Eesti ja Soome tihendavad koostööd vangide üleviimiseks

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome ja Eesti on astunud olulise sammu vanglate ülerahvastatuse leevendamiseks ja õigusalase koostöö tõhustamiseks. Soome justiitsminister Leena Meri ning Eesti justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta allkirjastasid Brüsselis vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on kiirendada Soomes karistust kandvate Eesti kodanike üleviimist kodumaale.

Strateegiline samm vanglate koormuse vähendamiseks

Allkirjastatud memorandum on jätk ministrite 13. jaanuaril 2026 avaldatud ühisdeklaratsioonile. Koostöölepe on kooskõlas valitsusprogrammiga, mis seab prioriteediks välisriikide vangide saatmise nende koduriigi kinnipidamisasutustesse.

Kuna eestlased moodustavad Soome vanglates suurima välisriigist pärit vangide rühma, on sellel kokkuleppel märkimisväärne mõju Soome vanglasüsteemi koormuse vähendamisele.

Peamised muudatused ja eesmärgid

Memorandum keskendub praktilise koostöö tugevdamisele ja bürokraatlike takistuste eemaldamisele. Olulisemad punktid on järgmised:

  • Prioriteetsus: Mõlema riigi ametiasutused kohustuvad käsitlema omavahelisi vangide üleviimisi eelisjärjekorras ja viivitusteta.

  • Seadusemuudatused Eestis: Eesti on ette valmistamas siseriiklike õigusaktide muutmist. Eesmärk on tühistada säte, mis seni takistas alla kuue kuu pikkust karistust kandvate isikute vastuvõtmist.

  • Info vahetamine: Ametivõimud jagavad parimaid praktikaid ja otsivad lahendusi, kuidas alustada üleviimisprotseduuride ettevalmistamist võimalikult varajases staadiumis.

“Sujuvam koostöö ametivõimude vahel ei ole mitte ainult ressursside säästmine, vaid tagab ka õigusprotsessi kiirema ja tõhusama elluviimise,” märgiti kohtumisel.

Rakendamine ja järelevalve

Memorandumi elluviimise eest vastutavad Soome kriminaalhooldusamet (Rise) ning Eesti Justiitsministeerium. Protsessi kulgu ja tulemusi hakatakse jälgima regulaarsetel ministeeriumidevahelistel kohtumistel.

Vastastikuse mõistmise memorandum jõustus allkirjastamise hetkel ning jääb määramatuks ajaks kehtima, pakkudes pikaajalist raamistikku kahe riigi vahelisele justiitskoostööle.