Teisipäev, august 5, 2025

EESTI UUDISED

Tehnikaülikooli teadlased arendavad meetodit vee puhastamiseks elektriga

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Keskkond meie ümber saastub üha enam. Kaasa arvatud üks meie hinnalisemaid maavarasid – vesi. Inimeksistentsi püsimiseks on just puhta vee olemasolu kaaluka tähtsusega. Saastatuse suurenemise tõttu muutuvad järjest olulisemaks ka veepuhastusmeetodid.

Teaduslikult põhjendatud meetoditest on alates 2013. aastast patenteeritud elektrilahenduse plasmaga vee puhastamise meetod troonilt tõukamas viimased 100 aastat püsinud klooriga veepuhastusmeetodit.

Rahvusvaheline uurimisrühm TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professori Sergei Preisi eestvedamisel avaldas Journal of Electrostatics selleteemalise teadusartikli Surfactant and non-surfactant radical scavengers in aqueous reactions induced by pulsed corona discharge treatment (Pindaktiivsed ja mittepindaktiivsed radikaalide püüdurid vesifaasilistes reaktsioonides ajendatud impulss koroona elektrilahenduste poolt).

Professor Sergei Preis: „Klooriga vee puhastamine oli 100 aastat tagasi täiesti revolutsiooniline, kõrvaldades patogeenseid baktereid ja viiruseid joogiveest ning päästes sellega arvukalt inimelusid. Kloor on senini olnud tõepoolest odav ja tõhus veepuhasti, tappes inimesele ohtlikud bakterid. Tema miinuseks on aga üks kõrvaltoime. See tekib kloori vältimatul kokkupuutel lahustunud orgaaniliste ainetega (taimejäänustega), ehk rakkude metabolismi produktidega. Sellel kokkupuutel hakkab kloor kahjuks tootma kantserogeenseid, ehk vähki tekitavaid aineid“.

Vähiohu vähendamiseks on mõnedes Euroopa riikides (näiteks Holland, Soome, Taani) võetud kasutusele ka torustiku radikaalsemad korrashoiu meetmed (st pidev torustiku kontroll ja uuendamine). See päästab küll kloori lisamisest tarbeveele, selline vesi aga 100% joogikõlbulik kahjuks pole.

Tõhusam, aga kordi kallim veepuhastusviis on vee osoneerimine. Osooni lisamist vee puhastamiseks peetakse siiski suurte ja jõukamate rikaste riikide privileegiks (näiteks USA, Šveits, Prantsusmaa) ning kogu maailmas suudetakse seetõttu osooniga töödeldud joogivett toota siiski vaid väga väike osa.

„Viimase viie aastas uurimistöö tulemusena on meie uurimisrühm aga arendanud töökindlaks uudse, elektrilahenduse plasmaga veepuhastusmeetodi. Selle meetodi puhul vesi nn dušitakse elektroodide vahel, kus elektrilahenduse plasma põleb 18-20 kV pingega. Tulemuseks on sama tarbimiskõlbulik joogivesi kui osooniga puhastusmeetodi puhul. Puuduvad kantserogeensed lisandid, kuid protsess on umbes kolm korda odavam“, selgitab Sergei Preis.

Hetkel oleme läbirääkimisetapis ühe Soome tootmisettevõttega seadme tööstuslikuks tootmiseks.

Journal of Electrostatics https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0304388618303358

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kogumik „Eesti teadus 2019“ toob esile Eesti teaduse potentsiaali

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Milline on Eesti teaduse potentsiaal? Milline näeb välja Eesti teadus rahvusvahelises võrdluses ning millised on meie teadus- ja arendustegevuse suuremad ja kroonilised või lühemaajalised probleemid. Eesti Teaduste Akadeemias esitletud kogumikus “Eesti teadus 2019“ arutati arvudele ja faktidele toetudes nende küsimuste üle, eelmine samalaadne kogumik ilmus Eesti Teadusagentuuri eestvedamisel 2016. aasta detsembris.

Kogumikus on neli põhjalikumat artiklit, millest esimesed kaks käsitlevad teaduse tegemiseks vajalikke ressursse. Ühelt poolt teaduse ja arendustegevuse rahalisi vahendeid ning teisalt teadlaskonda ja selle olukorda.

„Selgelt on Eestis doktorikraadiga inimesi liiga vähe kõigis, aga eriti just võtmetähtsusega valdkondades ning see on otseselt seotud vähese panustamisega teadus- ja arendustegevusse. Nii doktorite, kui teadustöötajate sisenemine tööturule on pidurdunud ning me mitte ei lähene edukatele teadusriikidele, vaid kaugeneme neist,” sõnas professor Ülo Niinemets Eesti teadlaskonda käsitlevat artiklit kommenteerides.

Kaks järgmist artiklit kirjeldavad teaduse tulemuslikkust iseloomustavat publitseerimistegevust ning teaduse mõju ja seoseid majanduse ning ühiskonnaga laiemalt.

“Kui kogu majanduses on Eesti tööviljakus umbes kolm korda madalam, kui näiteks Saksamaal või Soomes, siis teadustööde mõjukuselt on Eesti teadus neist kahest juba möödunud jõudes varsti USA-ga samale tasemele, ” tõi professor Jüri Allik välja teadustöö tulemuslikku

Professor Erkki Karo rõhutab andmetele toetudes vajalikku vaadet tulevikku: „Eesti teaduse edulugu ja selle haprus on tänaseks jõudnud ka maailma tipptasemel teadusajakirjade veergudele. Presidendi eestvedamisel allkirjastatud teaduslepe on oluline samm teadus- ja arendustegevuse rahastamise kriisi lahendamisel. Samas näitavad nii Eesti Teadus 2016 kui 2019 raames tehtud analüüsid teadus- arendustegevuse ja majanduse seostest, et rahastamise kasvu kõrval on meil vaja väga tõsiselt läbi mõelda ka riiklik teadus- ja arendustegevuse korraldus, et suurendada rakenduslikuma fookusega arendustegevuste rahastust. Teiselt poolt tuleb tõsisemalt tegeleda ka tööstuse või laiemalt ettevõtluse teadus- ja arendustegevuse-alaste arengute toetamisega – viimastel aastatel pole erasektori teadus- ja arendustegevuse tegevuste struktuuris (nt TA-ga tegelevate töötajate ja doktorikraadiga TA töötajate osakaal jms) olulist edasiminekut toimunud. Ilma stabiilse teadus- ja arendustegevuse võimekuseta ettevõtluses ei saa toimuda ka tihedam ja laiaulatuslikum ülikoolide ja ettevõtete koostöö ja teadmussiire.“

Kogumiku teine osa koosneb lühiartiklitest, mis kajastavad praegu teaduspoliitika üle peetavates aruteludes sageli esile kerkivaid teemasid.

„Eesti teadus 2019“ ja selles toodud joonised koos algandmestikega on kättesaadavad Eesti Teadusagentuuri kodulehel. Esitatud on kogumiku koostamise ajal (2018. aasta lõpp) kõige värskemad kättesaadavad andmed.

Ülevaatekogumiku koostamist juhtis toimetuskolleegium, millesse kuulusid Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli professorid Ülo Niinemets, Erkki Karo, Rainer Kattel ning Richard Villems. Materjali aitasid artiklite tarbeks kokku panna Eesti Teadusagentuuri analüüsiosakonna töötajad.

Kasutatud on peamiselt OECD andmebaaside, Eurostati, Eesti Statistikaameti, Haridus- ja teadusministeeriumi, Rektorite Nõukogu ja Eesti Teadusagentuuri andmeid.

Paberkandjal raamatuna saab kogumikku Eesti Teadusagentuuri Tartu kontorist ning elektrooniliselt koduleheküljelt.

Lisainfo:
Kadri Raudvere, analüütik, tel  730 0377, e-post: kadri.raudvere@etag.ee

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Riigikogu liikmed moodustasid 4 parlamendi- ja 5 toetusrühma

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eile Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad parlamendi üksikliikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale, toetada või kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.

Parlamendirühmade liikmed

Eesti–Hollandi parlamendirühma esimees on Aadu Must ja aseesimees Martin Repinski. Parlamendirühma kuuluvad Jüri Jaanson, Maria Jufereva-Skuratovski, Ruuben Kaalep ja Toomas Kivimägi.

Eesti–Araabia Ühendemiraatide parlamendirühma esimees on Martin Repinski ja aseesimees Marika Tuus-Laul. Parlamendirühma kuuluvad Toomas Kivimägi, Sven Sester ja Raivo Tamm.

Eesti–Sloveenia parlamendirühma esimees on Martin Repinski ja aseesimees Marika Tuus-Laul. Parlamendirühma kuuluvad ka Igor Kravtšenko ja Aadu Must.

Eesti–Iirimaa parlamendirühma esimees on Üllar Saaremäe ja aseesimees Madis Milling. Parlamendirühma kuuluvad Jüri Jaanson, Tarmo Kruusimäe, Madis Milling ja Urmas Reinsalu.

Toetusrühmade liikmed

Tartu piirkondliku arengu toetusrühma esimees on Aadu Must ja toetusrühma kuuluvad Anneli Ott, Marika Tuus-Laul, Kadri Simson, Katri Raik, Hele Everaus, Mihhail Lotman, Ants Laaneots ja Jaak Valge.

Suitsuvaba Eesti toetusrühma esimees on Tarmo Kruusimäe ja aseesimees Madis Milling. Toetusrühma kuuluvad Üllar Saaremäe ja Aadu Must.   

Eesti autorite toetusrühma esimees on Tarmo Kruusimäe ja aseesimees Üllar Saaremäe. Toetusrühma kuuluvad Urmas Reinsalu, Raivo Tamm ja Madis Milling.

Haapsalu raudtee taastamise toetusrühma esimees on Jaanus Karilaid ja aseesimees Helle-Moonika Helme. Toetusrühma kuuluvad Anneli Ott, Kalev Kallo, Igor Kravtšenko, Kaido Höövelson, Marek Jürgenson, Enn Eesmaa, Dmitri Dmitrijev, Erki Savisaar, Kersti Sarapuu, Marika Tuus-Laul, Martin Repinski, Jaak Aab, Jüri Ratas, Kadri Simson, Martin Helme, Heiki Kranich, Johannes Kert, Madis Milling, Kalle Laanet, Eerik-Niiles Kross, Kalle Palling, Ruuben Kaalep, Sven Sester, Jaak Valge, Henn Põlluaas, Jaak Madison, Mart Helme, Alar Laneman ja Leo Kunnas.

Täna moodustati ka rahvusriikide Euroopa Liidu toetusrühm.

XIV Riigikogu on moodustanud 41 parlamendirühma ja 27 toetusrühma.

Parlamendirühmade nimekiri

Toetusrühmade nimekiri

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kaja Kallas ei saanud toetust valitsuse moodustamiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu ei toetanud eilsel istungil peaministrikandidaat Kaja Kallasele volituste andmist valitsuse moodustamiseks. Kallast toetas 45 saadikut, vastu oli 53 saadikut.

Kallas tõdes oma kõne alguses, et temast ei saa täna peaministrit. „Me kõik teame seda. Siinkohal võiksin ma panna punkti, õnnitleda koalitsiooni ning lahkuda oma kohale neljandas reas ja hoida oma suu edaspidi kinni. Aga ma ei tee seda. Mitte keegi meie erakonnast ja sotsiaaldemokraatidest ei tee seda, ütles Kallas. Ta iseloomustas viimaste nädala sündmusi ja kohtumisi erinevate erakondade valijatega, kus mitmel pool valitsesid ärevad emotsioonid. Rahulikel ja asjalikel kohtumistel tunti aga huvi inimeste pärismurede lahendamise vastu.

Kallas ütles uue koalitsiooni kohta: „Te kardate muutusi. Te ei muuda midagi ja te isegi ei varja seda. Aga Eesti vajab reforme. Palgatõus, ettevõtluse arendamine, tööjõu puudus, konkurentsivõime kasvatamine, maailma majanduses toimuvate arengutega kaasas käimine, keskkond, targa majandusmudeli arendamine, kaasaegne haridussüsteem − need on vaid mõned väljakutsetest, millest on minuga kõnelenud ettevõtjad ja riigiametnikud, analüütikud ja tippjuhid. Need on probleemid, millele on vaja lahendust, kuid mida teie ei paku. Selle asemel kõnelete kulutamisest ja laenamisest ning seda olukorras, kus riigi rahanduslik seis on täbar − ja ma ei hakka isegi küsima, kuidas lähevad kokku teie ideed kõigist teistest täiesti sõltumatust Eestist ja laenuorjusest?“

Kallas jätkas: „Te olete lugenud meie väärtuste dokumenti, mis me nädalavahetusel avaldasime. Arusaadavalt, ei ole see koalitsioonileping, vaid väärtused ja põhimõtted, millele tuginedes meie valitsus tegutseks. Meie ja teie ülesanne selle riigi ja selle rahva ees ei ole mitte iga hinna eest uus koalitsioon, vaid parem tulevik. Meid kõiki ei ole siia valitud mitte selleks, et vajutaksime lihtsalt rohelist nuppu, vaid selleks, et me mõtleksime, kuulaksime ja võtaksime vastutuse. Oma valijate, oma laste, oma riigi ees.“

Kallas ütles: „Head valijad üle Eesti. Tahan kinnitada teile, et Eesti on endiselt demokraatlik riik. Uut koalitsiooni võib süüdistada sisutühjuses, aga ta on demokraatlik. Ja palun ärge süüdistage milleski uue koalitsiooni valijaid. Nende hääl peab kuulda olema, nende vajadused peavad saama kaetud, nende mured vastatud − ärge vaigistage ega sildistage neid. Meie riigis on veel väga palju teha ja kuigi uus koalitsioon on selle vajaduse suhtes ükskõikne, siis paljud inimesed tunnevad ennast kõrvalejäetuna. See on reaalne ja päris, ning nende muredega tegelemine peab olema samuti reaalne ja päris. Siis on meil lootust. Sest meil on lootust.“

Kallase sõnul ei olnud see kõne siin teade alistumisest ja hüvastijätust. „Mõne päeva pärast teatatakse siit puldist valitsemise algusest − mina teatasin just meie vastuseisu algusest. Ma olen endiselt valmis enamikega teist võrdsetel alustel Eestit valitsema, aga kuni seda ei juhtu, ei lase me Eestit hävitada. Me ei lase meie riiki vihkamisse ja seisakusse juhtida,“ ütles ta.

Kallas vastas oma kõne järel Riigikogu liikmete küsimustele.

 

Avafoto: Kaja Kallas (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti jooksja Klarika Kuusk võitis Helsingi kevadmaratoni

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eesti jooksja Klarika Kuusk võitis laupäeval, 13. aprillil Helsingi kevadmaratoni tulemusega 3:11.42. Heas tempos (4.26 min/km) alustanud Klarika võttis liidripositsiooni sisse kohe distantsi alguses. Pooleks distantsiks oli ta oma edumaad järgmiste jooksjate ees suutnud kasvatada juba ligi kolmele minutile, kuid ütlus, et maraton algab alles peale 35. kilomeetrit, pidas paika, vahendab Marathon100.com.

Viimasel kümnel kilomeetril ehk vahemikus 31-42 km kukkus Kuuse keskmine tempo enam kui 20 sekundit kilomeetri kohta ning kui distants oleks natuke pikem olnud, oleks ka esikoht läinud. Teisena lõpetanud soomlanna Marika Krohns läbis maratoni tõusvas tempos ning lõpuks jäi kahte jooksjat eraldama vaid 21 sekundit. Krohnsi tulemus oli 3:12.04.

1...511512513...735Page 512 of 735