Kolmapäev, august 13, 2025

EESTI UUDISED

E-Eesti nõukogu toetas ID-kaardi ja e-identiteedi 10 aasta arenguplaani

NordenBladet — E-Eesti nõukogu kiitis 15.veebruaril heaks Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eestvedamisel valminud identiteedi- ja dokumendihalduse valge raamatu, mis kaardistab valdkonna hetkeolukorra ja toob välja ekspertide esmased vaated järgneva 10 aasta arengute kohta.

Eesti infoühiskonna ja e-riigi arengut juhtiva nõukogu esimees, peaminister Jüri Ratas ütles, et dokument aitab seada sihte kogu valdkonna arendamiseks ning annab aluse, et meil oleks võimalik ka tulevikus kindlustada nii tehnoloogia kui digitaalse identiteedi väljastusprotsesside turvalisus ja töökindlus. “Kokkuvõttes aitab see kaasa, et kogu meie e-riik oleks turvaline, toimiv ja usaldusväärne,” ütles Ratas.

Identiteedi- ja dokumendihalduse valge raamat on esimene selle valdkonna dokument, mis kirjeldab identiteedihaldusega seotud osapoolte rolle, trende ning esialgset riski- ja arenguplaani. Raamat on aluseks riigi olulistele strateegiadokumentidele ja arengukavadele ning selle valmimisele on kaasa aidanud hulk riigiasutusi ja asjast huvitatud osapooli erasektorist, sh IT-ettevõtted.

RIA eID valdkonna juhi Margus Armi sõnul on Eesti riigil piisavalt ambitsiooni, et olla elektroonilise identiteedi valdkonnas maailmas esirinnas ning tagada e-riigi usaldusväärsus ja hea maine. “Meil tuleb olla avatud ja katsetada inimeste elu mugavamaks muutmiseks uusi ja turvalisi lahendusi. Meie soov on suurendada Eesti ID-kaardi kasutamist rahvusvahelistes e-teenustes nagu näiteks Google ja Facebook. Suur väljakutse on biomeetria kui isiku tuvastamise vahendi kasutusele võtmine, uute funktsionaalsuste lisamine ID-kaardile ning ID-kaardi tarkvara jätkuv arendamine ja toetamine erinevates keskkondades,” rääkis Arm ning rõhutas, et lisaks uute ideede elluviimisele on veel olulisem tagada kõikide juba töös olevate arenduste ja teenuste toimimine.

PPA identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratniku hinnangul tuleb muuta isikut tõendavate dokumentide taotlemise ja väljastamise seniseid põhimõtteid ja lähenemisviise. “Politsei- ja Piirivalveamet on riigi poolt välja antavate isikut tõendavate dokumentide tootmiseks ja välja andmiseks vajalike lepingute omanik ja rakendaja. Meie jaoks on oluline muuta dokumentide hankimine lihtsamaks ning uuendustele avatumaks. Eesmärk on oluliselt suurendada võimalusi dokumenti mugavalt taotleda ja kätte saada nii Eestis kui ka väljapool Eestit, laiendada isikutuvastuse lahendusi, eelkõige biomeetriliste andmete toel. Omaette väljakutse on lahenduste turvalisuse tagamine ja isikuandmete kaitse,” ütles Ratnik.

Kuivõrd valdkond areneb ja muutub pidevalt, vaadatakse vähemalt kord aastas üle valge raamatu täiendamise ja muutmise vajadus. Asutuste töögrupid jätkavad tööd dokumendis välja toodud arenduste elluviimise suunas.

Valge raamatuga saab tutvuda aadressil https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/EID/valge-raamat-… (PDF).
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Riik hakkab toetama mesilaspere pidajaid

NordenBladet — Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile mesilaspere toetuse eelnõu. Mesilasperede pidajate toetamine aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule.

„Mesinike ootus riigile on olnud eelkõige mesilaspere toetuse rakendamine ja mul on väga hea meel, et sellest aastast me seda toetust esmakordselt ka maksame,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Mesilaspere toetus on mesindussektori kestlikule arengule väga oluline,“ lisas minister Tamm. „Toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti motiveerib toetus mesinikke mesilasperesid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris registreerima. Tänu registreeritud mesilasperede arvu kasvule paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja võimalus õigeaegselt haiguste levikut tõkestada,“ lisas Tamm.

Toetuse eelarve on 2019. aastal 600 000 eurot. Toetust plaanitakse maksta kokku neljal järjestikusel aastal (2019–2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarve 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal mesilasperesid 49 900. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2018. aasta 12. novembri seisuga mesilaid 3473 ja mesilasperesid 34 585.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaeluminister Tarmo Tamm: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) on 30 aastat seisnud Eestimaa peretalude eest

NordenBladet — Maaeluminister Tarmo Tamm andis 1. veebruari õhtul üle õnnitlused Eestimaa Talupidajate Keskliidule (ETKL), kes tähistas 22. jaanuaril oma 30. sünnipäeva.

„Peretalud on maaelu järjepidevuse kandjad ning maakultuuri säilitajad. Eestimaa Talupidajate Keskliit on 30 aastat seisnud Eestimaa peretalude eest. See on vastutusrikas töö, mida ETKL on nende aastate jooksul väga hästi teinud. Tänan teid südamest väga hea koostöö eest, olete alati olnud ministeeriumile heaks partneriks,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Mulle tundub, et  koos ettevõtluse arenguga maapiirkondades on viimastel aastatel maaelu maine inimeste silmis oluliselt paranenud. Mida enam suudame näidata sektori edulugusid ja rääkida sellest, mis maal hästi on, seda paremaks muutub ka inimeste suhtumine. Uusi võimalusi ettevõtluseks pakub üha laienev ühistegevus ja koostöö eri sektorite esindajate vahel,“ lisas minister Tarmo Tamm.

Eestimaa Talupidajate Keskliit loodi 1989. aasta jaanuaris. ETKL on Eesti mittetulundusühing, mis ühendab talupidajate liitusid, maamajanduslikke seltse ja -liitusid ning keskühistuid. Alates 2017. aastast on ETKL-i tegevjuht Kerli Ats, kes on ka ise noortalunik, pidades Saarde vallas lihaveiseid.

ETKL on Maaeluministeerumi oluline koostööpartner, kellega korraldatakse mitmeid maaelu edendavaid projekte. Üks edukamaid näiteid on sel aastal viiendat korda toimuv üle-eestiline avatud talude päev.

 

Avafoto: Maaeluminister Tarmo Tamm (Riigikogu fotoarhiiv/ Erik Peinar)
Allikas: Maaeluministeerium

Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti toitu esitletakse mainekas Saksamaa kaubamajas

NordenBladet — 11.–23. veebruarini toimuvad Berliinis KaDeWe kaubamajas Eesti toidu nädalad, kus tutvustatakse meie toitu ja toidutootjaid. „Saksamaa on Eesti toidusektori jaoks väga oluline sihtriik ning oleme juba aastaid Grüne Woche messil sakslastele Eesti toitu tutvustanud. Nüüd on aga meile antud erakordne võimalus korraldada eraldiseisev Eesti toidu väljapanek ka mainekas Berliini kaubamajas KaDeWe,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Minister Tamm lisas: „KaDeWes oma toodangu tutvustamine annab Eesti toidutootjatele võimaluse jõuda ka KaDeWe kaubamaja riiulile ja leida Saksa turult võimalikke koostööpartnereid.“

Eesti tooted KaDeWe nädalatele valis kaubamaja ise. Selle tarbeks esitati neile ligi 160 toodet 38 Eesti ettevõttelt. Kaubamaja valis välja tooted 25 ettevõttelt: Aablu OÜ Kolk Brewery, Amoor OÜ, Artisan Honey OÜ, Balsnack International Holding AS, Chocolala OÜ, City Cider  OÜ, Freezedry OÜ, Haage Joogid OÜ, Heimtal Spirits OÜ, Jaanihanso OÜ, Linnamäe Lihatööstus AS, Liviko AS, Moe OÜ, Ecomari / Mooncat Consulting OÜ, Nordic Honey OÜ, Orkla Eesti AS, Peenjoogivabrik Nudist OÜ, Põhjala Brewing AS, Rõngu Mahl AS, Saaremaa Piimatööstus AS, Saku Õlletehas AS, SirLoin OÜ, Tanker OÜ, Valio Eesti AS, Õllenaut OÜ.

KaDeWe Eesti nädalatel osaleva ettevõtte Nordic Honey OÜ asutaja ja tegevjuht Kadri Mets sõnas, et KaDeWe kaubamaja toiduosakond on Euroopa üks prestiižsemaid poode, kuhu sisse saamine on Nordic Honey jaoks olnud juba mitu aastat eraldi eesmärk: „Kahjuks on aga väikse tootjana jala ukse vahele saamine üsna keeruline ning seda tänuväärsem on sellise projekti korraldamine. Kindlasti võiks kaaluda sama kontseptsiooni kasutamist ka mujal riikides, kuna see loob tõeliselt hea platvormi Eesti tootjatele kontaktide leidmisel välisriigis.“

Lisaks Eesti toidule kaastakse Eesti nädalatele KaDeWes ka Eesti disaini. Oma toodetega on väljas NÜÜD Ceramics, MINUMO ja UUP Disain. Eesti väljapanekuala on disaininud sisearhitekt Kadri Tamme koostöös Alari Orava ja agentuuriga AKU. Eesti väljapanek asub u 40m2 suurusel pinnal ning kestab kaks nädalat.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu kiirendas tulumaksusoodustusi saavate ühenduste nimekirja koostamise protsessi

NordenBladet — Riigikogu kiitis heaks tulumaksuseaduse muudatuse, mille kohaselt hakkab Maksu- ja Tolliamet tulumaksusoodustusi saavate mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja uuendama iga kalendrikuu esimesel kuupäeval, mis võimaldab teha otsuse nimekirja kandmise, kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

Seni kehtiva õiguse järgi uuendatakse nimekirja kaks korda aastas – 1. jaanuaril ja 1. juulil ning taotlus tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks või 1. septembriks. Nimekirja pääsemine võttis kehtiva seaduse kohaselt aega minimaalselt 4 kuud.

Tulumaksusoodustusi saavad need ühingud, mis on kantud Maksu- ja Tolliameti koostatud nimekirja. Nimekirja kantakse vähemalt kuus kuud tegutsenud mittetulundusühing, sihtasutus ja usuline ühendus, kes tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult. Nimekirja kantud ühendused saavad anda oma vara maksuvabalt üle teisele isikule, kui teeb seda oma heategevuslike eesmärkide saavutamiseks. Samuti on maksuvabad teisele nimekirjas olevale ühingule tehtud annetused, külaliste vastuvõtmisel tehtud kulud ja teatud tingimustel stipendiumide maksmine. Käesoleva aasta alguse seisuga on nimekirja kantud ligi 2500 mittetulundusühingut, sihtasutust ja usulist ühendust.

Nimekirja kuulumine toob kaasa soodustusi nii nimekirja kantud mittetulundusühingutele kui nende ühingutele annetajatele. Füüsiline isik saab nimekirja kantud ühingutele tehtud annetused maha arvata oma maksustatavast tulust kuni 1200 eurot koos kõigi mahaarvamistega kokku, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti kõigist maksustatavatest tuludest.  Juriidilistel isikutel on võimalik teha ühingutele annetusi maksuvabalt kuni 3 protsenti sama aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või kuni 10 protsenti eelmise aasta kasumist.

Seadusega kaotatakse komisjon, kelle ülesanne on olnud Maksu- ja Tolliametile soovituslike ettepanekute tegemine ühenduste nimekirja kandmise, nimekirja kandmata jätmise või sealt kustutamise kohta. Komisjoni kaotamise initsiatiiv on tulnud Vabaühenduste Liidult ning selle eesmärgiks on nimekirja senisest kiirem uuendamine. Edaspidi teeb maksuhaldur kolmanda sektoriga koostööd paindlikuma töövormi abil, pöördudes vajadusel valdkondlike esindusühingute poole.

Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse (770 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 73 saadikut.

 

Allikas: Eesti Riigikogu