NordenBladet — Pärast seda, kui migrante on kasutatud relvana Poola, Leedu ja Läti vastu, kaalutakse Soomeski aia ehitamist piirile Venemaaga. Vastava ettepaneku tegi parlamendi liige kai Mykkänen. Praegu on Soomes loodetud vaid tehnilise valve peale, et üle piiri tulijaid tabada. Aga massilise piiriületuse vastu selline valve ei aita.
Soome piirivalve kaalub aia ehitamist tulevikus, eriti kui hakatakse piirama varjupaigataotlejate tulekut üle piiri. Sellises olukorras on füüsiline tõke vältimatu, vahendab Helsingin Sanomat.
Kuivõrd aga Soome ja Venemaa vaheline piir on väga pikk, siis ei suudeta seda aiaga katta ilmselt mitte kunagi. Piiril on aga lõike, kus võib kaaluda aia ehitamist. Praegu analüüsitakse olukorda ja saadud kogemust Valgevene piiril.
NordenBladet — Soomes registreeriti täna teisipäeval, 16. novembril viimase ööpäevaga 937 uut koroonaviirusega nakatumist.
Soomes on koroonaga haiglas kokku 293 patsienti, kellest 36 on intensiivis. Haigestumus 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta on Soomes 196,3, vahendab Iltalehti.
Korona ulatusliku leviku piirkonnad on Lõuna-Pohjanmaa, Kesk-Pohjanmaa, Kymenlaakso, Pohjanmaa, Päijät-Häme, Satakunta, Edela-Soome ja Uusimaa.
NordenBladet — Soomes lisandus täna esmaspäeval, 15. novembril 3166 uut koroonaviirusega nakatumist. Selle numbri sees on mitme päeva nakatumised.
Kui nakatumised viimase 4 päeva peale ära jagada, tuleb keskmiselt 790 nakatumist päevas, vahendab MTV.
Soomes on koroonaga haiglaravil 293 patsienti, kellest 36 on intensiivis. Soomes registreeriti täna 14 uut koroonasurma. Kokku on koroonasurmade arv 1230.
NordenBladet — Edela-Soome ravipiirkonnas keelatakse üle 50 osavõtjaga üritused ja kogunemised siseruumides, teatas Edela-Soome piirkondlik valitsusasutus. Piirangud jõustuvad homsest teisipäevast, 16. novembrist ja kehtivad kuu aega. Üle 50 inimesega üritusi saab korraldada siis, kui osavõtjatelt küsitakse koroonapassi, vahendab Ilta-Sanomat.
Edela-Soome on olnud viimastel nädalatel pandeemia ulatusliku leviku faasis, olukord on viimase nädala jooksul halvenenud.
Piirangute eestmärk on tervishoiu võimekuse säilitamine ja nakatumiste jälitamise lihtsustamine.
NordenBladet — Soomes on vaimse tervise probleemid üha sagedasemad ja see on ka peamine töövõimetuspensionile jäämise põhjus. Kui soomlane Osku sai otsuse töövõimetuspensionile jäämise kohta, siis ta üllatus. Ta oli veetnud palju aega Nokias Pitkäniemi psühhiaatriahaiglas. Tal oli psühhoos ja ta kannatas depressiooni käes. On perioode, millest ta ei mäleta mitte midagi, vahendab Yle.
Otsus töövõimetuspensionile jäämise kohta oli üllatusele vaatamata meeldiv. Tal oleks raske olnud tööl käia. Osku oli siis 30-aastane. Pärast töövõimetuspensionile jäämist oli elu muretum. Möödunud aasta oli aga väga raske, räägib praegu 41-aastane mees.
Tampere ülikooli uuringu järgi on vaimsete probleemide esinemine Soomes piirkonniti väga erinev. 53 protsenti töövõimetuspensionile jäämise põhjustest on vaimse tervise probleemid. Neist omakorda kaks kolmandikku moodustab meeleoluhäire.
Teine peamine vaimse tervise probleem on psühhoos, mille tõttu jääb igal aastal töölt kõrvale ligi kuuendik vaimse tervise probleemidega inimestest.
Meeleoluhäired on näiteks depressioon ja bipolaarne häire. Psühhooside hulka kuulub näiteks skisofreenia.
Möödunud aastal sai Soomes vaimse tervise probleemide tõttu töövõimetuspensioni ligi 102 000 inimest. Meeleolu häirete tõttu jäädakse töövõimetuspensionile peamiselt Pirkanmaal, Põhja-Savos, Kainuus ning Põhja- ja Lõuna-Pohjanmaal. Psühhoosi tõttu jäädakse töölt kõrvale Päijät-Hämea, Põhja-Karjalas ja Põhja-Pohjanmaal.
Soomes on 25-64-aastaste vaimse tervise probleemid olnud muutumatud, aga kasv on olnud 16-24-aastaste noorte hulgas.
Vaimse tervise probleemidele aitavad kaasa sissetulekute probleemid. Näiteks Helsingi piirkonnas on palgatase parem ning vaimse tervise probleeme esineb vähem. Erand on Pirkanmaa, kus palgatase on hea, aga sellele vaatamata esineb palju vaimse tervise probleeme.
Soomlane Osku räägib, et oleks olnud hea, kui ta oleks saanud varem abi oma probleemidele. Enne haigestumist õppis ta Tampere ülikoolis psühholoogiat. Ta räägib, et oleks olnud hea, kui ta oleks saanud abi õppimise ajal, sest õppimisega kaasnes stress. Osku on saanud abi nii ravimitest kui ka teraapiast. Ta leiab, et ravi on olnud hea. Viimane teraapia lõppes suvel ja sellest oli kasu.
Vaatamata töövõimetuspensionile teeb Osku tööd kogemusspetsialistina. Ta osaleb koolitustel ja esineb patsientidele. Lisaks teeb ta vabatahtlikku tööd vanurite keskuses. Osku ei mõtle praegu muu töö või hariduse peale. Ta leiab, et on oma elus lisaajal. Kriisiaastatel oleks ta võinud vabalt surra. Praegu on aga elu normis vaatamata töövõimetuspensionile. Ta peab end isegi õnnelikuks.
