NordenBladet —Läinud nädalal leetritesse haigestunud täiskasvanud patsient käis Espoo tervisekeskuses ilma näomaskita ringi, mistõttu võisid nakatuda paljud inimesed. Juhtum oli Leppävaara tervisekeskuses ajal, kui patsient oma diagnoosi ootas.
Arsti vastuvõtul peeti võimalikuks, et inimene on haigestunud leetritesse. Isik oli lapsena saanud kaks süsti leetrite vastu Ida-Euroopas. Helsingi haigla teatas juhtumist eelmisel neljapäeval.
Leetrid on kergesti nakkav ja eluohtlik haigus. Kuivõrd algul haigust ei kahtlustatud, lasti patsiendil analüüside tegemise ajal ilma näomaskita tervisekeskuses ringi käia.
Tegelikult oleks pidanud aga patsiendile vähimagi kahtluse korral näomaski ette panema. Patsient veetis ilma näomaskita keskuses ligi kaks tundi. Nakatuda võis suur hulk inimesi, sealhulgas lapsed.
Pärast suunati patsient haiglasse. Ta oli saanud nakkuse Aasias reisil olles. Haigla väitel on nakkuse edasikandumine vähetõenäoline. Tervisekeskus on võtnud ühendust kõigi keskuses olnud inimestega. Kui inimene on vaktsineeritud, siis on nakatumise tõenäosus väike. Tervisekeskuse personali on samuti instrueeritud ja vaktsiinid valmis pandud. Ilma haigustunnusteta inimesel pole vaja analüüse teha.
NordenBladet — Alates 21.jaanuarist on võimalik osta Soomes väljastatud digiretseptiga ravimeid Eesti apteekidest. Eestlaste jaoks avaneb võimalus Soomes asuvas apteegis digiretseptiga retseptiravimeid osta 2019. aasta jooksul. Eestist ja Soomest saab sellega kaks esimest riiki Euroopas, kes hakkavad omavahel retseptiandmeid vahetama.
„Tänasega saab Euroopas alguse elektroonsete terviseandmete piiriülene liikumine. Eesti ja Soome käivitavad esimeste riikidena teenuse, mis võimaldab osta digiretseptiga ravimeid teises riigis,” ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut 21.jaanuaril. „Euroopas sõlmitud kokkulepped jõuavad päris lahendusteni, mis võimaldavad edaspidi terviseandmetel inimesega kaasas käia ja seeläbi kvaliteetsemat arstiabi miljonitele Euroopa inimestele, kes reisivad, õpivad või töötavad mõnes teises Euroopa riigis. See on see, mille nimel töötasime ka Eesti eesistumise ajal.”
Minister Riina Sikkuti sõnul on piiriülese retseptivahetuse käivitamine ajalooline teetähis, kuid siiski alles esimene samm pikal teel. „Juba lähiaastatel soovime võimaldada ka teiste terviseandmete edastamist, et välisriigis terviseprobleemi tekkimisel oleks arstil ligipääs ka inimese haigusloo kokkuvõttele,” lisas Sikkut.
Tänaseks on Eestil valmis lahendus, mis võimaldab Eesti apteekritel pärida oma infosüsteemis teises Euroopa riigis väljakirjutatud digiretsepti. 2019. aasta jooksul on kavas luua võimalus osta Eestis väljastatud digiretseptiga ravimeid välisriigis, esimeses etapis Soomes, Küprosel, Kreekas ja Portugalis.
Piiriülene retseptiandmete vahetus on osa 2017. aastal algatatud projektist, mille eesmärk on tagada välisriigis viibivatele inimestele kvaliteetsem arstiabi ja ravimite kättesaadavus tänu elektrooniliselt liikuvatele andmetele. Seejuures jääb inimesele võimalus piirata oma terviseandmete liikumist erinevate riikide vahel.
Projekt näeb ette, et aastaks 2021 võimaldatakse nii digiretseptide kui ka patsientide haiguslugude kokkuvõtete piiriülesest edastamist üle Euroopa Komisjoni hallatava andmevahetusplatvormi. Praeguseks on projektiga liitunud Euroopas kokku 23 riiki, kel on samuti kavas teha vajalikud arendused eeloleva kolme aasta jooksul.
Eestis on piiriülese retseptivahetuse teenuse arendanud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koostöös ravimiameti ja Eesti Haigekassaga. TEHIKu e-teenuste juhtimise osakonna tervise talituse juhi Tõnis Jaaguse sõnul on tegemist keeruka projektiga, kuna andmevahetuse ülesehitamisel on tulnud arvestada nii erinevate riikide ravimite ja retseptidega seotud registrite kui ka ravimituru reeglite ja eripäradega. „Projektis osalevad riigid on praeguseks ühised reeglid kokku leppinud, süsteem on loodud ning maailmas ainulaadne riikidevaheline tervisevaldkonna andmevahetuse teenus inimestele avatud,“ ütles Tõnis Jaagus.
TEHIK on teinud tihedat koostööd apteegitarkvarade arendajatega, informeerinud ja koolitanud apteekreid ning tänaseks on Eesti apteekidel valmisolek Soomes väljastatud digiretsepti alusel ravimeid müüa. Seni on olnud võimalik osta välisriigis oma retseptiravimeid välja kasutades paberretsepte. Eestis ostetakse mõnes teises Euroopa Liidu riigis väljastatud paberretsepti alusel aastas üle 3000 ravimi.
Terviseandmete piiriülese vahetamise projekti kaasrahastab Euroopa ühendamise rahastu.
NordenBladet —Soomes levib viimastel nädalatel internetipanga petuskeem, kus pahalased püüavad üle võtta kontrolli veebipanga kasutaja arvuti või telefoni üle. Soome finantsvaldkonna organisatsiooni Finanssiala ry hoiatab, et petised on juba püüdnud võtta üle kontrolli internetipanga kasutaja arvuti üle. Petised võtavad ühendust telefoni teel ja esitlevad end investeerimisnõustajate ja krüptovaluuta müüjatena, vahendab Ilta-Sanomat.
Kaugühenduse abil saab petis kontrollida kasutaja arvuti kaudu veebipanga toiminguid, näiteks liigutada inimese arvelt raha ja paigaldada arvutisse salajasi jälgimisprogramme. Võimalik on saada teada maksekaartide infot.
Finanssiala ry info kohaselt ei küsi pangad kunagi kontrolli kasutaja arvuti üle, seda ei tee ka usaldusväärsed finantsteenuste pakkujad.
Internetipanga kasutamise ajal ei tohi võimaldada kellelegi kontrolli arvuti üle. Kui telefonikõne ajal tekivad kahtlused, tuleks kohe lõpetada kõne. Kehti vana tarkus: Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see polegi tõenäoliselt tõsi..
Soome president Sauli Niinistö ütles eelmisel aastal riigi kaitsepoliitikat selgitades, et Soome ei anna oma territooriumi kasutada „kurjadeks kavatsusteks” kolmandatele osapooltele. Kolmanda osapoole all mõtles ta Venemaad.
Niinistö pidurdas sellega Soome kaitsekoostööd Läänega, nii nagu seda olid varem teinud Soome sotsid ja rahvasaadik Erkki Tuomioja. Sotsiaaldemokraadid surusid parlamendis läbi positsiooni, mille eesmärk oli piirata Soome kaitsekoostööd NATO ja eriti USA-ga.
Termin „kurjad kavatsused” on pärit Tuomioja sulest. Selle taga on vana Paasikivi mõtteviis. Selle järgi peab Soome austama ja alati arvestama Vene julgeolekuhuvidega. See tähendab, et neid huve nähakse läbi Moskva silmade.
„Kurjad kavatsused” vähendavad Soome välispoliitilisi valikuid ja samal ajal laiendavad Soome poolt Venemaale pakutavat julgeolekugarantiid. See erineb oma sõnastuselt Soome ja Venemaa vahel 1992. aastal sõlmitud kokkuleppest.
Kokkuleppes pole juttu kurjadest kavatsustest, vaid relvastatud rünnakust. „Kokkuleppe osapooled ei kasuta ega luba kasutada territooriumi relvastatud rünnakuks teise osapoole vastu,” on kirjutatud kokkuleppe 4. artiklis.
Niinistö seisukoha konkreetset tähendust on raske määratleda. Selle sisu on siiski Balti riikide kaitse ja küsimus sellest, kuidas Soome oma Euroopa Liidu partnereid sõjas toetab.
Kui Venemaa ja Eesti ning teiste Balti riikide vahel kujuneb sõjaline konflikt, on Soome paratamatult kriisi kaasatud. See tuleneb asjaolust, et Venemaa tahab laiendada Peterburi ja Koola poolsaare kaitsevööndit Soome territooriumile.
Niinistö ja sotsid võtavad sellega eeskuju ajaloost – sellest, kuidas Rootsi käitus 1939. aastal. Enne Talvesõda teatas Rootsi, et ei tule NLiidu rünnaku korral Soomele appi. Sõja puhkedes aga ei jäänud Rootsi erapooletuks, vaid kuulutas end mittesõdivaks riigiks. Nii toetas Rootsi Soomet, kuigi mitte avalikult.
„Mittesõdiv” Rootsi sai teha palju ära Soome heaks ilma NLiitu ärritamata. Rootsi saatis Soomele püsse, kahureid, lennukeid ja laskemoona. Rootsist tuli Soome poole sõdima ligi 12 000 vabatahtlikku.
Kui Soome kuulutaks end Balti riikide kriisi korral mittesõdivaks maaks, siis kui usutav see oleks?
Niinistö ilmselt mõtleb, et see oleks uus vaatenurk Soome ja NATO läbirääkimistel olukorras, kus usaldus USA suhtes väheneb. Samal ajal suureneb Soome kaitsevõime tähtsus ja edasiste relvahangete möödapääsmatus.
On äärmiselt raske aimata, kas Venemaa arvestab Soomet kui „mittesõdivat maad”. Aga kui selle kuulutuse taga oleks valmidus toetuda Lääne abile, siis ehk oleks see Venemaa poolt mõistetav. Kes see ikka tahaks asja eest teist taga sõjakollet laiendada.
Isegi Stalin lõpetas Talvesõja Moskva rahuga ja loobus Terijoki valitsusest, kuna oli näha, et Prantsusmaalt ja Inglismaalt võib Soomele abi hakata tulema ning sellega seoses võidakse rünnata Kaukaasia naftavälju.
Praegu on need ainult spekulatsioonid, kuni pole teada, kuidas kriis algab, kes keda ründab ning miks ja kuidas sõda edasi areneb.
NordenBladet —Soomes on viimasel ajal üha rohkem kõneaineks välismaalaste seksuaalkuriteod, kuna neid esineb väga palju. Välismaalastest elab eestlasi Soomes kõige rohkem, aga seksuaalkuritegusid panevad nad toime kõige vähem. Kõige enam panevad seksuaalkuritegusid toime iraaklased.
Välismaa kodanikest elab Soomes kõige enam Eesti kodanikke – 2017. aastal oli Eesti kodanikke 51 539, Vene kodanikke 29 183, Iraagi kodanikke 11 729, Hiina kodanikke 8742, Rootsi kodanikke 8018, Tai kodanikke 7533, Somaalia kodanikke 6677 ja Afganistani kodanikke 5792. Kokku oli Soomes 2017. aastal välismaa kodanikke 249 452.
Välismaa kodanikest panid aga seksuaalkuritegusid kõige rohkem toime Afganistani kodanikud – 138 kuritegu 10 000 inimese kohta, järgnevad Iraagi kodanikud (134 kuritegu), Süüria kodanikud (41 kuritegu), Türgi kodanikud (41 kuritegu), Rootsi kodanikud (29 kuritegu), Somaalia kodanikud (28 kuritegu), Vene kodanikud (6 kuritegu) ja Eesti kodanikud (5 kuritegu). Soome enda kodanike vastav number on kõige pisem – 3 seksuaalkuritegu 2017. aastal 10 000 inimese kohta.
Iraaklaste puhul on naise vägistamine märk allumatusest. Iraagis on teatud klannidel eriline aukultuur, mille järgi võib mees teha naisele, mida ta tahab ja seda ilma mingite tagajärgedeta, räägib Iraagi naiste ühenduse juht Soomes Ala Saeed. Enda vägistamises jääb Iraagis süüdi naine ja teda karistatakse selle eest peksu või aumõrvaga. Paljud Iraagi naised, keda vägistatakse, ei julge sellest rääkida isegi oma emale, vahendab Ilta-Sanomat.
Politseile pole see jutt võõras, kuna paljud Iraagist tulnud inimesed on põgenenud klannide-sisese vägivalla eest. Palju on ette tulnud juhtumeid, kus Iraagi naine ei taha, et tema mees saaks teada, et teda on vägistatud. Naine kardab, et mees tapab ta pärast seda ära.
Möödunud, 2017. aastal panid afgaanid ja iraaklased toime seksuaalkuritegusid Soomes 40 korda enam kui soomlased. Seksuaalkuritegusid panevad arvuliselt kõige enam toime iraaklased. Näiteks 2018. aasta esimese 11 kuu jooksul panid iraaklased toime kahtlustuste kohaselt 157 seksuaalkuritegu. Iraaklased on eestlaste ja venelaste järel kolmas suurem rahvusrühm Soomes.
Seksuaalkuritegude arv on Soomes plahvatuslikult kasvanud pärast 2015. aasta pagulaskriisi, kui Soome tuli väga palju Afganistani ja Iraagi pagulasi. Põhjus võib olla selles, et Iraagist ja Afganistanist tulid Soome noored mehed. Samas panevad Afganistani ja Iraagi noored mehed seksuaalkuritegusid toime 14 korda enam kui Soome noored mehed.Iraaklaste ja afgaanide suurema kuritegevuse põhjus on ka selles, et nad on tulnud sõjapiirkonnast, mis muudab inimesed vägivaldsemaks. Soomes oli ajaloo kõige suurem kuritegevus pärast 1918. aasta kodusõda.
Põhjuseks on ka see, et Soome tulnud noored iraaklased ja afgaanid on eemal oma perekondadest ja lähedastest ning sotsiaalne kontroll, mis neid kodumaal vaos hoiab on kadunud. Lähedased on paremad kuritegude ärahoidjad kui politsei. Samas on Iraagis ja Afganistanis tavaline ka peresisene auvägivald.
Soome kriminoloogidele ei tule aga Iraagist ja Afganistanist pärit inimeste suur kuritegevus üllatusena: nad on võõral maal, mille keelt ja olusid nad ei tunne. Nad ei saa hakkama ega leia tööd. Sellises olukorras on eeldused kuritegevuseks väga suured.
Soomes on välismaalaste kuritegevus küllalt uus nähtus. Esimesed sisserändajad saabusid Soome alles 1990ndate algul ja seda Somaaliast. Enne seda oli Soomes välismaalasi vaid 0,5 protsenti. Vietnami paadipõgenikud tulid 1980ndatel aastatel, aga nende puhul suurt kuritegevust ei esinenud. 1990ndate algul kardeti Nõukogu Liidu lagunemisega seotud kuritegevuse kasvu, aga seda ei tulnud. Teatud määral tõstis kuritegevust ingerisoomlaste tulek, aga seda vaid lühiajaliselt ja Helsingi piirkonnas.
