NordenBladet — Paljudes riikides on kasutusele võetud koroonapassid, aga vaktsiinide kaduv mõju paneb nende kasutamise kahtluse alla.
Koroonapasse kasutatakse laialt üle Euroopa, aga nad võivad anda petliku ohutuse tunde. Seetõttu on Euroopa valitsused nüüd suure dilemma ees, vahendab Politico.

Paljudes riikides on koroonapassid ehk nn rohelised passid piletiks normaalsema elu elamiseks koroonapandeemia ajal – alates väljas söömisest kuni teatri külastuseni. Lisaks on koroonapassi abil hoitud piirid avatuna, võimaldades inimeste vaba liikumist.

Pass näitab, et selle omanik on kas täielikult vaktsineeritud, haiguse läbi põdenud või teinud hiljuti negatiivse tulemusega koroonatesti. Paljudes riikides on suurem osa inimesi praeguseks vaktsineeritud ja enamusel taskus koroonapass.

Siin ongi kala: uuringud näitavad, et vaktsiini mõju kaob olulisel määral 5 kuu jooksul pärast viimast vaktsiinidoosi, eriti eakatel inimestel. See tähendab, et tükk aega tagasi vaktsineeritud inimeste jaoks annab koroonapass petliku ohutuse tunde, et saab osaleda üritustel ja reisida.

Praegu on Euroopast saanud taas maailma koroona epitsenter, nakatumiste arv kasvab kiiresti ja valitsused vajavad tõhusaid meetmeid nakkuse leviku tõrjumiseks.

Mõnedes riikides nagu Kreekas ja Prantsusmaal on juba astutud samme selleks, et koroonapassid kasutuks ei muutuks. Euroopa Komisjon soovib kasutada koroonapassi selleks, et piirid lahti hoida. Aga juba arutatakse, mida teha siis, kui vaktsiinide mõju kaob.

Juulis tuli välja Iisraeli uuring, millest selgus, et Pfizer/BioNTech’i vaktsiini mõju ajas kaob. Pärast seda on tulnud mitmeid teisi uuringuid, millest tuleb välja, et vaktsiini mõju on algul hea, aga siis hakkab kaduma juba 3 kuu möödudes.

Prantsusmaal on astutud esimesed sammud: alates detsembri keskpaigast kehtib pass üle 65-aastaste jaoks vaid siis, kui 6 kuud pärast vaktsineerimist on saadud kolmas vaktsiinidoos.

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ütles eelmisel nädalal, et koroonapassi kehtivusele on kavas kehtestada piirang. See tähendab, et ühel hetkel inimesed enam poodidesse, kohvikutesse, baaridesse ja spordisaalidesse ilma testi tegemata ei pääse. Selleks, et koroonapass edasi kehtiks, tuleb lasta vaktsineerida kolmanda doosiga.

Olukorras, kus vaktsiinide mõju kaob, hakkab üha enam Euroopa riike nõudma kolmandaid doose nii oma kodanikelt kui ka riiki saabuvatelt inimestelt. See võib aga turismi valdkonnas põhjustada talvel kaose.

Kuigi Euroopa Liidu koroonapass peaks tagama vaba pääsu, võivad liikmesriigid kehtestada oma tingimusi.

Teadlaste arvates aga pole vaktsineerimisel põhinev koroonapass piisav selleks, et kellegi ohutust tõestada. Seetõttu soovitatakse kasutusele võtta personaalsed koroonapassid, kus mõõdetakse iga kasutaja tegelikku immuunsust. Exeteri ülikooli füüsikalise keemia professor Andrew Shaw ütls, et koroonapassist on võibolla kasu ainult 2-3 kuud pärast teist vaktsiinidoosi. Pärast seda sõltub juba isikust ja vaktsiinist, mil määral immuunsus püsib.

Shaw on välja töötanud veretesti, mille puhul saab 7 minutiga teada vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel saadud antikehade hulga. Testi tulemus näitab, kas antikehade tase on piisav, et haigusega võidelda.

Testi on välja töötanud Exeteri ülikooli iduettevõte Attomarker ja selle hind sarnaneb PCR testi hinnaga. Kuigi professor Shaw väidab, et test on täiesti töökindel, puudub sellise testi kasutamise osas veel üksmeel. Nii näiteks pole teada, kui suur on piisav antikehade hulk.

NordenBladet — Enamus soomlasi tahab ka pärast koroonaga seotud kaugtöö soovituse lõppemist kodutööle edasi jääda, selgub Soome majanduse foorumi EVA läbi viidud küsitlusest.

Küsitluse järgi tahab vaid viiendik soomlastest pärast kaugtöö soovituse lõppu kontorisse naasta. 65 protsenti tahaks jääda kodutööle, vahendab Helsingin Sanomat.

Kõige enam on kaugtöö jätkumise poolt need, kes pandeemia ajal põhiliselt kaugtööd tegid. Neist vaid 4 protsenti tahaks kontorisse naasta.

Töökohal töötamist aga pooldavad kõige enam need, kes ka pandeemia ajal töökohal käisid. Neist ligi 70 protsenti tahab ka edaspidi töökohal käia, kolmandik sooviks aga osalist kaugtööd.

Küsitlusele vastas ligi 2000 inimest septembri lõpus ja oktoobri algul. Soome riiklik kaugtöö soovitus lõppes oktoobri keskel.

NordenBladet — Pärast seda, kui migrante on kasutatud relvana Poola, Leedu ja Läti vastu, kaalutakse Soomeski aia ehitamist piirile Venemaaga. Vastava ettepaneku tegi parlamendi liige kai Mykkänen. Praegu on Soomes loodetud vaid tehnilise valve peale, et üle piiri tulijaid tabada. Aga massilise piiriületuse vastu selline valve ei aita.

Soome piirivalve kaalub aia ehitamist tulevikus, eriti kui hakatakse piirama varjupaigataotlejate tulekut üle piiri. Sellises olukorras on füüsiline tõke vältimatu, vahendab Helsingin Sanomat.

Kuivõrd aga Soome ja Venemaa vaheline piir on väga pikk, siis ei suudeta seda aiaga katta ilmselt mitte kunagi. Piiril on aga lõike, kus võib kaaluda aia ehitamist. Praegu analüüsitakse olukorda ja saadud kogemust Valgevene piiril.