NordenBladet —Gustav Suitsu luulepreemia ning Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate üleandmine Emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu) aktus, kus Tartu linnapea Urmas Klaas annab üle Gustav Suitsu luulepreemia ning Vabariigi Presidendi 2018. aasta rahvaluulepreemiad. Enne aktust, kell 14.00, leiab aset Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev.
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogud rikastusid eelmisel aastal mitmekesise ainesega. Käsikirjakogusse, mis kasvas üle 4000 lk, lisandusid näiteks tudengite kalendritähtpäevade teemalised osalusvaatlused. Heli- ja videokogu täienes jõudsalt laste ja noorte tehtud salvestustega kogumisvõistlusele „Püüa vanaema lugu purki“. Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiat antakse välja alates aastast 1935, see taastati 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel ning on riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele. Gustav Suitsu luulepreemiat antakse välja alates aastast 2004, see määratakse statuudi järgi luuletajale, kes on möödunud aasta jooksul avaldanud vähemalt ühe ajastutundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi.
Emakeelepäeval esitletakse ka Ernst Peterson-Särgava raamatu “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” uusväljaannet EKM Teaduskirjastuselt, raamatu on illustreerinud kunstnik Katrin Ehrlich ning redigeerinud Risto Järv.
Päevakava
13.30 Alguskohv
14.00–15.30 ERA kaastööliste päev, juhatab Astrid Tuisk
14.00 EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järve tervitus
14.05 Ülevaade kogumisvõistlusest „Minu (vanaema) lugu“ – žürii liige Maarja Hollo. Autasustamine
14.25 Ülevaade kogumisvõistlusest „Minu aed, lilled ja puud“ – žürii liige Anu Korb. Autasustamine
14.40 Kogumisvõistluse “Esemed meie rännul” väljakuulutamine – Tiiu Jaago
14.45 ERA kaastööliste tänamine ja sõnavõtud
15.25 Ernst Peterson-Särgava raamatu “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” esitlus
Paus
16.00–17.10 Aktus, juhatab Krista Ojasaar
16.00 Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Urmas Sutropi tervitus
16.05 Gustav Suitsu luulepreemia žürii tööst kõneleb žürii liige Asko Tamme
16.20 ERA kaastöölistest ja Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate laureaatidest kõneleb Astrid Tuisk
16.35 Tartu linnapea Urmas Klaas annab üle Gustav Suitsu luulepreemia ning Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiad
16.50 Musitseerib Argo Vals
17.10 Lõpukohv
Lähem info: Krista Ojasaar, krista.ojasaar@kirmus.ee, tel 58 580 190
Astrid Tuisk, astrid.tuisk@folklore.ee, tel 52 12457
Risto Järv, risto.jarv@folklore.ee, tel 51 904 371
Ürituse toimumist ning kogumisvõistluste auhinnafondi on toetanud: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital, Tartu linn, Haridus- ja Teadusministeerium (projektid IUT 22-2, IUT 22-4) ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).
NordenBladet – Stenbocki majas toimus 28.veebruaril kohtumine valitsuse liikmete ja tuuleenergia esindusorganisatsioonide vahel, mille peaeesmärk oli arutada, kuidas saavutada aastaks 2030 seatud siht, et pool meie kasutatavast energiast tuleks taastuvatest allikatest.
Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb aastaks 2030 seatud taastuvenergia eesmärgi täitmiseks kindlasti investeerida erinevatesse taastuvenergiaallikatesse. „Kahtlemata on siin väga oluline roll ka tuuleenergial. Seatud eesmärgi saavutamiseks peavad riik ja ettevõtted tegema tuuleenergeetikasse uute investeeringute tegemiseks konstruktiivset koostööd,“ ütles peaminister.
Ratas lisas, et tuuleenergeetika valdkonna arendamisel tuleb tagada erinevate osapoolte – Eestimaa elanike, ettevõtjate, omavalitsuste, riigikaitse ja teiste – huvide tasakaal.
„Lõpptarbija jaoks on kahtlemata kõige olulisemad mõistlik energiahind ning puhtam keskkond, kuid samavõrd tähtis on ka riigi julgeolek, arenduste negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ning mitmed muud aspektid. Järgmise valitsuse laual on keerulised, kuid olulised valikud. Töötavad lahendused saavad sündida vaid eri osapoolte koostöös, mille aluseks on soov seatud taastuvenergia eesmärke täita,“ märkis peaminister.
Kohtumisel osalesid valitsuse poolt peaminister Jüri Ratas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, justiitsminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Jüri Luik, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ning rahandusminister Toomas Tõniste. Tuuletehnoloogia liidu esindajana osales kohtumisel Andres Sõnajalg ning Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) esindajana Aavo Kärmas.
NordenBladet – Siia on kirja pandud veebist kättesaadava info põhjal vajalikud näpunäited rästikuhammustuse kohta ning põhipunktid, kuidas rästikuhammustuse korral käituda ning kuidas mitte.
Põhjalik jutt professor Naomi Loogna sulest ilmus 2001. aasta Terviselehes, samuti on teemat lahanud Harri Jänes. Põhipunktid meeldejätmiseks:
Üldinfo
Rästik* hammustab ainult siis, kui talle peale astuda, teda vigastada, puudutada või muul viisil ärritada.
Enim leidub rästikuid Saare-, Hiiu-, Viru-, Tartu- ja Läänemaal.
Rästikumürk on selge kollakas vedelik, mis koosneb valkudest, aminohapetest, mineraalainetest jm. Mürgina toimivad polüpeptiidid ja ensüümid, mis lagundavad vere punaliblesid ja põhjustavad verevalumeid. Erituva mürgi kogus sõltub eelmisest jahist möödunud ajast. Mürk ei ole väga toksiline, seetõttu vaid üksikud rästikuhammustused lõppevad kannatanu surmaga. Umbes kolmandikul juhtudest mürki inimesse ei satugi.
Mürgi mõju inimesele saavutab maksimumi hammustushetkest 30 minuti – 4 tunni pärast, hiljem vähenedes. Mürgi toime sõltub selle kogusest, kannatanu tervislikust seisundist ja hammustuskohast. Hammustus on ohtlikum kuuma ilmaga ja juhul, kui hammustuskoht paikneb näos, kaelal või seljal. Kõige ohtlikum on mürgihamba ja seega ka mürgi sattumine veresoonde.
Hammustuse puhul on näha kaht teineteisest 0.5 – 1 cm kaugusel paiknevat täpikujulist haavakest, hammustus ise ei ole eriti valus ja meenutab nõelatorget. Mõne minuti jooksul pärast hammustust võib valu tugevneda, paarikümne minutiga areneda turse, nahk omandab lillakaspunase varjundi ja muutub tundetuks. Umbes tunni möödumisel võib tekkida peavalu, peapööritust ja iiveldustunne, vahel ka oksendamine. Võivad tekkida kõhulahtisus, hingeldus, nõrkustunne, nahk kattub külma higiga, kannatanu võib muutuda rahutuks ja teadvuse kaotada. Võib tekkida punetus ja paistetus hammustuse piirkonnas. See koht valutab tugevalt. Turse hammustuskohal saavutab maksimumi 48-72 t jooksul pärast hammustust. Võivad ilmneda vesivillid. Hammustuskohale lähedal olevad lümfisõlmed suurenevad. Mürgi imendudes võivad tekkida muutused mitmete elundite talitlustes, näit kopsudes. Võib kujuneda neerukahjustus. Verevalandid ning kahjustatud kudedest vabanevad ained mõjutavad vere hüübimist ja tekitavad hemolüüsi. Osal patsientidest kannatanutel tekib kohe pärast hammustust näo, huulte või keele turse.
Mürk kui võõrvalk võib tekitada ka anafülaktilist reaktsiooni (shokk, kõriturse, bronhispasm, mis väljendub õhupuudustundes). Shoki tunnused: kahvatu nahk, kahvatu-lillakad huuled, külm higi, keha värisemine, nõrkustunne, janu, kiire ja nõrk pulss, rahutus, võib tekkida isegi teadvusetus.
Lastel ja vanuritel, kelle organismi vastupanu on väiksem, esinevad selgemalt väljendunud üldised mürgistusnähud.
Ravi
Kannatanut tuleb rahustada ja toimetada haiglasse nii kiiresti kui vähegi võimalik. Rahustuseks: Eestis ei ole keegi teadmata aegadest saadik rästiku hammustusest surnud, kogu Euroopas on teada väga üksikuid surmajuhtumeid viimase 10-20 aasta jooksul, enamik neist Vahemeremaades (nokisrästik), või on tegemist olnud rästikumürgi suhtes ülitundlike inimestega. Ülitundlikel, sh mesilasemürgi suhtes allergilistel inimestel tasub kindlasti olla väga ettevaatlik.
Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi oht.
Et ära hoida vererõhu langust ja kollapsit (ajuveresoonte varustuse äkilisest vähenemisest tingitud mööduv teadvusetus), peab kannatanu lamama, keelates liigutused ja hammustatud jäseme tõstmise kõrgemale, sest see kiirendaks mürgi levikut kehas. Haige katta soojalt. Hammustuskohale võib panna külma kompressi.
Hammustatud jalg või käsi lahastatakse käepärast olevate vahenditega, et aeglustada koevedeliku voolu ja sellega ka mürgi liikumist kudedes. Enne eemaldatakse sõrmused ja käevõrud. Paljude allikate soovituste kohaselt tuleb kannatanule anda rohkesti juua, ükskõik mida peale alkohoolsete jookide, et kiirendada maomürgi eritumist neerude ja seedekulgla kaudu. Soovitatakse juua rohkesti kuuma kohvi või teed. Samas on ka soovitusi, mille kohaselt ohtrasti juua andmine ei ole näidustatud. Ilmselt võib esineda juhtumeid ja asjaolude kokkulangemisi näiteks seoses kannatanu üldise tervisliku seisundiga, mille puhul joomine ei pruugi positiivset mõju avaldada.
Kas kannatanule tehakse vastumürgisüst või mitte, selle otsustavad meedikud.2005. aasta Postimehes ilmus lugu, kuidas vastumürgisüst hilines ning mis olid tagajärjed. Samas tegi tervishoiuamet 2004. aastal pressiteate, mille kohaselt pole vastumürk rästiku hammutuse korral enamasti näidustatud, sest kolmandikul rästikuhammustuse juhtudest ei satugi mürk inimesse, Eestis saada olev F(ab`)2-tüüpi vastumürk tekitab aga umbes kümnendikul patsientidest allergilisi kõrvalnähte. Absoluutseid näidustusi vastumürgi kasutamiseks pole. Suhtelisteks näidustusteks on ravile raskesti alluv või pikaajaline shokk või näo või kaela piirkonnas kiiresti leviv turse koos hingamisraskustega. Täiskasvanud patsiente peaks haiglas jälgima vähemalt 6, lapsi 24 tundi. Kui selle aja jooksul ei teki olulist turset ega üldreaktsiooni, lubatakse patsient koju. Taastumine on seda kiirem, mida noorem on patsient. Alla 14-aastased toibuvad ühe kuni kolme nädalaga. Kahel kolmandikul vanematest patsientidest säilivad valud ja tursed üle kolme nädala, neljandikul isegi kuni üheksa kuud.
Vale ja küsitav ravi
Hammustatud jäseme kinninöörimine vöö, paela, nööri või zhgutiga ei peata rästikumürgi levikut kehas, lisaks võib see kudesid paikselt kahjustada ja vigastada.
Katsed imeda suuga mürki haavast välja on tulutud, sest kudede elastsuse tõttu sulgub väike hammustushaav kohe.
Hammustuskoha väljalõikamine või põletamine vigastab veresooni ja närve, hilisem nakkuse lisandumine põhjustab haavamädanikku. Mürk aga liigub kehas nii kiiresti, et seda ei ole võimalik kudede eemaldamisega kõrvaldada.
Hammustushaavakeste määrimine mürki oksüdeeriva, s.t. kahjutustava kaaliumpermanganaadi tugevalt lilla lahusega on kasutu, sest see ei jõua mürgini.
Viina joomine vastumürgina on mõttetu ja isegi ohtlik, sest alkohol kiirendab mürgi levikut organismis ja viib selle ruttu ajurakkudeni.
Vältimine
Liikudes kohtades, kus on karta rästikuga kohtumist, kantakse tugevaid jalatseid, kõige parem säärikuid. Tihedast nahast või kummist ei tungi rästiku mürgihambad läbi, vaid libisevad ära või koguni murduvad.
Abi saamine
Oletame aga, et olete üksi kõrvalises kohas, näiteks sügaval metsas. Kas mobiil on kaasas ning kas on levi? Kas oskate kirjeldada, kus paiknete või kiiresti jõuda kohta, kuhu oskate ka esmaabimeeskonna juhatada? Või kui olete koos kaaslasega, kuidas käitute? Eelneva info põhjal oleks hea kõik see enda jaoks valmis mõelda… Kohe ja kiiresti peaks metsas hammustuskohale peale otsima midagi külma, näiteks sammalt või vett… See, kuivõrd tõsine on hammustuse mõju, selgub tavaliselt esimese 10 minuti jooksul. Kannatanu ei tohiks käia ega joosta. Pöördumist arsti poole ka hammustuse kahtluse korral peetakse igal juhul vajalikuks.
Ma ei leidnud selliste juhtumite kirjeldusi, kus inimasulatest kaugel ja mobiilühenduseta üksik inimene oleks saanud rästiku käest hammustada, millele omakorda oleks järgnenud tugev shokk või allergiline reaktsioon ning see inimene oleks pidanud otsustama, kuidas käituda – kas oodata ja jälgida enesetunde muutusi või püüda siiski kohe hakata võimaliku abi poole liikuma?
Ilmselt pole väikeses Eestis selliseid juhuste kokkulangemisi olnud, või teab keegi? Suurbritannias on alates 1876. aastast olnud vaid 14 surmaga lõppenud rästikuhammustuse juhtumit, neist viimane aastal 1975. Rootsis on aastas keskimselt 1300 rästikuhammustuse juhtumit, millest vaid 12% juhtudel on olnud vajalik haiglaravi.
__________________________________________
*Harilik rästik (Vipera berus), ka lihtsalt rästik, on Eesti ainus looduslik mürkmao liik. Ta kuulub soomuseliste seltsi, rästiklaste sugukonda ja rästikute perekonda. Harilik rästik on Eestis looduskaitse all (III kategooria). Madsen (1988) ja Capula ning Luiselli (1994) püstitasid hüpoteesi, et enamik rästikuid ei ela kauem kui 8–9 aastat. Inglismaal tehtud uuring pakub aga mitmete rästikute elu pikkuseks looduses rohkem kui 25 eluaastat. Rästikud elavad 10–15-aastaseks, aga on teateid 25- ja 30-aastastestki rästikutest.
Alamliigid
Rästikuid on aegade jooksul liigitatud väliskuju, luustiku (selgroolülide), kehamustri kui ka soomuste ning kilbiste arvu ja paigutuse põhjal. Hariliku rästiku alamliikide süstemaatika ei ole päris selge. Linnaeus kirjeldas harilikku rästikut kolme liigina: Coluber Berus ja Coluber Chersea (“Systema Naturae”) ning Coluber Prester (“Fauna Svecica”). Tänapäeval on need hariliku rästiku sünonüümid.
Käesoleval ajal klassifitseeritakse Vipera bosniensis ja Vipera sachalinensis osade autorite poolt eraldi liikidena.
Levila
Ta on maailma kõige põhjapoolsema levikuga madu ja ainuke mürkmadu nii Eestis kui ka suuremas osas Euroopast. Rästik on laialt levinud Euraasia metsavööndis, asustades Kesk- ja Põhja-Euroopat kuni 68° põhjalaiuseni ja Aasias segametsavööndit kuni 61–63° põhjalaiuseni ning taiga lõunaosa, kohati ka steppe. Levila ulatub Suurbritanniast Sahhalini ja Koreani. Lõunas ulatub levila 40° lõunalaiuseni. Elupaikadena eelistab harilik rästik hea rohukasvuga segametsi, metsaservi, raiesmikke ja kinnikasvanud põlendikke. Tihti elutseb ta soodes ning järvede ja jõgede kallastel. Paljud rästikud võivad elada kultuurmaastikel, näiteks juurvilja- ja puuviljaaedades, seda eeskätt toidu rohkuse tõttu, milleks on näiteks putukad ja konnad. Harvem kohtab harilikku rästikut kuivades männikutes, niitudel ja samblakuusikutes. Rästikud elavad peamiselt maapinnal, harva ronivad nad puudele ja põõsastele. Mäestikes võib ta elutseda kuni 3 km kõrgusel merepinnast. Harilikud rästikud paiknevad levilas ebaühtlaselt, moodustades sobivates piirkondades suuri maokoldeid, kus asustustihedus võib küündida 90 isendini, eelkõige talvituspaikades, ja puududes teisal hoopis. Üldiselt ei ole rästikute asustustihedus suurem kui 3–8 madu ruutkilomeetri kohta. Eestis on tavaliselt 3–8 madu ruutkilomeetri kohta ja nad on enamasti tavalised kõikjal.
Eluviis
Rästikuid loetakse üsna paigatruudeks loomadeks, kes elavad kogu elu meelsasti samas piirkonnas. Madude elupaik on eeldatavasti 1,5–4 hektari suurune, sõltudes toidupoolisest, võistlejate rohkusest ja vaenlaste arvukusest, kusjuures sellel alal elab madude paar. Pärast talvitumist ja suviste elukohtade hõivamisel võivad rästikud siiski oma elupaika mõnesaja meetri või isegi 2–5 km ulatuses muuta, ujudes vajadusel üle järvede ja jõgede. Rästikute elu parasvöötmes jaotub lihtsustatult kaheks: talveperiood, mille pikkus on keskmiselt 6 kuud (oktoobrist aprillini), ja suveperiood, mis on keskmiselt sama pikk. Pehme kliimaga aladel jäävad paljud rästikud kogu talveks aktiivseks.
NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjon sai ülevaate viipekeele õpetamise hetkeseisust ja rõhutas üksmeelselt, et noorte valikuvabadusi piiravate otsuste langetamine ei tohi tulla kergekäeliselt.
Tartu Ülikooli senati otsusega suletakse ülikoolis alates järgmisest aastast eesti viipekeele tõlgi eriala. Sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm sõnas, et ülikooli otsuse peamine põhjus on vähene huvi viipekeele tõlgiks õppimise vastu, õppe kallis hind ning hilisem tõlkide vähene rakendatavus. „TÜs on kümne aasta jooksul tasemeõppes viipekeele tõlgiks õppinud 30 tõlki, mis teeb keskmiselt ainult kolm inimest aastas ja see arv on tõesti väga väike,“ rääkis ta.
„Sellega oleme aga jõudnud justkui muna ja kana olukorda, kus selleks, et kuulmispuudega noor saaks ülikoolis õppida, peab tal seal olema ka haritud õppejõud. Kui aga eriala enam ei õpetata, siis oleme neist õppejõududest varsti ilma,“ lisas Haukanõmm. „Ja noorte valikuvõimalused hariduse omandamisel on kohe ahtamad.“
Haukanõmme sõnul on vajadus viipekeele tõlkide järgi olemas, kuid mureküsimus on viipekeele teenuse ebapiisavas rahastamises. „See aga tähendab, et tõlkidel pole piisavalt tööd ning eriala on ülikoolis ebapopulaarne,“ ütles Haukanõmm.
Viipekeele õppe lõpetamisega tekkiva surnud ringi ohtu rõhutas ka sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson. „Viipekeele õpetamist ei tohi lõpetada, vähene õpihuvi ei saa olla põhjus. Siin on vaja ministeeriumitel tõsiselt koostööd teha, sest kurtidel noortel on heale haridusele ligipääsuks vaja viipekeele tõlke, aga kui neid ei ole, siis on nende inimeste võimalused automaatselt piiratud. Kurtide ligipääsetavus viipekeele toel ühiskonna eri valdkondadesse on väga oluline,“ ütles Jaanson.
Kuigi Haridus- ja Teadusministeerium ning Tartu Ülikool on koos keeletehnoloogidega alustanud pilootprojekti kuulmispuudega üliõpilaste varustamiseks kõnetuvastussüsteemi ja -seadmetega, et testida nende kasutamist õppetöös, ei ole kõnesüntesaatorid Jaansoni hinnangul piisav lahendus. „Suurel osal neist on kirjakeel väga puudulik. Nende emakeel on eesti viipekeel, mis on hoopis teistmoodi loogikaga ning nende eesti keeles kirjapandud tekst on tihtipeale hoopis arusaamatu,“ lisas Jaanson.
Haukanõmme sõnul peab õppe jätkamiseks lisaraha leidma. „Viipekeele õpetamine kõrgharidusena on riigi ülesanne. Kui meil on 1500 kurti, kes vajavad seda teenust, siis on selleks vaja täiendavaid vahendeid. Ka kolm tõlki aastas on parem kui mitte ühtegi tõlki ja kuni viipekeele tõlketeenust vajab kas või üks kurt, siis tuleb teenus tagada. Palli veeretamine ja süüdlase otsimine ei taga kurtidele eluks vajaliku teenuse olemasolu, seega peab teema olema pidevalt nähtaval,“ rääkis Haukanõmm.
Jaanson nentis, et kurtide kogukonnal on selle otsuse tagajärjel selg vastu seina surutud. „Neil kaob sellega usk ühiskonda kaasamisse.“
Hariduse infosüsteemi andmetel õppis eelmisel õppeaastal Eesti kõrgkoolides 15 sügava või raske kuulmispuudega üliõpilast. Puuduvad andmed, kui palju neist kasutab suhtlemiseks viipekeelt.
Sotsiaalkomisjoni istungil osalesid sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak.
Avafoto:Sotsiaalkomisjoni arutelu eesti viipekeele tõlgi erialast (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar) Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon saab tänasel avalikul istungil Rahandusministeeriumi esindajatelt ülevaate 2019. aasta erakondade valimisprogrammide analüüsist.
Erikomisjoni esimees Aivar Sõerd märkis, et möödunud nädalal avaldati Euroopa Liidu majanduse talveprognoos. Ta tõi välja, et eelmise aasta lõpust on olemas Euroopa Komisjoni hinnang EL riikide 2019. aasta eelarvekavadele, et hinnata EL eelarvereeglitest kinnipidamist. „Eesti peab tagama, et valitsemissektori kulude nominaalne kasvumäär ei oleks suurem kui 4,9 protsenti. Tänavune Eesti riigieelarve aga ületab seda piirmäära,“ ütles Sõerd.
„ELi prognoosi kohaselt langeb Eesti majanduskasv 2020. aastaks 2,4 protsendile SKPst. Rahandusministeerium näeb aga tuleval aastal ligi kolmeprotsendilist SKP kasvu,“ märkis Sõerd. „Eesti riigieelarve struktuurne puudujääk on Euroopa Komisjoni hinnangul tänavu 0,7 protsenti SKPst, mis suureneb järgmiseks aastaks 0,9 protsendini SKPst. Selles olukorras tähendaks püsikulude suurendamise ja uute riigieelarveliste kohustuste võtmine ELi eelarvereeglite rikkumist,“ tõi esimees välja.
„Erakonnad on andnud valimislubadusi, mis tähendavad riigieelarvele tulevikus püsikulude kasvu,“ ütles Sõerd. „Erikomisjoni istungil soovime saada Rahandusministeeriumilt objektiivset hinnangut, millised on praegust riigi rahanduse seisu arvestades võimalused valitsemissektori kulude suurendamiseks ja riigieelarvele uute kohustuste võtmiseks. Tõenäoliselt on riigieelarve võimalused püsikulude kasvuks piiratumad võrreldes sellega, kuidas erakonnad neid võimalusi ette kujutavad,“ märkis Sõerd.
Rahandusministeerium avalikustab täna kell 12 Riigikogu valimiste eel koostatud valimisplatvormide eelarvemõjude esmahinnangu.
Erikomisjoni istungile on kutsutud Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna ja riigieelarve osakonna nõunik Regina Vällik.
