Neljapäev, jaanuar 15, 2026

SOOME UUDISED

Soome politsei edastas juhised, mida teha, kui juhtimisõigus on ajutiselt ära võetud

NordenBladet — Liikluseeskirju ja kiiruspiiranguid tuleb järgida. Kui seda ei tehta, siis sekkub politsei ja võib halvemal juhul võtta ajutiselt ära sõiduki juhtimisõiguse. Lapi politseijaoskond tuletab meelde, et juhtimisõiguse ajutise äravõtmise põhjus pole toime pandud kuritegu, vaid mõtlematus või isegi inimlik viga. Olenevalt asjaoludest võib juhtimisõiguse äravõtmine toimuda eri viisil, vahendab MTV.

Kui põhjuseks on liikluse ohustamine või eeskirjade eiramine, sõiduki juhtimine juhtimisõiguseta, joobes juhtimine või muu tegu, mille eest määrab politsei 20 päevamäära ületava trahvi, liigub asi edasi prokurörile ja juhtumisõiguse ajutist äravõtmist arutatakse järelvalve käigus (lupavalvonta).

Juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kestus sõltub isiku poolt antud seletusest, kus on näiteks välja toodud, et juhtimisõigus on oluline tööl käimiseks. Otsus juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kestuse kohta saadetakse posti teel.

On ka selliseid erakordseid olukordi, mis mõjutavad juhtimisõiguse ajutist äravõtmist. Näiteks võib trahviasi liikuda edasi kohtusse, kui isik pole talle määratud karistusega nõus või pole kindlaid tõendeid isiku süü kohta.

Kui tegemist on raskekujulise liikluse ohustamise, raskekujulise joobes juhtimise või raskekujulise narkojoobes juhtimisega, ei tee politsei trahvi, vaid asi läheb kohtusse arutamiseks.

Ka raskekujuliste juhtumite puhul on isikul õigus anda seletus. Politsei tuletab meelde, et selle peab tegema võimalikult kiiresti pärast juhtunut, et otsuse saaks teha kiiremini kui on kolmenädalane ooteaeg.

Kui isik on alaealine, siis saavad juht ja hooldaja anda suuliselt seletuse enne otsuse tegemist juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kohta.

Tee nii, kui sulle on määratud juhtimisõiguse ajutine äravõtmine:

Loe hoolikalt läbi saadud määrus juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kohta ja sellega koos antud juhised.

Kui oled juhtimisõiguse ajutise äravõtmise põhjendustega nõus, on õigus jätta politseile seletus juhtimisõiguse vajalikkuse kohta. Sellest seletusest võib sõltuda juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kestus. Juhised seletuse andmise kohta on juhtimisõiguse ajutise äravõtmise määruse juures. Seletus peab olema tõendatud, ehk tuleb lisada tööleping/töötõend või tööandja ütlused. Kui tegutsed ettevõtjana, tuleb lisada seletus ettevõtte olemuse kohta ja registreerimisnumber. Õpilastelt nõutakse tõendit õppimise kohta. Seletus jäetakse elukohajärgse politseijaoskonna järelvalve osakonda (lupavalvonta).

Kui tunned, et tegemist on veaga ja juhtimisõiguse ajutine äravõtmine on määratud valedel alustel, siis on õigus esitada vaie juhtimisõiguse ajutise äravõtmise otsuse kohta. Selle kohta on samuti toodud juhised juhtimisõiguse ajutise äravõtmise määruses. Vaie jäetakse selle politseijaoskonna järelvalve osakonda (lupavalvonta), kus tehti otsus juhtimisõiguse ajutise äravõtmise kohta.

 

Soomes teenisid kõige enam raha mobiilimängude tegijad – vaata TULUSAAJATE TOP 10

NordenBladet — Soomes teenisid eelmise, 2020. aasta maksuandmete põhjal kõige enam raha mobiilimängude tegijad. Kõige enam teenis mobiilimängude firma Supercelli asutaja ja endine loovjuht 45-aastane Mikko Kodisoja – 93,5 miljonit eurot. Teine oli sama firmaga seotud 43-aastane Ilkka Paananen, kes teenis 86,7 miljonit eurot, vahendab NordenBladet.fi.

Meeste sissetulekute taga on ettevõtte müük ning populaarsed mobiilimängud Clash of Clans*, Boom Beach** ja Clash Royale***. Praegu kuulub Supercelli enamusosalus Hiina firmale Tencent Holdings.


Ilkka Paananen

Sissetulekute poolest kolmandal kohal asub lahkunud Soome miljardäri Niklas Herlini poeg, liftifirma Kone pärija 31-aastane Heikki Herlin, kelle sissetulek oli 28,3 miljonit eurot.

Jyväskylä suurpere isa ja psühholoog Joni Kettunen, kes müüs Garmin´ile maha füsioloogilist analüüsi pakkuva tervisefirma Firstbeat Analytics, teenis 27,9 miljonit eurot.

IT ettevõtte müügist teenis korraliku tulu ka ka Juha Tommila, kes müüs maha infosüsteemide ja finantsteenuste ettevõtte Staria enamusosaluse. Staria pakub kohalikke ja rahvusvahelisi infosüsteeme, finants-, personali- ja palgaarvestuslahendusi ning RPA-d. Vaaka Partners omandas Staria enamusosaluse 2020. aasta kevadel.

Programmeerimisfirma Supermetrics juht Mikael Thuneberg teenis põhiliselt dividenditulu 24,7 miljonit eurot.

Skandinaavia IT ettevõtte Smartly asutaja Kristo Ovaska müüs firma maha ja teenis 23,4 miljonit eurot. Ettevõte Smartly.io, mis aitab reklaamijatel automatiseerida nende kampaaniaid Facebookis, Instagramis ja Pinterestis, müüs enamusosaluse Providence Equity Partnersile.

Soome noorim IT-miljonär, samuti Smartly.io firma taga olev Tuomo Riekki, teenis 23,3 miljonit eurot.

Supercelli üks asutajatest John Derome teenis 17,1 miljonit eurot.

Tarkvarafirma Admicom juht, Jyväskyläs elav 73-aastane miljonär Matti Häll, teenis 15,7 miljonit eurot. Helsingis Nasdaq First Northi börsil noteeritud Admicom keskendub ERP-süsteemidele ning pakub ka raamatupidamisteenuseid.

Tulusaajate TOP 10 oli järgmine:

Kodisoja Mikko 93 499 919

Paananen Ilkka 86 707 807

Herlin Heikki 28 305 626

Kettunen Joni 27 904 330

Thuneberg Mikael 24 730 853

Ovaska Kristo 23 360 264

Riekki Tuomo 23 289 937

Derome John 17 082 848

Häll Matti 15 734 335

Tommila Juha 14 642 693

Nimekiri ei pruugi olla täielik, sest enam kui 2000 soomlast on palunud oma nime meediale edastatud avalikust maksuinfomaterjalist eemaldada. 

____________________________________________
* Clash of Clans on tasuta mobiilistrateegial põhinev videomäng, mille avaldas ja töötas välja Soome mänguarendaja Supercell. Mäng ilmus iOS-i platvormidele 2. augustil 2012 ja Google Play Androidile 7. oktoobril 2013. Mängu tegevus toimub fantaasiamaailmas, kus mängija on külapealik. Clash of Clans annab mängijatele ülesandeks ehitada oma küla, ressursside saamiseks tuleb teiste mängijate külasid rünnata. Mängijad saavad ka ühineda, et luua klanne (kuni viiekümneliikmelisi liite), kes saavad seejärel koos osaleda klannisõdades, ning omavahel vestelda.

** Boom Beach on strateegiamäng, mille süžee toimub troopilises saarestikus.

*** Clash Royale on tasuta strateegiamäng, mille on taas välja töötanud ja avaldanud Supercell. Videomäng avaldati ülemaailmselt 2. märtsil 2016 ning teenis turul vähem kui aastaga 1 miljard dollarit. Kolme aastaga teenis Clash Royale’i turu luureettevõtte Sensor Tower andmetel 2,5 miljardit dollarit tulu.

Avafoto: Mikko Kodisoja (NordenBladet)

 

USA firma DoorDash ostab 7 miljardi eest Soome kullerfirma Wolt´i

NordenBladet — USA toidukullerfirma DoorDash andis teada, et ostab 7 miljardi euro eest Soome analoogse kullerfirma Wolti.
Tehingust teatati koos DoorDashi majandustulemuste avaldamisega. DoorDash on maailma juhtivaid toidukullerfirmasid.

Tegemist on läbi ajaloo suurima Soome ettevõtte müügitehinguga. Näiteks kui Nokia müüs 2013. aastal mobiiltelefonide haru Microsoftile, siis oli tehingu hind 5,44 miljardit eurot. Jaapani Softbank ostis 2013. aastal enamusosaluse Supercellis 1,1 miljardi euro eest. Taani Danske Bank ostis Soome Sampo panga 2006. aastal 4,05 miljardi euro eest.

Wolt teatas, et ettevõte jätkab iseseisvat tegevust kuni tehingu toimumiseni. Pärast tehingut jätkab Wolt tegevust praeguse nime ja toodetega.

Wolti klientide, kauba müüjate ja kullerite jaoks ei muutu midagi.

DoorDash asutati 2013. aastal ja tegemist on 50 miljardi euro väärtusega börsifirmaga ning turuliidriga USA-s. DoorDash arendab ja opereerib sarnaselt Woltiga rakendusi, mille abil saavad inimesed tellida toitu, toiduaineid ja muid kaupu.

Wolti juht Miki Kuusi jätkab ettevõtte teatel firma juhatuses ja liigub pärast tehingut DoorDashi juhtkonda. Temast saab ettevõtte rahvusvahelise arenduse juht.
Wolti peakorter jääb Helsingisse ja sellest saab DoorDashi rahvusvahelise tegevuse keskus. Kuusi teatas, et ettevõttele on ka varem pakutud koostööd, aga ettevõte on seni otsustanud jätkata iseseisvana.

Kõnelustel DoorDashiga tunti esimest korda, et on võimalik korda saata midagi erakordset. Tehingu tulemusel saab Wolt enda käsutusse enneolematud ressursid tegevuse laiendamiseks ja üha paremate teenuste arendamiseks.

Wolti hinnangul makstakse ligi 7 miljardi eurose tehingu pealt Soome makse summas üle 600 miljoni euro, kui Soome aktsionärid oma maksud ära maksavad. See tähendab ühtlasi sadade miljonite eurode lisandusmist soomlaste pensionikassasse, kui Wolti investeerinud Soome investeerimisfirmade tulu läheb Soome pensionikindlustuse firmadesse.

Kuusi märkis, et Soome riigil on olnud kandev roll selles, milliseks Wolt on arenenud. Wolti jaoks on oluline, et maksud makstaks Soome ja antakse suurele hulgale inimestele tööd ja tulu.

Kuusi sõnul on Wolti jaoks oluline, et ühiskond, millest ollakse välja kasvanud, saab kasu tehtud tööst ning firma asutajad maksavad oma maksud Soome riigile ilma mingi jututa.

DoorDashi tehing peab veel saama ametivõimude heakskiidu eri riikides. Tehing loodetakse lõpule viia järgmise, 2022. aasta algul.

 

 

Vaatlus näitab Eesti ja Soome toiduhindade võrdsustumist

NordenBladet — Eestis on hinnad aastaga seitse protsenti tõusnud. ERR-i ajakirjaniku Kai Vare vaatlus Tallinnas ja Helsingis näitab, et Eesti toiduhinnad on Soome hinnatasemele järele jõudnud.

Need ajad on möödas, kui soomlased käisid Eestis soodsat liha ja juustu ostmas. Ka Soomes tööl käivatel eestlastel ei tasu enam nädala toiduvaru Eestist kaasa vedada. Mõned igapäevased toiduained on Eestis juba kallimad kui Soomes.

Ajakirjanik võttis ette hinnad ühes Eestis tegutsevas välismaises poeketis ja Soome Lidlis. Näiteks liiter tetrapakendis piima maksab Soomes 69, Eestis 79 senti. Või maksab Soomes ligikaudu 6 eurot kilo, Eestis 9 euro kanti. Kahekilone pakk nisujahu maksab Soomes 79 senti, Eesti poes 1,29 eurot.

Soodsa juustu kilo on Soomes 4,39 eurot, Eestis päris nii odavat ei leidunud – kilohind oli ka sooduspakkumise korral üle viie euro. Seejuures on Soome poest hinnavõrdlusesse sattunud jahu ja juust toodetud Eestis. Niisiis piima, mune, võid, jahu ja juustu saab Soomest odavamalt kui Eestist.

Köögivilja hind on Soomes pisut kõrgem kui Eestis. Näiteks lahtine tomat maksis võrdluse hetkel Soomes 2,79 eurot, Eestis 1,29 eurot. Kartuli hinnaerinevus on pisut väiksem: Soomes maksab tavaline pakkimata kartul 59 senti, Eestis 45 senti kilo.

Alkohol pole küll igapäevane toidukaup, aga see teema on Soome puhul ikka huvi pakkunud. Ka alkoholi hinnavahe on märgatavalt vähenenud. Näiteks veinipudeli hind on Soomes ja Eestis peaaegu sama. Kange alkohol, samuti õlu ja siider on veel Soomes kallimad kui Eestis. Näiteks pooleliitine Alexandri õlu maksab Eestis veidi üle euro, Soomes aga 3 eurot.

Bensiiniliiter on Soomes paarkümmend senti kallim kui Eestis. Eesti keskmine palk on ligi 1600 eurot, Soomes 3500 eurot.

Avafoto: Pexels

 

 

Maailma kliimakonverentsi otsus: METSA RAIUMINE lõpetatakse 2030. aastaks

NordenBladet — Šotimaal Glasgow’s oleval COP26 maailma kliimakonverentsil otsustati, et metsa raiumine lõpetatakse 2030. aastaks.
Riigijuhid kirjutavad alla kokkuleppele, milles lubatakse lõpetada metsa raiumine 2030. aastaks, vahendab BBC.

Kliimakonverentsi võõrustanud Suurbritannia peaminister Boris Johnson ütles, et otsus on ajalooline, et saavutada kliima soojenemise ärahoidmine 1,5 kraadi võrra. Johnson ütles, et selliste meetmete abil on võimalik lõpetada inimkonna pikk ajalugu looduse vallutajana ning hakata selle asemel looduse kaitsjaks.

Samalaadsed otsused tehti ka New Yorgi kliimakonverentsil 2014. aastal. Siis seati eesmärgiks metsa raiumise vähendamine poole võrra 2020. aastaks ja metsa raiumise lõpetamine 2030. aastaks.

Kliimaorganisatsioon Greenpeace on juba otsust kritiseerinud, et see annab veel võimaluse jätkata 10 aastat metsa raiumisega.

Kokkuleppele kirjutab alla üle 100 riigi. Nende riikide territooriumil on ligi 85 protsenti maailma metsadest. Kokkuleppele kirjutab alla ka Brasiilia, kus on maha võetud palju Amazonase vihmametsa. Ebaseadusliku metsaraie poolest tuntud Venemaa kirjutab samuti kokkuleppele alla.

Kokkuleppe toetuseks ja metsaraie lõpetamise kompenseerimiseks lubatakse ligi 20 miljardit USA dollarit.

Metsa raiumine aitab kaasa kliimakriisile, kuna metsad seovad süsihappegaasi. Ligi neljandik inimtegevuse poolt tekkivast süsihappegaasist tuleb maa kasutamisest, see on põllumajandusest ning metsa majandamisest.