NordenBladet — Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Varvara Guljajeva kaitses 21. detsembril 2018 oma doktoritöö “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll” (“From interaction to post-participation: the disappearing role of the active participant”).

Varvara Guljajeva loomepõhine doktoritöö analüüsib ja kontekstualiseerib osalusjärgsuse vaatepunktist passiivset interaktsiooni publikuga ning vaatleb, kuidas interaktiivses kunstis on aktiivne osalus asendunud passiivsega. Doktoritöö käsitleb interaktiivse kunsti ajalugu ja identiteedidiskursust, uurides seda, kuidas räägitakse kunstiteostest, mis ei kaasa publikut, kuid hõlmavad sisemist süsteemiinteraktsiooni andmeallikaga. Teisisõnu, uurimus käsitleb huvi nihkumist inimese ja masina vaheliselt interaktsioonilt süsteemidevahelisele ning selle põhjusi. Käesolevas doktoritöös on eristatud vahetut ja kaudset osalusjärgsust. Valitud kunstiteoseid on uuritud seega kontseptsiooni, vahetu või kaudse osalusjärgsuse ja teostuse vaatepunktist. Lisaks on iga osalusjärgsuse alamkategooria all tutvustatud ja analüüsitud teiste kunstnike seonduvaid teoseid.

Lõpuks annab doktoritöö oma panuse interaktiivse kunsti arendamisse, analüüsides ja kontekstualiseerides osalusjärgsusena avalduvat passiivset osalust publikuga. Autor väidab, et osalusjärgsuse mõiste aitab käsitleda nihet aktiivselt vaatajalt passiivsele keerulisel andmejälitusajastul, mil inimestelt nõusolekut küsimata neid pidevalt jälgitakse, jälitatakse ja vaadeldakse.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Doktoritöö juhendajad olid dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Pau Waelder (The Open University of Catalonia). Eelretsensendid olid prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz), kes oli ühtlasi oponent, ning prof dr Moises Mañas Carbonell (Faculty of Fine Arts, Polytechnic University of Valencia).

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) vee- ja keskkonnateadlased koosöös kolleegidega Venemaalt otsivad koos lahendusi Narva jõe probleemidele, nende fookuses on igapäevase vooluhulga määramine. Teadlaste järgmine kohtumine on 19. mail Puškinos.

Teadlaste eesmärgiks on välja selgitada, kui palju fosforit, lämmastikku või raskmetalle Narva jõe kaudu Soome lahte jõuab. Selleks ongi vaja määrata jõe igapäevast vooluhulka, probleemiks on aga see, et teadlastel puudub ühine arusaam vee hindamise kvaliteedikriteeriumitest.

Kui Eesti ja Vene teadlased on erineval seisukohal veeseisundi hindamisel, ollakse ühisel seisukohal, et on vajalik jätkata edasist uurimist.

Projekti NarvaWatMan eesmärk on tagada piirijõel, Narva jõel, äravoolu üheaegne mõõtmine ja ühtlustatud arvutusmetoodika väljatöötamine, et hinnata piisava täpsusega vee hulka ja kvaliteeti ning kavandada reostuskoormuse vähendamist nii Eestis kui Venemaal.

Projekti üheks tulemuseks on keskkonnateadlikkuse tõus, selleks on planeeritud teabepäevi, osalemist ökoloogiakonverentsidel nii Eestis kui ka Venemaal ning projekti tulemuste tutvustamist avalikkusele.

Projektis NarvaWatMan osalevad TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühm koostöös Venemaa teadlastega Riiklikust Hüdroloogia Instituudist (SHI) ja riiklikust kompaniist „Mineral“. Projekti juhtpartner on TalTech, partnerid SHI ja „Mineral“, assotsieerunud partnerid Narva linnavalitsuse linnamajandusamet ja Ivangorodi linna administratsioon.

Projekti avamisele 25.-26. märtsil olid kutsutud Eesti ja Venemaa veevaldkonna juhtspetsialistid ja ametnikud, Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad, HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) esindajad Eestist, Soomest ja Venemaalt, Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni liikmed, Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 esindaja ning Pihkva oblasti Nevski-Ladozski vesikonna valitsuse veeressursside osakonna juhataja. Kohtumisel rõhutasid osalejad projekti aktuaalsust ja tulemuste vajalikkust. Üritus tõi kokku 30 inimest.

Narva jõe seisundi hindamiseks on loodud Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni ja HELCOMi toetusel kolm aastat vältav projekt „Narva jõe veemajandus: ühtlustamine ja jätkusuutlikkus (ER25 NarvaWatMan)“.

Projekti rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 (www.estoniarussia.eu).

Programmi kaasrahastab Euroopa Liit, Eesti riik ja Venemaa Föderatsioon. Projekti üldine eelarve on 565 850 eurot, programm kaasfinantseerib projekti 509 265 euroga (90%).

NarvaWatMan
The Project is co-financed by the
Estonia-Russia CBC
Programme 2014-2020

Implemented by Lead beneficiary TALTECH and beneficiaries SHI and Mineral

The Programme web-site is www.estoniarussia.eu

* Antud uudis valmis Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi 2014-2020 rahalise abiga. Selle sisu eest vastutab ainuisikuliselt TalTech ning selles ei kajastu ei peegeldu programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohad.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — 34. keemiapäevade teaduskonverentsil arutavad erialateadlased, kuidas enam panustada Eesti riigi ja ettevõtluse arengusse.

Eesti Keemiaseltsi presidendi ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) keemiaprofessori Margus Loppi sõnul on ühiskonnas on alati puudu teadmistest, ja keemia on üks selline valdkond, kus teadmiste puudujääk nii ettevõtetes kui ka riigiasutustes on eriti terav.

Eesti Keemiaselts korraldab 18. aprillil Tallinna Tehikaülikooli aulas teaduskonverentsi, et saada ülevaadet Eesti keemiateaduse saavutustest ja praktilistest rakendustest, vahetada omavahel uusi tulemusi ja ideid ning edendada omavahelist koostööd. Konverentsil osalevad teadlased Tartust, Tallinnast, aga ka Turust ning Cambridge’ist.

Plenaarettekannetega esinevad akadeemikud Andres Öpik ja Enn Lust, professorid Tiit Land Tallinna Ülikoolist, Ivo Leito ja Miia Rannikmäe Tartu Ülikoolist, Tõnis Kanger ja Riina Aav TalTechist, Tuuli Käämbre Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ning Tapio Salmi Åbo Akadeemiast.

Eesti Keemikute Selts, keemiaseltsi eelkäija, registreeriti 21. juulil 1919. a. Sarnaselt Soome keemiaseltsiga, mis ka tänavu 100. aastapäeva tähistab, on ka Eesti keemiateadlaste ühendus üks esimesi keemiaseltse maailmas. Sada aastat tagasi sõnastasid asutajad Arnold Aljak, Jüri Annusson ja Friederich Mirka seltsi eesmärgid järgmiselt: „Eesti keemikute ühendamine ühiseks kutsealaseks tööks, Eesti keemiateaduse ja -tööstuse ning majanduselu arendamiseks ja kutsealaste huvide kaitseks.“ Professor Margus Loppi sõnu on need eesmärgid praegu, sada aastat hiljem, endiselt aktuaalsed.

Eesti Keemiaseltsi eesmärkideks on täna keemiateaduse ja keskkonnasäästliku keemiatööstuse areng, keemiahariduse edendamine ja -teaduse populariseerimine ning Eesti loodusvarade efektiivse, keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku kasutamise toetamine.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Keskkond meie ümber saastub üha enam. Kaasa arvatud üks meie hinnalisemaid maavarasid – vesi. Inimeksistentsi püsimiseks on just puhta vee olemasolu kaaluka tähtsusega. Saastatuse suurenemise tõttu muutuvad järjest olulisemaks ka veepuhastusmeetodid.

Teaduslikult põhjendatud meetoditest on alates 2013. aastast patenteeritud elektrilahenduse plasmaga vee puhastamise meetod troonilt tõukamas viimased 100 aastat püsinud klooriga veepuhastusmeetodit.

Rahvusvaheline uurimisrühm TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professori Sergei Preisi eestvedamisel avaldas Journal of Electrostatics selleteemalise teadusartikli Surfactant and non-surfactant radical scavengers in aqueous reactions induced by pulsed corona discharge treatment (Pindaktiivsed ja mittepindaktiivsed radikaalide püüdurid vesifaasilistes reaktsioonides ajendatud impulss koroona elektrilahenduste poolt).

Professor Sergei Preis: „Klooriga vee puhastamine oli 100 aastat tagasi täiesti revolutsiooniline, kõrvaldades patogeenseid baktereid ja viiruseid joogiveest ning päästes sellega arvukalt inimelusid. Kloor on senini olnud tõepoolest odav ja tõhus veepuhasti, tappes inimesele ohtlikud bakterid. Tema miinuseks on aga üks kõrvaltoime. See tekib kloori vältimatul kokkupuutel lahustunud orgaaniliste ainetega (taimejäänustega), ehk rakkude metabolismi produktidega. Sellel kokkupuutel hakkab kloor kahjuks tootma kantserogeenseid, ehk vähki tekitavaid aineid“.

Vähiohu vähendamiseks on mõnedes Euroopa riikides (näiteks Holland, Soome, Taani) võetud kasutusele ka torustiku radikaalsemad korrashoiu meetmed (st pidev torustiku kontroll ja uuendamine). See päästab küll kloori lisamisest tarbeveele, selline vesi aga 100% joogikõlbulik kahjuks pole.

Tõhusam, aga kordi kallim veepuhastusviis on vee osoneerimine. Osooni lisamist vee puhastamiseks peetakse siiski suurte ja jõukamate rikaste riikide privileegiks (näiteks USA, Šveits, Prantsusmaa) ning kogu maailmas suudetakse seetõttu osooniga töödeldud joogivett toota siiski vaid väga väike osa.

„Viimase viie aastas uurimistöö tulemusena on meie uurimisrühm aga arendanud töökindlaks uudse, elektrilahenduse plasmaga veepuhastusmeetodi. Selle meetodi puhul vesi nn dušitakse elektroodide vahel, kus elektrilahenduse plasma põleb 18-20 kV pingega. Tulemuseks on sama tarbimiskõlbulik joogivesi kui osooniga puhastusmeetodi puhul. Puuduvad kantserogeensed lisandid, kuid protsess on umbes kolm korda odavam“, selgitab Sergei Preis.

Hetkel oleme läbirääkimisetapis ühe Soome tootmisettevõttega seadme tööstuslikuks tootmiseks.

Journal of Electrostatics https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0304388618303358

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT