NordenBladet — Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Tartu Ülikooli eetikakeskus alustasid koostööd uurimisprojektis, mille käigus töötatakse välja soovitused riikliku teaduseetika toetamise ja seiramise süsteemi loomiseks. Uuringu eesmärk on suurendada Eesti teaduseetika organisatsioonide töö läbipaistvust ja sõltumatust ning võimaldada Eestil paremini osaleda ka Euroopa eetikaorganisatsioonide võrgustikus.

Praegu ei ole Eestis riiklikku ja sõltumatut asutust, mis vaagiks teaduseetika küsimusi; ka ei ole meil hea teaduse riiklikku volinikku. Küll aga on mitu erinevat komiteed ja nõuandvat kogu ning eetikakeskus, mis teaduseetikat uurivad, teadlasi nõustavad või tagasisidet annavad ning rahvusvahelise ulatusega temaatilisi üritusi korraldavad.

Siim Espenbergi, projekti juhi ja RAKE juhataja sõnul annab uuring head taustateadmised ning võimaluse anda soovitusi Eesti teaduseetika ümberkorraldamiseks. „Sotsiaalministeeriumi ametnike arvamusloos osutati, et teadusuuringud ja eetika vajavad terviklikku lahendust. Meie uuring tuleb selles osas õigel ajal,” nentis Espenberg. Ta selgitas, et projekti käigus analüüsitakse olemasolevate organisatsioonide tegevust, kaardistatakse erinevate sidusrühmade vajadust teaduseetika küsimustega tegelemiseks ning leitakse teiste riikide kogemuse põhjal Eestile sobivaid eeskujusid.

Esimese suure sammuna külastasid Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja ning nooremteadurid maailma kõige olulisemat valdkondlikku konverentsi „World Conference on Research Integrity“, mis toimus 2.–5. juunil Hong Kongis. Eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutropi sõnul andis 700 osavõtjaga konverents hea ülevaate Aasia, Austraalia, Euroopa, Kanada ja USA headest praktikatest edendada teaduseetikat ning tegelda väärkäitumise juhtumitega teaduses. „Eesti saaks kõige enam õppida Austria, Austraalia, Hollandi, Norra, Soome ja USA kogemusest,” sai prof Sutrop konverentsilt kinnitust.

Selleks, et teadus oleks usaldusväärne, aus, ühiskonnale kasulik, hästi korraldatud ning rahvusvaheliste normidega kooskõlas, on tarvis luua teaduseetika õpetamist ja järgimist toetav riiklik süsteem, kus oleks paigas nii vastutajad, tegevused kui ka rahastamine. Teaduseetika alaseid tegevusi on vaja edendada neljal suunal:

tagada hea teadus/usaldusväärne teadus (ingl research integrity) ning menetleda väärkäitumise juhtumeid (sh tuleks luua teaduseetika voliniku ametikoht, ingl research integrity officer);

korraldada eetikakomiteede (ingl research ethics committees) tegevust, et tagada uuringuteks vajalike lubade ja kooskõlastuste andmine;

tagada eetikaalaste regulatsioonide ettevalmistamine ning seadusandja nõustamine. Sellega tegeleb eetikanõukogu (ingl ethics council);

tagada teadlaste ja teadusasutuste eetikaalane koolitamine ja nõustamine, viimane on eetikanõustajate (ingl ethics advisors) ülesanne.

Praegu ei ole Eestis läbi mõeldud ja kokku lepitud, kes ja kuidas neid funktsioone täitma peaks. Lähtudes projekti ülesandepüstitusest valmib uuringu tulemusel analüüs ja kokkuvõte koos soovitustega, kuidas kahte esimest valdkonda oleks kõige parem korraldada. Kolmanda ja neljanda tegevuse korraldamiseks kaardistatakse vajadused.

Uuringu tulemused mõjutavad Eesti teaduseetika edasist rahastust, teaduseetika keskuste logistikat ja teaduseetika rakendamise protsesse, nende arusaadavust ja läbipaistvust. Samuti aitavad need lahendada isikuandmete kaitse, korruptsiooni, haavatavate gruppide uuringutesse kaasamisega seotud jm eetilisi ning juriidilisi probleeme, mis on seoses teadusuuringute läbiviimisega esile on kerkinud. Uuringu tulemusena antakse soovitusi eetikakomiteede süsteemi korraldamiseks, mis võimaldab Eestil osaleda üle-euroopalises teaduseetika võrgustikus.

Uuringut toetab Euroopa regionaalarengu fond läbi RITA 4 projekti „Teaduseetika järelvalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis“.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT