lahkunud inimeste puhul ka nende dokumente. Neid on koolitatud märkama kahtlasi asjaolusid.
NordenBladet — Ligi 10 aastat elektrimüügifirma klient olnud Soome naine sai korraga 1500 euro suuruse tagatisraha nõude. Naine vaidlustas selle tarbijakaitses ja võitis.
Valvurina töötav naine rääkis, et tal oli kunagi olnud üks maksehäireregistri märge, aga see oli juba mitu aastat tagasi klaaritud. Sellele vaatamata tuli elektrimüügifirmalt üllatus. 1500 eurot tuli kohe ära maksta, vastasel korral ähvardati elekter välja lülitada, vahendab Yle.
Naine sai nõude peale abikaasaga eramajja kolimist, kuigi kõik elektrimaksed olid ilusti makstud.
Konkurentsi- ja tarbijakaitseamet leidis juba mitu aastat tagasi, et tagatisraha nõuded peavad põhinema kehtivatel maksehäiretel. Selliseid kaebusi alusetute nõuete kohta tuleb igal aastal kümneid, aga see on kõigest jäämäe veepealne osa, sest enamus inimesi maksavad raha vastuvaidlemata ära.
Soomes nõuab tagatisraha maksehäirete puhul neljandik elektri müügiga tegelevaid firmasid. Neljandik aga ei nõua eraisikutelt mingeid tagatisi.
Soome tarbijakaitse hinnangul pole elektri puhul tagatiste nõudmisel piisav põhjus ka see, et inimesel on märge maksehäireregistris. Elekter on esmavajadus, ilma milleta ei tule inimene tänavpäeval toime. Selle kättesaadavus on vaja tagada kõigile majanduslikust olukorrast ja muudest asjaoludest sõltumata. Tagatist võib nõuda vaid eriolukorras, kui tõesti ilmneb maksejõuetus.
Elektrimüügifirmade tagatisraha suurus sõltub olenevalt ettevõttest. Tavaliselt ulatub see kolme kuu arvatava elektritarbimise maksumuseni. Samuti sõltub tagatisraha suurus eluaseme suurusest. Suure elektriküttega eramaja tagatisraha võib seetõttu ulatuda tuhandetesse eurodesse, väiksema korrusmaja korteri puhul võib see olla mõnisada eurot.
Soome naise 1500-eurose tagatisraha puhul väideti elektrifirmast, et tõenäoliselt oli tegemist eksitusega, kuna 10 aasta vanuse kliendi elukoha vahetus ei tohiks sellist nõuet kaasa tuua.
Paljudel soomlastel on majanduslik olukord raske. Kliendiregistris on ligi 400 000 soomlast.
Täiendavad garantiimaksed muudavad selliste inimeste olukorra veel raskemaks, kuna lisaks elektrifirmadele nõuavad tagatisi kindlustus- ja telefonifirmad.
Selleks, et elektrit saada, tuleb maksta tagatis ja lisaks maksmata arved. See summa võib olla 1500 eurot, mis on inimese kolme kuu brutotulu.
NordenBladet —Soomes Pohjanmaal levib eriti nakkav ja ohtlik usstõbi, millesse on haigestunud juba ligi 80 inimest. Tegemist on krüptosporidioosi nimelise nakkushaigusega, mille põhjustajaks on algloomad Cryptosporidium parvum. Haigus levib nii lehmakarjas kui ka inimesel. Loomavasikatel põhjustab see kõhulahtisust, aga inimesel võib olla riskigruppidel eluohtlik, vahendab Keskipohjanmaa.
Krüptosporidioosi juhtumid esinesid Vaasa piirkonnas juba 2017. aastal ja nad on liikunud mööda läänerannikut põhja poole. Nakatunute hulk on praegu Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Pohjanmaal kümme korda suurem kui veel 2010ndate algul.
Inimene võib saada nakkuse teiselt inimeselt või loomade väljaheidete kaudu. Haigus on väga kergesti nakkav. Nakkuse võib saada ka inimese või loomade väljaheidetega reostunud toiduainete, ujumisvee või joogivee kaudu.
Krüptosporidioosi nähud on inimestel vesine kõhulahtisus, millega võib kaasneda palavik, peavalu, lihasevalud, kõhukrambid ning iiveldus. Mõnel inimesel kaovad nähud mõne päevaga, teistel kestab see mitu nädalat. Nõrgenenud immuunsusega inimestel võib haigus olla eluohtlik.
Põhja-Pohjanmaal nakatunute hulgas on palju neid, kes puutuvad kokku kariloomadega nagu maaettevõtjad ja farmitöötajad. Krüptosporidioos on levinud piimakarja ja vasikate hulgas mitmel pool Soomes. Kui inimesel esineb kõhulahtisus ja on karjaga kokku puutunud, siis tasub seda mainida arstile. Piima ja loomaliha tarvitamise piiramiseks praegu veel põhjust pole, kuna farmid järgivad hoolikalt haiguste vältimise nõudeid.
Kuivõrd haigus levib kergesti ühest farmist teise, tuleb olla ettevaatlik loomade viimisel ühest kohast teise.
MIS on Krüptosporidioos?
Sissejuhatus:
Krüptosporidioos on zoonoos, mis kahjustab inimese seedetrakti, sapiteede ja hingamisteede limaskesta ning mitut liiki loomi (veiseid, lambaid, närilisi, koeri, kasse jm), linde, roomajaid ja kalu. Krüptosporidioos on levinud kogu maailmas – Euroopas ja Põhja-Ameerikas on selle leviku sagedus gastroenteriiti nakatunud inimeste seas 1%-4% ning Aafrikas, Aasias, Lõuna- ja Kesk-Ameerikas 3%-20%. Nakatumise riskirühma kuuluvad alla kahe aasta vanused lapsed, lasteasutuste lapsed ja töötajad, loomafarmide töötajad, veterinaarid, toidukäitlejad, nakatunud inimeste lähikontaktsed, rasedad naised, oro-anaalset suguühet praktiseerivad inimesed ja krüptosporidioosi endeemilistesse maades reisivad inimesed ning immuunpuudulikkusega inimesed.
Haigustekitaja:
Inimese krüptosporidioosi tavalised tekitajad on protozoad Cryptosporidium hominis ja Cryptosporidium parvum’i veise genotüüp. Harvem põhjustavad inimeste nakatumist C. canis, C. felis, C. meleagridis, C. suis, C. muris ja C. andersoni. Haigustekitajate ootsüstid on suure nakatamisvõimega.
Nakkusallikas: Nakkusallikaks on haige inimene, nakatunud veised, lambad, sead ja muud põllumajandusning koduloomad (eeskätt noorloomad).
Levimine:
Haigustekitajad levivad fekaal-oraalsel teel – haigelt inimeselt tervele inimesele temaga lähedal kokkupuutumisel, loomalt inimesele (näiteks looma/linnu farmide külastamisel või seal töötamisel, samuti lemmikloomadelt), joogivee, toorpiima või toidu kaudu. Inimene võib nakatuda ka oro-anaalse suguühte ajal. Ootsüste võivad edasi kanda veelinnud, putukad ja kärbsed ning saastada toiduaineid ja vett. Haiguse ohtlikud levitajad on ootsüstide kandjad, kellel puuduvad haigusnähud, kuid kes eritavad roojaga ootsüste – nendeks on eeskätt toidukäitlejad. Haigustekitaja läbib nakatunud inimese organismis arengutsükli, mille tulemusena väljutab nakatunud inimene roojaga nakatamisvõimelisi ootsüste ehk munatsüste ning mis säilivad nakatamisvõimelistena väliskeskkonnas mitu kuud. Inimene võib end korduvalt ka ise nakatada.
Krüptosporidioosi puhangud tekivad seoses saastunud joogivee või toidu tarbimisega ning fekaalidega saastunud järvede, supluskohtade ja basseinide vee juhuslikul alla neelamisel. Puhangud on esinenud ka üleujutuste, tugevate vihmade ja lume sulamise perioodil, mil fekaalidega saastunud pinnavesi või reovesi satub joogiveereservuaaridesse.
Peiteperiood: Peiteperioodi pikkuseks on 1 kuni 12 päeva (keskmiselt 7 päeva).
Haigusnähud: Krüptosporidioos esineb sageli asümptomaatilises haigusvormis, mistõttu nakatunud inimene on ohtlik ja kaasinimestele märkamatu haigusetekitajate levitaja roojaga. Haigustekitajad paljunevad peamiselt niude- ja tühisooles ning kõige rohkem eritub neid roojaga haigusnähtude kõrgperioodil. Ootsüstide eritamine võib kesta kaks-kolm nädalat. Sümptomaatilise haigusvormi haigusnähtudeks on tugev vesine kõhulahtisus ning palavik, isutus, iiveldus, oksendamine, kõhukrambid ja kõhuvalu, mis kaovad ajutiselt ning võivad korduvalt ilmuda. Haigel võib kujuneda ohtlik vedelikukaotus. Immuunpuudulikkusega inimestel võib krüptosporidioos kulgeda pikaleveninud või äkkvormis haigusena, mis võib lõppeda surmaga. Sapiteede põletiku korral esinevad koletsüstiidi nähud. Vahel võivad kaasneda ülemiste hingamisteede põletiku nähud.
Ennetamine:
Nakatumise ennetamise meetmed on:
1) käte pesemine (vt. ÕPETUST, kuidas õigesti käsi pesta),
2) rooja ja loomaeritiste ohutu eemaldamine,
3) joogivee keetmine vähemalt 1-2 minutit (joogivee desinfitseerimine ei hävita ootsüste),
4) nakatunud toidukäitlejate eemaldamine töölt,
5) nakatunud laste eemaldamine lasteaiast või koolist,
6) nakatumise ennetusmeetme järgimine looma/linnufarmides töötamisel või nende külastamisel.
Ootsüstid hävivad:
a) kuumutamisel +60ºC temperatuuril 5 minutiga ja +72⁰C temperatuuril ühe minutiga ning
b) suplus/basseinivee töötlemisel ultraviolettkiirguse või osooniga. Enamik ootsüste on resistentsed klooriühendite vastu.
