NordenBladet — Statistikaameti andmetel registreeriti Soomes 2018. aastal 1534 pankrotti, mida on 366 võrra ehk 16,9 protsenti enam kui eelneval aastal. Pankrottides ettevõtete töötajate arv oli 12 115, mida on 172 inimest (1,4 protsenti) enam kui eelneval aastal.
Kasv tuleb osaliselt 2017. aasta pankrottide erakordselt madalast tasemest. Pankrottide hulk kasvas peale tööstuse ja kaevanduse kõigis sektorites.
NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö kommenteeris Soome ajakirjanikele oma Hiina-visiidi ajal hotellis ka Soome lapsevägistamise juhtumeid.
Niinistö ütles, et ei taha enne valimisi sel teemal arvamust avaldada, aga ta märkis, et võttis sel teemal sõna juba 2016. aastal. Niinistö ütles toona parlamendi istungjärku avades, et euroopalikke väärtusi on vaja kaitsta läbi piirivalve tugevdamise ja tagasisaatmiste kiirendamise.
President ütles, et tema toonased ütlused kutsusid esile teravat kriitikat, aga ta on seisukohal, et õiguslikud sammud loovad raamistiku, milles elatakse, aga need ei sobitu eriti praegusesse olukorda.
Presidendi väitel sünnib selliseid piiranguid, mis takistavad ühiskonnas reaktsioonide tekkimist.
President lisas, et rahvusvahelised lepingud on koostatud vastavalt sellele, mis viimastel aastakümnetel on toimunud, aga midagi sellist, mis nüüd toimub, pole varem olnud.
Niinistö ütles, et rahvusvahelised lepped piiravad Soomes seadusandluse kohendamist. See, kui palju on Soomel liikumisruumi, oli presidendi väitel aktuaalne juba 2016. aastal, aga sellest ajast on diskussioon olnud tema väitel ühepoolne, vahendab Ilta-Sanomat.
Prsidendi väitel oli rahvusvahelisi leppeid raske muuta 2016. aastal ja on raske ka praegu, kuigi juba 2016. aastal oleks olnud vaja hakata piirama kontrollimatut sisserännet Euroopa Liitu. Lahendus oleks presidendi väitel see, kui pagulasi võetakse vastu pagulaslaagritest, kus inimesed on juba vastuvõtuküpseks tunnistatud.
Prsidendi väitel peavad paljud Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud kokkulepet rahvusvahelise õiguse vastaseks, aga suur osa nii ei arva. See on samuti vaidluse küsimus.
NordenBladet — Soomes hoiatas uuring juba 2016. aastal välismaalastega seotud seksuaalkuritegude eest, seda ka ohvriks sattumisel. Migratsiooni mõju turvalisusele kajastava uuringu tellis valitsus ja selle koostas Politseikõrgkool. Uuringust tuleb välja, et seksuaalkuritegude risk on migrantide puhul kõige suurem, vahendab Kaleva.
Välismaalaste puhul on suur risk olla nii kurjategija kui ohver. Välismaa naistel on võrreldes teistega kahekordne risk saada vägistatud. Migrantidest poistest on iga kolmas seksuaalse vägivalla ohver. Tüdrukutel on see osakaal veidi väiksem.
Migrantidest naistel on võrreldes soomlannadega kahekordne risk sattuda kuriteo ohvriks. Kõige kõrgem on kuritegevuse risk pagulaskeskustes. Neis on risk sattuda vägivalla-, varavastaste- ja seksuaalkuritegude ohvriks, samuti on suur süütamiste oht.
Uuring tehti pärast 2015. aastat, kui Soome tuli rekordiline kogus ehk üle 30 000 migrandi.
Uuringu autorid kritiseerisid toonaseid integratsioonimeetmeid, mis ei andnud pikas perspektiivis mingeid tulemusi. Poliitikutele heideti ette suutmatust teha pikemas perspektiivis vajalikke otsuseid.
Ebaõnnestunud migratsioon koos süveneva kehva majandusliku olukorraga oli peamine põhjus, miks migrandid läksid kuritegelikule teele. Kaasa aitas ka migrantide tööelust kõrvale jäämine.
Kuritegevuse põhjuseks oli ka migrantide koondumine elurajoonidesse, kus elavad kehvalt hakkama saavad inimesed. Lisaks veel kultuurilised põhjused nagu migrantide patriarhaalse ühiskonna taust ja migrantide traumad sõjas ja konfliktides.
Migrantidega seotud riskid mõjutavad uuringu kohaselt nii migrantide endi elu kui laiemalt Soome ühiskonda. Riskide hulka kuuluvad välismaalaste vaesus, tööelust välja jäämine, madal haridustase ja nõrk õppeedukus.
Risk jääda tööelust kürvale on eriti suur just migrantidest naistel. Migrantide laste ja noorte probleemne käitumine on samuti risk. Eriti migrantide pojad teevad rohkem koolist poppi, proovivad rohkem narkootikume ja satuvad kergemini koolikiusamise ohvriteks.
Migratsioon toob uuringu järgi kaasa ka rassistlike vihakuritegude ohu. Uuringus on neile antud kõrgeim ohuhinnang. Migrantidega seotud rassistlik vägivald suurenes hüppeliselt 2015. aastal.
Ohud puudutavad ka nn teise põlvkonna migrante ehk neid, kel üks või mõlemad vanemad on migrandid. Migrante kasutatakse uuringu järgi soomlastest rohkem ära ka organiseeritud kuritegevuses. Migrante värvatakse näiteks narkokuritegude toimepanijateks.
NordenBladet — Soomes löödi kokku numbrid, kui palju maksab elamine. Selgus huvitav tõsiasi, et näiteks Helsingis elamise kulu on keskmiselt ligi 400 eurot kuus kallim kui mujal Soomes. Ühe vanema ja lapsega pere eluasemekulu on 684 eurot kuus (2-toaline korter), kahe lapsega tuumikpere eluasemekulu 856 eurot kuus (2-toaline korter). Üksi elava inimese eluasemekulu 1-toalises korteris on 571 eurot kuus. Tegemist on üürikorteritega. Helsingis ja selle ümbruses on kulu ligi 400 eurot suurem, vahendab Yle.
Kõige suuremad erinevused on üksi elavate ja lastega perede puhul toidukuludes. Üksi elava alla 45-aastase inimese kulutused toidule on 261 (naistel) kuni 294 (meestel) eurot kuus. 2-lapselise pere toidukulud on 710 eurot kuus ehk üle kahe korra enam. Lisaks kulub lastega peres palju raha riiete peale, 237 eurot kuus.
Kokku kulub üksi elaval alla 45-aastasel inimesel lisaks eluasemele ligi 580 eurot kuus, lastega perel aga 1409 eurot kuus.
Kahe lapsega pere kulud kokku on Soomes seega keskmiselt 2265 eurot kuus, üksi elaval noorel inimesel 1150 eurot kuus. Helsingis ja selle ümbruses lisandub veel 400 eurot kuus.
NordenBladet — Kuigi Eestis noorte naiste arv väheneb, siis sündide arv kasvab, ja see on vastupidine olukord Soomega, kus sündide arv on langenud nälja-aastate tasemele. Eestis makstakse emadele poolteist aastat täispalka ja lisaks veel preemiat kolmanda lapse pealt. Soome vahet pendeldanud hambaarst Grethen Kuusik räägib väljaandele Helsingin Sanomat, et tahtis emapuhkusele jääda just Eestis.
Esimese kümne kuu jooksul on Eestis sündinud 800 last rohkem kui eelmisel aastal. Need on valdavas osas kolmandad lapsed. Kolmandate laste buum algas siis, kui lapsetoetused kerkisid alates kolmandast lapsest poolteist aastat tagasi.
Grethen Kuusik tunnistab, et laps ei sündinud raha pärast, aga sellest on palju abi. Mõlemad vanemad on tahtnud juba varem palju lapsi. Kuusik räägib, et oli ainus laps, seetõttu tahtis ise rohkem lapsi. Koos teistega on lõbusam üles kasvada. Toetusest on abi näiteks laste ringide ja lasteaiamaksude jaoks. Väike laps kasutab vanemate õdede vankreid ja riideid. Küll aga tuli osta uus kuue istekohaga auto, et kolm õde ja vanem vend maale vanaema juurde sõites ära mahuksid. Kahe lapse pealt saab pere toetust 110 eurot. Kolmanda lapse toetus on 100 eurot ja lisaks makstakse kolmelapselisele perele iga kuu 300 eurot suure pere toetust, ehk kokku 510 eurot. Soomes on kolme lapse toetus kokku 333,51 eurot.
Enamus kolmandate laste sünnitajaid on Eestis kõrgharidusega, nagu Kuusik. Arvestades 1300 euro suurust keskmist brutopalka on 500 eurot oluline raha ka neile, kes hästi toime tulevad. See näitab valitsuse poolset huvi peresid toetada. Lapsetoetused on viimastel aastatel tõusnud ja Eesti investeerib lastesse.
Lapsetoetuste tõus on üks parimaid asju, mis Eestis on viimastel aastatel juhtunud. See näitab, et asjaga on tõsi taga ja see pole ainult jutt.
Pärast seda, kui Eesti hakkas alates 2004. aastast maksma Euroopa Liidu kõrgeimat emapalka, on sündide arv Eestis tõusnud. Koos lapsega koju jäänud emale makstakse palka edasi, kõige enam 3089,55 eurot kuus, ja seda poolteist kuud järjest. Soomes makstakse emapalka 10 kuud ja summa ei kata tervet palka.
Kuusku sõnul on suur vahe, kas oled lapsega kodus 9 või 18 kuud. Eestis süsteemi puudused avalduvad aga, siis, kui imikuiga läbi saab. Pärast 1,5 aastat kodus olemist ei leia naised tööd ning lasteaiakohti on samuti raske leida. Soome koduhoiutoetuse sarnast süsteemi Eestis pole. Ringide tasud on Eestis kõrged.
Eesti rahvaarv langes kiiresti pärast taasiseseisvumist ja see on peatunud 1,3 miljoni piiril. Kogu aeg on räägitud sellest, kuidas oleks võimalik rahvaarvu langust peatada. Poliitiliste otsuste mõju on tunda olnud ainult kahel korral: kui kehtestati emapalk ja kolmanda lapse toetus.
Möödunud aastal sündis Eestis naise kohta lapsi veidi enam kui Soomes, 1,59 last. Tänavu peaks see number kasvama 1,72 peale. Ent sündide arv ei ületa jätkuvalt surmade arvu. Rahvaarvu langus peatus kolm aastat tagasi seoses migratsiooniga. Tänu sellele on Eestis rahvaarvu kõige negatiivsemad ststsenaariumid muutunud positiivsemaks.
Eestis ajakirjanduses pööratakse lastele samuti suuremat tähelepanu ja kui veel mõni aasta tagasi tähendas suurpere Eestis vaesusse langemist, siis nüüd see enam nii ei ole. Peaminister Jüri Ratas sai sügisel neljanda lapse ja ka president Kersti Kaljulaidil on neli last. Haridusminister Mailis Reps on sünnitanud lausa kuus last.
Populaarsed blogijad Mallukas ja Mirjam Hunt said tänavu sügisel kolmanda lapse.
Kui Soomes räägitakse laste sündidest peamiselt tulevaste pensionimaksjate kontekstis, siis Eestis on see rahva püsimajäämise küsimus. Samas on selge, et ainult toetustega inimesi sünnitama ei pane, isegi kui toetus oleks 500 euro asemel 1500 eurot. Üldine trend on Eestis sama mis Soomes – naised sünnitavad üha hilisemas eas. Paljud ei saa ja ei tahagi lapsi. Kui see on trend, siis seda rahaga ei muuda, kuna raha pole otsustaja. Enamusele on juba kahest lapsest küllalt ja kolmandat ei taheta enam.
Kokkuvõttes toetustest rahvastiku vähenemise peatamiseks palju abi pole, see vaid veidi pidurdab rahvaarvu kiiret vähenemist.
