NordenBladet —Eesti võrkpallinaiskond kohtus kolmapäeva õhtul EM-valiksarja mängus Hämeenlinnas Soomega. Eestlannade 3:1 võit kindlustas neile alagrupis esikoha ja pääsme EM-finaalturniirile. Eesti võitis E-alagrupi 12 punktiga, 11 punkti kogunud Soome jäi teiseks, Tšehhi 8 punktiga kolmandaks ja Rootsi 2 punktiga neljandaks.
Eesti naiste võrkpallikoondis on ühtlasi esimene Eesti olümpiaala pallimängunaiskond, kes on kunagi EMile pääsenud, seega ei tehtud mitte ainult võrkpalli-, vaid kogu Eesti spordi ajalugu.
Kui Eesti tagas võiduga pääsme EM-ile ja alagrupis esikoha, siis soomlannadel oli pääse finaalturniirile juba varasemalt olemas.
Tšehhi alistas Rootsi, seega kaotuse korral poleks Eesti edasi saanud.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet – Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis (Norden.ee) on toetanud mitmete rändnäituste valmimist. Kõigil soovijail on võimalik neid eksponeerimiseks tellida. Üldjuhul kannab eksponeerija näituse transpordiga seotud kulud. Ringluses on järgmised näitused:
Fotonäitus “Põhjala saared”
Kaunist ja karget Põhjamaade keskkonda ja loodust on võimalik nautida fotonäitusel “Põhjala saared”. Näitus hõlmab kolme fotograafi ülesvõtteid:
Koos tuntud rännu- ja loodusemehe Fred Jüssiga sooritame mõttelise reisi Islandile, imetleme jäämaa võimsaid koski ja geisreid, tunnetame iidsete mägede väge; Toomas Lapp´i (11.06.1979-12.07.2010) fotomeenutus improviseerib Gröönimaa värvide teemal; Grete Kodi näitab oma piltide kaudu Fääri saarte maastikule nii iseloomulikku koloriiti.
Fotonäitusi on võimalik tellida nii komplektina koos kui ka kõiki kolme eraldi.
Muinasjutuline Island
Näitus annab ülevaate Islandi kaasaegsest kirjandusest läbi tuntuimate autorite isiklike muljete kirjandusele, kirjutamisele ja maailmale.
NordenBladet – Esialgse statistika kohaselt juhtus 2018. aastal Eestis 5128 tööõnnetust ning tööl sai surma kümme inimest, mis on varasemaga võrreldes peaaegu sama tase. Seega ei saa tööinspektsiooni hinnangul rääkida Eestis töökeskkonna paranemisest.
Tööinspektsioon registreeris lõppenud aastal 5128 tööõnnetust, millest 182 juhtumi asjaolud on veel täpsustamisel. Kergeid õnnetusi oli 4000, raskeid 1106 ning raskusaste on jäänud määramata 11 juhtumi puhul. Mullu kaotas tööl oma elu kümme inimest. Veel ühe surmaga lõppenud õnnetuse asjaolud on selgitamisel. Töövaidluskomisjonile laekus 2718 avaldust.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööõnnetuste arv jäänud varasemaga võrreldes samale tasemele. “Statistika põhjal tuleb nentida, et töökeskkond Eesti ettevõtetes paraneb iga aastaga vaid mõne sentimeetri haaval,” tõdes ta.
“Mullu vähenes veidi nende tööõnnetuste arv, mille tõttu töötaja jäi töövõimetuslehele. Töökeskkonna paranemisest paraku aga rääkida ei saa, sest raskete tööõnnetuste arv pole muutunud. Samuti kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mistõttu jättis oma elu tööd tehes kümme inimest, ” lisas Maripuu.
Tööõnnetusterohkeim oli eelmisel aastal metalltoodete sektor. Vähim tööõnnetusi juhtus kalanduses. Valdkondade vaates on tööõnnetuste arv vähenenud enim riigikaitses, toiduainetetööstuses ning kunsti ja meelelahutuse sektoris. Enim kasvas tööõnnetuse arv kaubanduses, ehituses ja põllumajanduses. Maakondlikult juhtus enim õnnetusi Tallinnas ja Harjumaal. Välisriikidest juhtus enim tööõnnetusi Eesti töötajatega Soomes.
2017. aastal registreeritud 5184 tööõnnetustest 4058 lõppesid töötaja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 töötajat said raske kehavigastuse ning hukkus kaheksa inimest.
1. jaanuarist 2019 muutus tööõnnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm. Nüüdsest tuleb esitada raport siis, kui juhtus raske või surmaga lõppenud tööõnnetus või kerge tööõnnetus, mille tagajärjel töötaja jäi töövõimetuslehele. Tööõnnetuse raportit ei pea seega esitama nende kergete tööõnnetuste puhul, millega ei kaasnenud töötaja töövõimetuslehel viibimist.
NordenBladet —„Toiduainete tootmise ja müügiga tegelev AS OG Elektra ja Rakvere Lihakombinaat annavad tööd väga paljudele piirkonna elanikele, mistõttu soovime saada kohapeal vahetut teavet ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegurite kohta,“ ütles komisjoni esimeesSven Sester.
Sesteri sõnul külastatakse Grossi Toidukaupade omanikfirmat AS OG Elektra ennekõike seetõttu, et viimasel ajal on kõne all olnud väikepoodide saatus ja olukord kaubanduses. Samuti on see hea võimalus tutvuda äriettevõttega, mis tegeleb nii toomise kui ka müügi korraldamisega, hõlmates kogu ahelat tootjast tarbijani – seda eeskätt tänu oma tootmisüksustele, logistika keskusele ja jaekaupluste ketile.
Eesti suurimat toiduainetööstuse ettevõtet Rakvere Lihakombinaati külastades tutvuvad komisjoni liikmed ettevõtte labori ja pakendamiskeskusega. Kokkusaamisel tulevad kõne alla nii ettevõtte areng koduturul kui ka viimase aja seadusemuudatuste, sealhulgas maksumuudatuste mõjud nii otseselt lihakombinaadile kui ka ettevõtlusele laiemalt.
Lisaks tutvub komisjon Virumaa kiires arengus osaleva hotelli- ja veekeskuse Aqva Spa tegevusega. Turismikompleks on saanud piirkonnas hinnatud spordi- ja vaba aja veetmise paigaks ning kohtumisel arutatakse Eesti kui turismi sihtkohariigi atraktiivsusega seotud teemasid.
Piirkonna ettevõtluskeskkonna arendamise võimalustest räägitakse kohtumisel Rakvere linnapea Marko Tormi ja linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkamiga.
Väljasõiduistungil osalevad veel komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ja liikmed Jaanus Marrandi, Erki Savisaar, Tarmo Kruusimäe ja Raivo Põldaru.
