NordenBladet — Puhas õhk on midagi, mille üle me siiani oma väikses Eestis uhked oleme, naljaga pooleks on seda nimetatud ka Eesti üheks olulisemaks ekspordiartikliks. Kahjuks saastub keskkond järjest suurema kiirusega, kaasa arvatud õhk.

Teadlased on sunnitud üha enam arendama erinevaid õhupuhastusmeetodeid. Märtsis 2019 ilmus mainekas erialaväljaandes Surfaces and Interfaces TalTechi teadlaste artikkel “Acquisition of O2 adsorption isotherms as thorough characterization of nanocrystalline titanium dioxide photocatalysts” (Hapniku adsorptsiooni isotermid kui põhjalik nanokristalliliste titaandioksiid-fotokatalüsaatorite iseloomustus).

Artikli üks kaasautoritest, TalTech keskkonnatehnoloogia teaduslabori professor Sergei Preis: „Meie sisekliimat, ehk õhku ruumides kus viibime, rikuvad järjest suuremal määral mööblist ja puhastusvahenditest lenduvad toksilised ained. Seega tekitab üha kasvav kemikaalidepõhine tootmine ka vajaduse järjest tõhusamate õhupuhastajate järele“.

Õhupuhastajate olulisim komponent on fotokatalüsaator, mille roll on leida ja kinni püüda meie ruumide sissehingatavas õhus leiduvad arvukad toksilised ühendid. Seni on teadusmaailmas visalt juurdunud seisukoht, et fotokatalüsaatori juures on olulisel kohal päikesevalgus. Hapniku olemasolu peeti seni teisejärguliseks.

Professor Preis: „Tehnikaülikoolis on õhupuhastite fotokatalüsaatorite tööd uuritud viimased 20 aastat. Meie uurimistöö teeb ainulaadseks selle eriline meetod. Nimelt on seni arendatud fotokatalüsaatoreid iseloomustatud lenduvate orgaaniliste ainete adsorptsiooniga Adsorptsioon on protsess, mille käigus kahjulikud gaasilised molekulid kinnituvad tahke keha (adsorbendi) pinnale, kus nad oksüdeeruvad osaliselt või täielikult, muutudes seega kahjutuks. Niimoodi töötabki fotokatalüütiline meetod: kahjulikud molekulid jäävad kinni pinnale, kus tekivad aktiivsed oksüdeerijad (õhuhapnikust ja valgusest), mis hävitavad kokkuvõttes kahjulikud molekulid.
Seni pole hapniku adsorptsioonile eriti tähelepanu pööratud, parimal juhul uuriti vaakumis toimunud hapniku adsorptsiooni. Meie aga tegime oma analüüsid nn tavatingimustes (mitte vaakumis). Sellist analüüsi pole varem tehtud“.

Katsete tulemused lubavad kinnitada, et senise ultraviolettkiirguse kõrval on hapniku osatähtsust fotokatalüsaatorite töös siiani suuresti alatähtsustatud.

„Saame väita, et senine katalüsaatorite iseloomustamise metoodika pole enam ajakohane. Õhupuhastajate fotokatalüsaatori arendamisel on otstarbekas määrata hapniku adsorbeerimisvõimet, mis on üheks väga tähtsaks nanokristalliliste fotokatalüsaatorite kvaliteedinäitajaks lisaks seni kasutatud analüüsidele“ kinnitab Sergei Preis.

Surfaces and Interfaces https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2468023018302815?via%3Dihub

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — 4. aprillil 2019 avanes BBI (biomajanduse valdkonna tehnoloogiate arendamise ühisalgatuse) 2019. aasta taotlusvoor. Avanenud taotlusvoorus on kokku 21 teemat neljal strateegilisel suunal: toit ja sööt; tootmistehnoloogiad; uued tooted; biomajanduse turundus.

Eeldatav eelarve on 135 miljonit eurot, millega loodetakse rahastada 10 teadusprojekti, 4 koordineerivale-toetavale tegevusele suunatud projekti; 4 demonstratsiooniprojekti ning 3 lipulaevaprojekti. Eelpool mainitud summale lisaks panustavad Euroopa Biomajanduse Ettevõtete konsortsiumi liikmed 60 miljoni euro ulatuses mitterahalise (in kind) panusena.

Vajalikud dokumendid ja lingid: https://www.bbi-europe.eu/participate/call-proposals-2019

Taotluste esitamise tähtaeg on 4. september 2019. a. Hindamistulemused peaksid taotlejatele selguma 2019. a detsembriks.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Ilmus mõjukas erialaajakirjas Chemical Engineering Journal Tallinna tehnikaülikooli kahe uurimisrühma (nanopoorsete materjalide ja keskkonnatehnoloogia) koostööna artikkel „Metal-doped organic aerogels for photocatalytic degradation of trimethoprim“ (Metallidega rikastatud orgaaniliste aerogeelide kasutamine trimethoprimi fotokatalüütiliseks lagundamiseks).

Nanopoorsete materjalide uurimisrühma liider, juhtivteadur Mihkel Koel on keemikuna oma uurimisfookuse suunanud eelkõige jäätmevabale keemiale, ehk rohelise keemia põhimõtete rakendamisele. Ka kõnesolev artikkel on seotud uute ja efektiivsemate meetodite arendamisega meie elukeskkonna parandamiseks.
Mihkel Koel: „Kaasaegses materjaliteaduses on jätkuvalt rakenduslikus huviorbiidis just ekstreemsete omadustega materjalide loomine ning nende kasutamine. Selliste materjalide hulka kuuluvad ka meie uurimisrühma poolt arendatavad aerogeelid – ülimalt poorsed ja sellest tulenevalt väikese tihedusega ning erilise soojus- ja elektrijuhtivusega materjalid. Uued materjalid annavad ka uudseid ja efektiivseid rakendusi tehnoloogias.“

Kõnesolevas artiklis on fookus eelkõige orgaanilistel aerogeelidel, mille tootmiseks kasutatakse Eesti põlevkivi töötlemisel saadavaid fenoolseid ühendeid, ehk siis just kohalikku tooret. Geelist aerogeeli loomiseks kasutatakse suure poorsuse saavutamiseks ülekriitilist ekstraktsiooni süsihappegaasiga – selle protsessi käigus asendatakse vedelik gaasiga, mille tulemusena tekibki aerogeel – väga kerge ja poorse struktuuriga materjal.

„Ülioluline on fakt, et aerogeel saadakse just kohalikust toorainest, ehk Eesti põlevkivi fenoolidest“, kinnitab Koel. Tänu Eesti tooraine ühendite eripärale toimub reaktsioon kiiresti ja toatemperatuuril (varem eeldas aerogeeli valmimine 100-kraadilist kuumutamisprotsessi pikema aja jooksul). Saadud aerogeelidesse metallide lisamisel saab tulemuseks aga suurepärase katalüsaatorikandja, mida saaks kasutada näiteks heitvete puhastamisel.

Mihkel Koel: „Väga uudseks ja üllatavaks tulemuseks saame pidada teadmisi metallidega (Fe, Cu, Co ja Ni) rikastatud orgaaniliste aerogeelide käitumisest fotokatalüsaatoritena. Kõige paremad tulemused saadi nikli (Ni) lisamisel. Tänu suurele poorsusele ja eripinnale on aerogeelid tuntud oma suurepäraste adsorbeerivate omaduste poolest, mis on eriti oluline ka katalüsaatorina toimimisel. Artiklis analüüsisime ainete fotokatalüütilist lagundamist meie reovees. Selgus, et seda meetodit saab edukalt kasutada näiteks puhastamaks reovett neeruravis kasutatava antibiootikumi trimethoprim jääkidest. Seni on olnud ravimijääkidest veepuhastusprotsess ülimalt komplitseeritud ja vähese tulemuslikkusega.“

Mihkel Koel lisab, et nanopoorsete materjalide uurimisrühmas tegeletakse lisaks veel räni- ja  tselluloosi aerogeelidega ja ka orgaanilise aerogeeli pürolüüsimisel (kuumutamisel 700-800 kraadini ilma õhu juurdepääsuta) saadava süsiaerogeeliga. Süsiaerogeelile omakorda metallide lisamisel saadav materjal on aga parimate omadustega katalüsaator elektrolüütiliste reaktsioonide läbiviimiseks. Koostöös TÜ keemiainstituudi teadlase Kaido Tammeveski uurimisrühmaga on tulevikuks seatud eesmärk selle abil täiustada madalatemperatuurseid kütuseelemente.

Lisainfo:
tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi keemia osakonna juhtivteadur Mihkel Koel, mihkel.koel@taltech.ee

Chemical Engineering Journal, 02.2019

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) viljatusravikliinikud ning Nova Vita erakliinik alustasid koostööd Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini laboriga, et võtta viljatusravis julgemalt kasutusele personaalmeditsiini lahendused. Haiglates on alustatud embrüo pesastumise geenitesti testperioodiga, mille käigus tehakse 40 viljatusravi saavale patsiendile tasuta beREADY-nimeline test, mis tuvastab naisel kõige sobivama päeva embrüo siirdamiseks.

Eesti suurimate viljatusravikeskuste eestvedamisel on esmakordne, et personaalmeditsiini geenitest jõuab nii otsustavalt viljatusravisse. Esmajärjekorras kaasatakse arstide valikul testimisse patsiendid, kes ei ole korduva ravi tulemusel rasestunud. Nii jagavad ITK ja LTKHi viljatusravikliinikud, eesotsas dr Tiina Loogi ja dr Katrin Kasega, ning Nova Vita kliinik testimise võimalust patsientidele, kellel kahtlustatakse kas emaka limaskesta retseptiivsuse häireid või kellel on viljatuse põhjus jäänud ebaselgeks.

Täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov seletas, et kui viljatusravis kasutatakse naise menstruaaltsüklis paari kindlat päeva embrüo siirdamiseks, siis embrüo pesastumise testimisel viiakse embrüo asemel emaka õõnde peenike kateeter, millega võetakse uuringuks limaskesta koeproov. Proov saadetakse testimiseks Tartu Täppismeditsiini laborisse ning tulemused saabuvad arstile 14 päeva jooksul.

“Testimisega samas tsüklis embrüo siirdamist ei tehta. Testimise protseduuri tehakse päeval, mil emaka limaskest ehk endomeetrium peaks olema arsti hinnangul embrüo siirdamiseks ja pesastumiseks sobilik. Uuringud aga näitavad, et naistel on endomeetriumi küpsemise aeg ja ravimvastus varieeruv. Seetõttu ei ole raviskeem kõigile alati optimaalne ning patsiendid vajavad ravitulemuse saavutamiseks personaalset lähenemist ja muudatusi raviplaanis,” tõdes Krjutškov.

Krjutškov leiab, et kliiniku juhtide poolt on personaalmeditsiini kasutamine viljatusravis moraalselt õige valik, sest täiendav testimine annab olulist informatsiooni patsiendi kohta. “Embrüo pesastumise test võimaldab arvestada naise menstruaaltsükli varieeruvusega ja veenduda ravimvastuse olemasolus enne järgnevaid protseduure. On ainuõige, et tõenduspõhises meditsiinis juhindutakse eelkõige ravi kvaliteedist, mitte sellest, kas ravi või test on Haigekassa poolt kompenseeritud või mitte.”

 “Personaalmeditsiini kaasamine viljatusravis on tulevikku suunatud valik. Täppismeditsiini testide kasutamine võimaldab juba praegu ühest küljest aidata tänaseid patsiente, kuid teisalt loob aluse arendada testi lähtudes kliinilise praktika muutuvatest vajadustest. Innovaatilise kliiniku ja arenduslabori hea koostöö on aluseks edukatele kliinilistele uuringutele ja ka laiemalt teaduspõhisele ühiskonnale. Innovatsioon on eelduseks, et viljatusravi muutub tulevikus kuluefektiivsemaks ja lootusetute korduvate viljatusravi tsüklite arv väheneb. Seega võib tulevikus loota, et tänu personaalsele ja täpsemale viljatusravile jõuavad patsiendid kiiremini oodatud lapse sünnini ega pea kogema korduvaid ebaõnnestumisi,” lisas Krjutškov.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT