NordenBladet —Soome ehitajate ametiühing Rakennusliitto on pannud keelu alla terve rea Eesti ehitusfirmasid. Rakennusliitto kodulehel on avaldatud ehituskeelu all olevad firmad. Keeld tähendab seda, et nende firmade töötajad ei tohi objektidel töötada.
Põhiliselt on keelud kehtestatud seoses musta tööjõu kasutamisega.
___________________
Ehitusliit (Rakennusliitto) on ehitusalal töötavate palgasaajate ametiliit.
Liit kaitseb töötajate õigusi ja sõlmib üldsiduvad kollektiivlepingud.
Ehitusaladel tuleb maksta vähemalt nendele lepingutele vastavaid palku ja järgida muid nendes sätestatud tingimusi. Ehitusliitu kuulub suurem osa Soomes töötavatest elukutselistest ehitajatest.
Liikmena saad palju liikmesoodustusi, mh. allahindlust kütustest või puhkusereisidest.
Soomes alaliselt elavad liikmed võivad saada palgapõhist päevaraha. Töötuks jäävalt välismaise taustaga liikmelt uuritakse õigust Soome sotsiaalkaitsele. Temale võidakse maksta palgapõhist päevaraha, kui kõik Soome sotsiaalkaitset puudutavad eeldused on täidetud ja võidakse näidata, et liige elab alaliselt Soomes. Lisaks uuritakse mh, kas on alaline aadress Soomes, kuidas elab, kas on peret Soomes või kusagil mujal riigis. Võite võtta ühendust töötukassa valvenumbril 020 690 230 ja selgitada oma olukorda.
NordenBladet —Eestis on emakakaelavähi esinemissagedus ja suremuse määr Euroopas üks kõrgemaid. Samas on emakakaelavähk üks vähestest vähiliikidest, mida on võimalik vältida riskirühma kuuluvate naiste regulaarse testimisega. TalTechi tervishoiutehnoloogia õppekaval valmis magistritöö, mis võttis skriiningu kvaliteedi luubi alla. Uuring näitas, et ainult pooled emakakaelavähi sõeluuringu testide tulemused olid vähi sõeluuringute registrile teada. See tähendab, et emakakaelavähi skriiningprogrammi testi tõhusust ei ole täiel määral võimalik hinnata.
Eestis käivitus rahvastikupõhine sõeluuringu programm juba 12 aastat tagasi, kuid sõeluuringu edukust on seni vähe mõõdetud. 2015. aastal loodi Tervise Arengu Instituudis vähi sõeluuringute register, mis kogub andmeid kõigi skriinitavate vähipaikmete sõeluuringute kvaliteedi hindamiseks. Registrisse kogutud andmete põhjal on võimalik regulaarselt analüüsida ja hinnata sõeluuringuprogrammide tõhusust ja kvaliteeti ning teadus- ja uurimistööde põhjal kujundada tervishoiupoliitikat ning planeerida paremini rahalisi ja inimressursse.
Evelin Anioni koostatud uuringus kasutati vähi sõeluuringute registris olevaid ning 2016. aastal emakakaelavähi sõeluuringus osalenud ligi 12 tuhande naise PAP-testide ja lisauuringute andmeid. Registris puuduolevaid andmeid üle 13 tuhande naise kohta küsis Anion otse tervishoiuteenuse pakkujatelt.
Euroopa kvaliteediindikaatorite abil arvutati välja erinevad sõeluuringu kvaliteedi näitajad. Üldine testi spetsiifilisus (ehk täpsus) oli Eestis 2016. aastal 99,4 protsenti, mis on võrreldes Euroopa keskmisega hea. Normist kõrvalekalduvaid teste oli 7,24 protsenti. Vähieelsete muutuste avastamismäärad olid vaadeldud andmete põhjal samal tasemel ülejäänud Euroopaga.
Uuringu käigus ilmsiks tulnud probleemiks oli see, et 2016. aasta emakakaelavähi sõeluuringu testide andmete täielikkus vähi sõeluuringute registris oli vaid 50 protsenti. See tähendab, et kvaliteedi indikaatorite analüüsi oli võimalik teha vaid poolte skriiningprogrammis osalejate andmete põhjal. Seetõttu võivad eesti naiste emakakaelavähi skriiningtesti puudutavate kvaliteedinäitajate tulemused olla tegelikkuses hoopis teistsugused.
Vähi sõeluuringute register saab oma andmed päringute kaudu riiklikust tervise infosüsteemist. Selleks, et skriiningtestide vastused tervishoiuteenuse pakkujatelt registrisse jõuaksid, on oluline, et saadetavad andmed oleksid struktureeritud, dokumentide saatmisel kasutatakse õigeid standardeid ja arst uuringuga seotud dokumendid tervise infosüsteemi saadaks.
Uuringu autor lisab, et sõeluuringute tõhususe täpsemaks hindamiseks on kogutavate terviseandmete kvaliteeti vaja parandada. Riiklikul tasemel on vaja edaspidi uurida ka madala andmehõive põhjuseid ning töötada välja stiimuleid selle tõstmiseks. Magistritöö autor Evelin Anioni sõnul on Tervise Arengu Instituudi korraldatud koostöökohtumisel tervishoiuteenuste pakkujatega uuringu tulemustega juba tutvutud ning plaani on võetud mitu olulist muudatust vähi sõeluuringute registrisse laekuvate andmete kvaliteedi parandamiseks.
NordenBladet —Eesti Teadusagentuur (ETAg) pakub ERC (Euroopa Teadusuuringute Nõukogu) grantide taotlemisest huvitatud teadlastele võimalust minna lühiajalisele õppevisiidile praeguste grandihoidjate juurde. Kuni seitse päeva vältava õppevisiidi eesmärk on ERC grantide taotlemisel edukaks osutunud teadlaste kogemustest õppimine ja oma taotluse koostamiseks vajalike näpunäidete saamine.
Õppevisiidile suunduval teadlasel peaks juba olemas olema oma tulevase ERC grandi taotluse visioon ning ta peaks kavandama lähema kahe aasta jooksul ERC grandi taotluse esitamist. ERC grandi hoidja kogemustest õppimine võiks aidata teadlast taotluse ettevalmistamisel.
Õppevisiidi taotlusi saab esitada Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) vahendusel. Taotlusvormi avamiseks palume õppevisiidil osaleda soovival teadlasel edastada oma soov aadressile margus.harak@etag.ee.
Külastatava ERC grandi hoidja leidmiseks saab vajadusel abi oma koduasutuse teadus- ja arendusosakonnast või Eesti Teadusagentuurist.
Õppevisiitide taotlusvoor on ETIS-es avatud alates 15. aprillist kuni 6. maini 2019 kella 17.00ni.
Käesolevas voorus on plaanis toetada vähemalt viie teadlase õppereisi. Reisi kulud hüvitab ETAg teadlase koduasutusele tagantjärgi maksedokumentide alusel kuni 1500 euro ulatuses.
Õppevisiidi rahastamise või mitterahastamise otsus saabub mai esimese poole jooksul.
Pärast otsuse tegemist on aega visiidil käimiseks 9 kuud. Seega tuleks taotlejatel kindlasti hinnata, kas selle aja jooksul on võimalik oma õppevisiit läbida. Kui ei, tasuks pigem kaaluda 2020. aasta kevadel või sügisel avatavates samasisulistes taotlusvoorudes osalemist.
Lühiajalisi õppevisiite rahastab ETAg läbi Mobilitas Pluss programmi Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
NordenBladet – Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning Eesti suursaadik Norras Janne Jõesaar-Ruusalu kuulutasid tänavuse Norra äriauhinna võitjaiks tarkvarafirmad Helmes ning Cybernetica. Norra-Eesti kaubanduskoja juhi Annely Särglepa sõnul antakse auhinnad ettevõtetele, mis on aasta jooksul kahe riigi ärisidemeid enim edendanud.
Kasvukategooria auhind läks Eesti ühele suuremale tarkvarafirmale Helmes, mis on viimased kolm aastat järjest suurendanud oma eksporti vähemalt poole võrra. “Helmes andis märkimiseväärse panuse Norra ettevõtete digitaliseerimisse. Näiteks viis Helmes Oslo Gardermoeni lennujaama kümned tuhanded parkimiskohad üle uuenduslikule kontaktivabale parkimissüsteemile,” ütles Särglep.
Innovatsiooniauhinna võttis Cybernetica. “Žürii hindas nende puhul e-riigi teenuste arendamist, küberturvalisuse edendamist ning samuti tugevat eksporti. Norra vaatab digiteenuste arendamisel endiselt paljuski Eestile alt üles,” selgitas Särglep.
Norra äriauhinda anti tänavu välja kolmandat korda. Žüriis olid kahe riigi suursaadikud, minister Rene Tammist, Norra-Eesti kaubanduskoja juhid ning ettevõtjad. Peale võitjate Helmese ja Cybernetica jõudsid tänavu finaali ka SleepAngel, Tieto ja Turnit.
NordenBladet – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas 13. märtsil taotluste vastuvõtu Eesti – Norra koostööprogrammi „Green ICT“ väiketoetusskeemi, kuhu oodatakse osalema Eesti ettevõtteid. Programmi keskmes on tootearenduse, tööstuse digitaliseerimise ning tervisetehnoloogiate arendamine.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on Eesti-Norra koostööprogrammi puhul oluline, et toetatakse Eesti ettevõtete uuenduslikke IKT projekte, mis edendavad rahvusvahelist konkurentsi- ja koostöövõimet, lisandväärtuse kasvu ning ressursisäästu. „Eelistatud on projektid, kus töötatakse välja ettevõtete ühislahendusi ning arendatakse kahe riigi ettevõtete vahelist partnerlust,“ lisas Tammist.
„Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused keskenduvad koostööle keskkonnasõbralikuma ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel,“ rõhutas Norra suursaadik Cecilie Willoch. „Green ICT“ programm Eestis on meie toetusprogrammide hulgas suurim ja Norral on sellele programmile kõrged ootused nii innovatiivsuse kui ka Eesti ja Norra ettevõtete koostöö osas,“ lisas suursaadik.
EASi juhatuse liige Sigrid Harjo selgitas, et „Green ICT“ programmis toetatakse kolme valdkonna arendusprojekte, nendeks on tööstusinnovatsioon, IKT lahendused sidusvaldkondades nagu näiteks transport ja energiamajandus ning kolmandaks tervisetehnoloogiate arendus.
„Rõhk on uute toodete ja teenuste arendamisel ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimisel. Koostööprogrammi käigus aitame ettevõtet uute partnerite otsingul läbi kontaktiotsingu ja vastavate ürituste, nõustame toetuse taotlemisel ja toetame projekti elluviimisel,“ ütles Harjo.
Taotluste vastuvõtmine algas EASi e-teeninduses 13. märtsil ning kestab kaks kuud kuni 13. maini. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud ettevõtted, partnerina on eelkõige oodatud Norra ettevõtted ja valdkondlikud võrgustikud (klastrid, ülikoolid, assotsiatsioonid jm).
____________________________
Eesti-Norra koostööprogrammi (https://www.eas.ee/teenus/norratoetus/) „Green ICT“ eesmärk on toetada Eesti ettevõtjate jätkusuutlikku arengut ning suurendada Eesti ja Norra innovatsioonialast koostööd ja ettevõtete lisandväärtust.
Programmis toetatakse IT-komponendiga uute toodete ja teenuste arendamist ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimist. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud eraettevõtted, eelistatud on Eesti ja Norra ettevõtjate ühisprojektid.
Uute partnerite leidmiseks korraldab EAS koostöös Norra innovatsiooniagentuuriga Innovation Norway kontaktiotsingut ja kahepoolseid suhteid edendavaid üritusi. Lisaks nõustab EAS ettevõtjaid toetuse taotlemisel ja projekti elluviimisel.
