NordenBladet — Soomes on sündimus ühtlaselt kukkunud kõigis naiste haridusastmetes: nii põhi-, kesk- kui kõrgharidusega naiste puhul. Sündimus (laste arv naise kohta) hakkas kukkuma alates 2010. aastast ja see on toimunud ühtlaselt. Teistest sünnitavad aga Soome jätkuvalt rohkem kõrgharidusega naised, edastab statistikaamet.

Põhiharidusega naiste sündimus on kukkunud 25 protsenti ja kõrgharidusega naistel 24 protsenti alates 2010. aastast. Kesk- ja kesk-eriharidusega naistel on kukkunud sündimus veidi vähem, 20 protsenti. Meeste puhul on sündimus kukkunud samamoodi kui naistel, aga kukkumine on olnud järsem. Kõrgharidusega meeste sündimus on kukkunud 28 protsenti ja põhiharidusega meestel 27 protsenti. Kesk- ja kesk-eriharidusega meestel on sündimus kukkunud veidi vähem, 22 protsenti.

Meestel on sündimuse sõltuvus haridusest suurem kui naistel: põhiharidusega meeste sündimus on oluliselt väiksem kui kõrgema haridusega meestel.

Lastetute naiste arv on Soomes kasvanud kõigi haridusastmete puhul. Eriti märgatav on aga lastetute arvu kasv põhiharidusega naiste hulgas vanuses 25-29, tervelt 8,2 protsenti vahemikus 2010 ja 2017. Kõrgharidusega samas vanuses lastetute naiste arv kasvas 6,8 protsenti ja kesk- ja kesk-eriharidusega lastetute naiste arv kasvas 5 protsenti.

Vanemas grupis 35-39 eluaastat polegi enam lastetuid kõige rohkem kõrgharidusega naiste hulgas – alates 2012. aastast on kõige rohkem lastetuid Soomes põhiharidusega naiste hulgas.

Sündimus vähenes Soomes aastatel 2010-2017 viiendiku ehk 20 protsendi võrra: 1,87 lapse pealt naise kohta 1,49 lapse peale naise kohta. Suurim muutus on olnud esimeste laste sündide puhul: esimesi lapsi sündis viimase 7 aasta jooksul oluliselt vähem kui varem. Sündimuse languses oli esimeste laste sündide vähenemise osakaal 45 protsenti.

Aastal 2010 oli Soomes väikseim sündimus Uusimaal – 1,7 last naise kohta ja kõrgeim Põhja-Pohjanmaal – 2,4 last naise kohta. 2017. aastal oli väikseim sündimus jätkuvalt Uusimaal – 1,38 last naise kohta ja kõrgeim Kesk-Pohjanmaal – 1,96 last naise kohta.

Sündimuse muutused on Soomes maakonniti väga erinevad. Näiteks Kesk-Soomes kukkus sündimus 7 aastaga 25 protsenti. Vähem kukkus sündimus Kanta-Hämes ja Ahvenamaal, vastavalt 13 ja 8 protsenti.

Soomes on emaks saamise vanus lükkunud järjest edasi, aga asi pole nii hull nagu Itaalias, kus emaks saadakse alles 31-aastaselt. Soomes on emaks saamise keskmine vanus 29 aastat, Eestis 27 aastat. Kõige nooremalt saadakse Euroopas emaks Bulgaarias – 26-aastaselt.

Rahvastikus väheneb üha soomlastest emade osakaal ja kasvab välismaalaste oma. Välismaalaste osakaal sündidest on 13 protsenti, samas kui välismaalaste osakaal 15-49-aastastest naistest on 9,8 protsenti. Ilma välismaalaste osata oleks Soomes naiste sündimus vaid 1,29 last naise kohta. Alates 2010. aastast on langenud vaid soomlannade sündimus.

NordenBladet — Soomes tunnistatakse üha enam fakti, et välismaalaste loodetud integreerimine on läbi kukkunud. Peamine probleem on selles, et protsessid on venima jäänud ja inimesed juba 6-7 aastat töötud. Välismaalastel on ka väga suured erinevused. Näiteks Aasiast pärit inimesed on tööle saanud isegi paremini kui soomlased ise, samas kui mitmest kohast mujalt saabunutega on tõsised probleemid. Valeks on osutunud ka väide, et kui õpid soome keele ära, siis kõik laabub. Tegelikult see päris nii pole, vahendab Ilta-Sanomat.

Probleem kerkis esile seoses hiljutise seksuaalkuritegude lainega, mille kahtlusalused on välismaalased, kellest osa on läbinud mahukad integratsiooniprogrammid. Tulemus on see, et inimestel pole neist midagi kasu olnud.

Argentiinast pärit Soome migrantide koolitaja Enrique Tessieri räägib, et palju räägitakse integratsioonist, aga tegelikult mõeldakse selle all assimilatsiooni, kus tulija loobub oma kultuurilistest tõekspidamistest. Integratsioon peaks olema kehasuunaline, ühest õppevideost Soome väärtuste kohta selleks ei piisa.

Varjupaigataotlejana 2015. aastal Soome tulnud 19-aastane afgaan Alireza ütles, et õppis soome keele kiiresti ära, aga sellele vaatamata pole tööd saanud. Isegi korterit on raske saada, kui saadakse teada, kust ta pärit on.

Alireza arvates pole seksuaalkuritegudel aga integratsiooniga midagi pistmist. Seksuaalkurjategijad on tema väitel lihtsalt haiged inimesed. Terve inimene ei teeks lastele kunagi midagi seesusgust. Soome tööminister Jari Lindström on värskele integratsiooniuuringule tuginedes sunnitud tunnistama, et integratsiooniprotsess on läbi kukkunud. Ta on kuulnud, et paljude tulijate puhul on protsess väljanud 5-7 aastat ja isegi kauem. See tähendab ebaõnnestumist.

Lindström tunnistab, et integratsiooni puhul polnud arvestatud 2015. aasta sarnaste suurte lainetega. Pärast seda tehti programm ringi, aga integratsioon kestab sellele vaatamata aastaid.

Uuringud näitavad, et teatud piirkondadest pärit inimesed saavad tööle väga raskelt. See puudutab eriti iraaklasi, afgaane ja somaallasi. Aga näiteks Aasia päritolu migrandid saavad tööle isegi paremini kui soomlased.

Lindströmi väitel on keeleõpe integratsiooni puhul kõige olulisem. Kõik sõltub aga inimesest endast – kedagi ei saa sundida, kui inimene pole ise nõus abi vastu võtma. Integratsioon peab Lindströmi väitel olema tingimata kahesuunaline.

NordenBladet — Soome sotside juht Antti Rinne käis pühade ajal Hispaanias puhkamas, aga ei saanud sealt tulema, kuna sai koleda haiguse külge. Nimelt ummistus mehel pärgarter, aga seda viga ei leitud kohe üles. Mehel raviti kopsupõletikku ja selle käigus sai mees nn haiglanakkuse.

Rinne kirjutab sotsiaalmeedias, et tal õnnestus pääseda lõpuks Soome ravile ja nüüd on olukord paranemas. Tema haiguspaus on aga arvatust pikem.

Soomes selgus ka see, et kopsupõletikku ei ravitud Hispaanias päris nii nagu oleks pidanud. Ta märgib, et on lugenud ajakirjandusest valediagnooside ja vale ravi kohta ning tundnud kaasa nendele inimestele, nüüd pidi ta ise omale nahal selle kõik üle elama. Nimelt oli kopsupõletikuga samaaegselt tekkinud veresoonte ummistus, mis aga jäi tuvastamata.

Rinne märgib, et Soomes tehti pärgarterite laiendus ning nüüd lähevad asjad paremuse poole. Seda oleks Rinne väitel tulnud teha juba Hispaanias.

Operatsioon läks hästi ja enesetunne on palju parem. Kui see protseduur oleks tehtud Hispaanias, saaks mees nüüd juba tööle naasta. Puudulik diagnoos ja vale ravi viisid selleni, et mees on veel tõvevoodis. Lisaks sai mees Hispaaniast omale külge haiglanakkuse.

Rinne abikaasa Heta Ravolainen-Rinne oli samuti hingamisteede nakkusega haiglas. Puhkus algas peale jõule, haiglasse sattusid nad aastavahetuse paiku.

Pärast Soome naasmist raviti Rinnel haiglas kopsupõletikku. Varem on teatatud, et Rinne haiguspuhkus kestab jaanuari lõpuni.

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Iraagi päritolu ema ja onu sidusid rabeleva lapse Espoos teibiga kinni. Kohale saabunud sugulane tegi kohapeal kaks videot, mida hiljem kohtus asitõenditena kasutati. Süüalused põhjendasid oma tegu mänguga. Kohus aga oli pärast videote vaatamist teist meelt ja karistas nii onu kui ema tingimisi vanglakaristusega, vahendab Iltalehti.

Ema hoidis last kinni, kui tema vend nutva lapse käed ja jalad ventilatsiooniteibiga kinni sidus. Teip pandi ka lapse suu peale. Väikse poisi 35-aastane onu sai lapse väärkohtlemise eest 60-päevase tingimisi vanglakaristuse ja ema karistas kohus kahe väärkohtklemise juhtumi eest 3-kuulise tingimisi vanglakaristusega.

Lisaks kinnisidumisele oli ema veel löönud last korduvalt käega vastu nägu.

Lisaks peab naine maksma pojale kahjutasu 1500 eurot ning koos oma vennaga ühiselt veel teine 1500 eurot valu ja kannatuste eest.

Kohtus ütlesid ema ja onu, et tegemist oli mänguga. Nende jutu järgi oli poisile lubatud mängus osalemise eest auhind, raha või mobiiltelefon. Naise jutu järgi oli poiss kinni seotud vaid mõni sekund. Kui ta märkas, et laps nutab, lõpetas ta „mängu”. Naise jutu järgi vägivalda ei kasutatud ja laps vastu ei olnud. Veel hetk varem olid kinni seotud olnud tema ise ja tema vend. Sama kinnitas kaassüüdlane, poisi onu.

Keset „mängu” saabud kohale naise eksmees, kes on naise teise lapse isa. Mees oli juhtunus tunnistaja ja ütles, et tuli vaatama oma last. Ta nägi kohe, et mängitakse nn sidumismängu. Kõigepealt poega kõdistati ja siis seoti ta ventilatsiooniteibiga kinni. Poiss oli kinni seotud paar minutit. Ta lasti lahti, kui ta lubas olla korralik.

Tunnistajale see mäng ei meeldinud, kuna ta teadis, et see on Iraagi mäng, milles ta ise on lapsena osalenud.

Tunnistaja rääkis, et ei tahtnud, et tema enda lapsega midagi sellist tehakse. Ta võttis asja videosse, kuna tal on olnud naisega probleeme seoses nende ühise lapsega. Tunnistaja nägi ja filmis ka löömist, mis polnud tugev. Tunnistaja pidas sellist tegevust lubamatuks ja teab, et sellised asjad on Soomes keelatud.

Espoo kohus pidas samuti süüaluste tegevust lubamatuks. Kohtu hinnangul polnud selline asi 5-aastase lapse jaoks mäng. Poiss oli teipimise ajal nutnud ja rabelenud. Juhtum oli 2016. aasta novembris. Naine oli poissi käega löönud terve novembrikuu jooksul, löömisi oli kokku vähemalt 15. Löömine polnud tugev, aga ohvriks oli 5-aastane laps. Kaitsetu lapse väärkohtlemist ei saanud kohtu hinnangul lahendada ainult trahvidega.

Teisipäeval tehtud kohtuotsus pole veel jõustunud, mis tähendab, et selle saab edasi kaevata.