Esmaspäev, aprill 21, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsis kavandatakse juba bensiini ja diisli müügi keelamist, keeld tahetakse laiendada üle Euroopa Liidu

NordenBladet — Rootsi valitsus paneb lähiaastatel paika aja, millest edasi enam fossiilseid kütuseid ei tohi müüa. Rootsi on valmis fossiilsetest kütustest vabanemiseks, ütles Rootsi rohelisi esindav rahandus- ja eluasememinister Per Bolund.

Rootsi valitsus on juba kehtestanud uute bensiini- ja diiselautode müügi keelu alates 2030. aastast. Sellest aga ei paista piisavat, sest valitsus tahab paika panna aja, millest edasi enam fossiilseid kütuseid ei tohi müüa, vahendab uudisteagentuur TT.

Praktikas tähendab see seda, et fossiilseid kütuseid nagu bensiine 95 ja 98 ei tohi enam müüa. Praegu pole veel paika pandud, mis ajani ja mil määral tohib kütustes fossiilseid komponente olla.

Rootsi on võtnud eesmärgiks vähendada heitgaase 70 protsendi võrra aastaks 2030, võttes aluseks 2010. aasta taseme.

Rootsi keeld tähendab, et sarnane keeld kehtestatakse terves Euroopa Liidus ja Rootsi on hakanud juba seda asja ajama.

Rootsi lõpetas miinusega intresside ajajärgu

NordenBladet — Rootsi keskpank otsustas lõpetada miinusega intressidega ajajärgu, kuna see kahjustab pikemas perspektiivis majandust. Rootsi keskpank kergitab intressi -0,25 protsendi pealt nulli. Seni üritas Riksbanken negatiivsete intressidega majandust käima saada. Nüüd aga leidis keskpank, et negatiivsetest intressidest on pikas perspektiivis rohkem kahju ja lõpetas selle praktika.

Keskpank põhjendas intressitõusu vajadust hoida inflatsioon 2 protsendi piiril. Intress hoitakse lähiaastatel nulli peal ja mingit intressirallit kavas pole.

Rootsi majandusasutused nagu Konjunkturinstitutet on aga seda otsust kritiseerinud, kuna majandus jahtub, töötus on tõusuteel ja inflatsioon madal.

Rootsi keskpanga otsust jälgitakse huviga teistes Euroopa maades ja nüüd on küsimus, kas Euroopa Keskpank talitab samamoodi. Euroopa Keskpank otsustas eelmisel nädalal, et laenuintress püsib nullis ja hoiuseintress on -0,5 protsenti.

 

Rootsi rajatakse Muumimaa, mis on kolm korda suurem kui Soome oma

NordenBladet — Rootsi Karlstadi rajatakse Muumide teemapark, mis on kolm korda suurem kui Soome Naantali Muumimaa. Idee on pärit Soomest, aga see sai kohe sooja vastuvõtu Rootsis. Sobiv koht leiti Karlstadis, aga ka teised piirkonnad olid huvitatud. Karlstad oli aga valikutest parim, vahendab Yle.

Karlstad asub suure maantee ääres 200 kilomeetri kaugusel Oslost, ehk poole tee peal Stockholmist Oslosse. Külastajaid on oodata nii Rootsist kui Norrast. Norralased käivad palju Rootsis, kuna hinnad on seal 25 protsenti madalamad.

Päris lähiaastatel Muumi teemaparki veel Rootsis ei näe, kuna kohalike vastuseis planeeringule on olnud aktiivne. Muumide vastu kellelgi midagi pole, küll aga ei meeldi asukoht. Kuigi otsus läks volikogus läbi, tuleb sellele ilmselt kaebusi.

Soomes Naantalis on Muumimaa tegutsenud ligi 30 aastat ja Muumimaal on teemaparkide avamiseks Euroopas ainuõigus. Kõiki Muumidega seotud lube annab välja Soome ettevõte Moomin Characters Oy. Välismaalastest külastajaid on Soome Muumimaal 20-25 protsenti, neistn pooled rootslased.

Foto: Soome Muumimaa suveniiripood (NordenBladet)

Nii Soome kui Rootsi kiirsöögikohtades pakutakse vanaks läinud toitu

NordenBladet  – Hiljuti tõusis Rootsis skandaal, kui tuli välja, et Burger Kingi söögikohtades pakutakse vanaks läinud toitu. Pärast seda võttis Soome MTV uudistega ühendust kohaliku McDonaldsi keti töötaja, kes rääkis, et sama asi on Soomes.

Töötaja rääkis, et ka Soome McDonaldsis pakuti liiga kaua seisnud toitu. Näiteks nn 10 minuti reegel burkside osas venis liiga tihti poole tunni pikkuseks. Seda juhtus eriti tipptundide ajal, kui köögis polnud piisavalt töötajaid.

Friikartuleid tohib reeglite järgi pakkuda vaid 5 minuti jooksul pärast valmistamist, aga sealgi venis asi poole tunnini. Friikad peaks olema kliendile pakkudes kuumad ja krõbedad, aga väga tihti olid nad lihtsalt soojad ja vedelad, rääkis töötaja.

Kananagitsatega oli lugu veelgi hullem. Enamasti kallati uued vanadele peale, ilma anumat eelnevalt tühjendamata. Vahel juhtus, et kliendile pakuti paar tundi seisnud nagitsaid.

Probleemid tulid töötaja väitel töötajate vähesusest, mistõttu esines palju kiirustamist. Nii näiteks teenindati kliente kahekesi ja köögis oli veel kaks inimest. Sama töö tegemiseks oleks vaja olnud 10-15 inimest, 4-6 kassas ja samapalju köögis. Töötajate vähesuse tõttu pidid kliendid tipptundidel oma toitu ootama 40-50 minutit. Paarkümmend minutit ootamist oli aga täiesti tavaline.

Kõige hullem oli olukord õhtuti ja nädalavahetustel, mil juhataja oli ära. Oli ka muid probleeme, näiteks puudus mitmetel töötajatel hügieenipass, kui see peab olema kõigil, kes ametis üle kolme kuu.

McDonaldsi Soome esindaja ütles asja kohta, et söögikohtade aruanded on kõik korras olnud. Toidu seismise kohta ütles esindaja, et McDonalds on üldse loobumas valmis toidu soojas hoidmise letist.

Kahte rootsi meest kahtlustatakse Estonia rauarahu rikkumises

NordenBladet — Rootsis kahtlustatakse kahte meest Estonia rauarahu rikkumises. Juhtum on seotud Saksa sukeldumislaeva sügisese viibimisega Estonia hukkumise kohas. Vraki hauarahu kontrolliv Lääne-Soome merevalve jälgis toona Saksa laeva liikumist. Piirivalve kahtlustas, et aluselt lasti laevale veealune robot, vahendab SVT.

Rootsis on asja kohta algatud kriminaalasi, mille käigus uuritakse, kas rootslased võivad olla süüdi hauarahu rikkumises. Saksa laeval oli kokku 11 isikut. Soome keskkriminaalpolitsei info kohaselt oli laeval kolm sakslast, kaks rootslast ja kaks norralast. 4-liikmeline laeva meeskond koosnes sakslastest ja poolakatest. Tegemist oli filmigrupiga, kes kogus kohapeal dokumentaalfilmi jaoks materjali.

Rootsi prokuröri info kohaselt on meeste kohta midagi vara öelda, sest selliseid juhtumeid pole varem olnud. Juhtumi uurimist raskendab selle rahvusvaheline iseloom. Lisaks hauarahule kaitseb Estonia vrakki eraldi kokkulepe. Sukeldumise keeld aga puudutab vaid selle leppega liitunud riike, aga näiteks Norra ja Saksamaa pole leppega seotud.

Reisilaev Estonia uppus 1994. aastal nõudes 852 inimese elu. Suurem osa hukkunutest jäid laeva sisse.