Sotsiaalkomisjon: suitsiidiennetuses ei tohi ühtegi ohumärki tähelepanuta jätta

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjoni tänane istung ja sellele eelnev seminar otsivad lahendusi suitsiidiprobleemile.

Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder sõnas, et 10. september on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev, millega pööratakse tähelepanu ohvritele ja nende lähedastele, aga eeskätt ennetusvõimalustele. „Enesetappude tõttu kaotab Eesti igal aastal keskmiselt 200 inimest, mis on lubamatult palju. Suitsiidide arv on küll aastate lõikes vähenenud, aga püsib jätkuvalt üle Euroopa liidu keskmise näitaja,“ ütles Mölder.

Komisjoni esimees lisas, et oluline on tõsta ühiskonna teadlikust enesetappu põhjustavate probleemide osas, sest õigeaegne sekkumine ja probleemide märkamine aitab abivajajaid. „Tähtis on märgata abi vajavaid inimesi enda ümber nii koolis, tööl kui ka lähedaste inimestega suheldes. Ühtegi ohumärki ei tohiks jätta tähelepanuta. Enesetappude arvu vähendamine ja ennetamine eeldab terviklikku lähenemist erinevatelt osapooltelt,“ rääkis Mölder.

Sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo ütles, et suitsiid on püsinud aastaid 20 peamise surmapõhjuse seas. Maailmas on aastas üle 800 000 suitsiidi ohvri olenemata vanusest ja soost. „Eesti ei ole kahjuks erand, vaid vastupidi – meil on Eurostati andmetel 14,31 suitsiidijuhtu 100 000 elaniku kohta, kui Euroopa Liidus keskmine on samal ajal 10,3,“ märkis Riisalo.

Tema sõnul on täna on sobiv koos ülejäänud maailmaga meenutada, et iga elu on väärtuslik ning pöörata tähelepanu lähedase nähtamatuks jäänud muredele ja leinajate kannatustele. „Peamine on aga tagada ligipääs kvaliteetsetele vaimse tervise teenustele ja luua psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise võimekus, mis on viimastel aastakümnetel kahetsusväärselt kiratsenud,“ selgitas Riisalo.

Riigikogu konverentsisaalis kell 14 algav komisjoni istung on avalik ja sellest on veebiülekanne.

Istungile eelneb suitsiidiennetuse teemaline seminar, kus Norra kriisipsühholoog Atle Dyregrov (Norra valitsuse psühhosotsiaalse kriisiabi nõustaja peale Utoya massimõrva) peab ingliskeelse ettekande teemal „Suitsiidijuhtumite järgne abi taastumiseks individuaalsel, pere, lähivõrgustiku, töökoha, kogukonna tasandil.“ Seminar toimub sotsiaalkomisjoni, Sotsiaalministeeriumi, MTÜ Peaasjad ning MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm koostöös.

MTÜ Peaasjad kogus suitsiidi teinud inimeste lähedaste murekohtade kuuldavaks tegemiseks ohvrite lugusid. Lähedaste kogemusi saab 10. septembril lugeda Tallinna, Tartu, Haapsalu, Pärnu ja Narva kesklinnas ning peaasi.ee veebilehel.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Kosmosekonverents keskendub Euroopa kosmosevaldkonna arengutele

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Euroopa Parlamentidevahelise Kosmosekonverentsi (EISC) Eesti delegatsiooni esimees Raivo Tamm osaleb täna ja homme Berliinis toimuval plenaaristungil, mis tänavu keskendub Euroopa kosmosevaldkonna arengutele. Samuti soovitakse leida võimalikke lahendusi ilmaruumiga seotud muredele.

„Plenaaristungile kogunevad erinevate riikide parlamentide esindajad, et arutada ühiselt kosmosevaldkonna arenguid ja leida lahendusi ilmaruumiga seotud probleemidele. Arutelu on sisendiks novembris toimuvale Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) nõukogu ministrite kohtumisele „Kosmos 19+,“ märkis Raivo Tamm. Eesti delegatsiooni esimees tõi välja, et Eesti soovib näha Euroopa kosmosevaldkonna koostööd tugeva, ühtse ja jätkusuutlikuna.

„Ka meie riigil on võimalus anda omapoolne panus ilmaruumi valdkonna arengutesse. Oleme ju tuntud oma e-teenuste ja küberturvalisuse poolest, mida oleks võimalik kosmosesektoris rakendada. Näiteks andmete krüptimist saaks kasutada kosmosesektoris teenuste küberturvalisuse tagamiseks,“ märkis Tamm.

Tänavu on EISC eesistujariik Saksamaa. Eesti oli seda 2017. aastal.

Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (European Interparliamentary Space Conference (EISC)) asutati 1999. aastal. Selle täisliikmeks võivad olla Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriikide rahvusparlamendid, kes on loonud kosmose küsimustega tegelemiseks vastava parlamendiorgani. Organisatsioonis on 12 täisliiget ning üks assotsieerunud liige.

 

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu Stockholmi esinduse ja Eesti Teadusagentuuri ühisseminar

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eesti Teadusagentuur (ETAg) korraldab koostöös Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (Japanese Society for Promotion of Science, JSPS) Stockholmi esindusega Tallinnas, Centennial hotellis 26. septembril kell 13.00-18.30 seminari, mille eesmärk on tutvustada JSPSi Stockholmi büroo tegevusi ja jagada grandisaajate kogemusi tulevastele taotlejatele.

JSPSi kutsel on külalistena Jaapanist esinema tulemas kaks teadlast: prof Hiroshi Kageyama (“New frontiers in Materials Science with Mixed-anion Compounds”) ja Jaapanis resideeruv eestlane, prof Mikk Lippmaa (“Whence comes our hydrogen?”). Eestist on andnud oma nõusoleku ettekandega esineda prof Raivo Stern (tbc) ja dr Ilona Oja Acik (“Thin films for energy and environmental applications”).

Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerumine, mida saab teha kuni 18. septembrini SIIN

Päevakava ja täiendav info:
https://www.jsps-sto.com/event/jsps-etag-scientific-seminar/

Üritus on inglise keeles.

 

Tallinna Ülikooli humanitaarteadlane pälvis maineka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Tallinna Ülikooli humanitaarteadlane pälvis maineka Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi

Tuleva aasta alguses käivitub Tallinna Ülikooli võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsendi Eneken Laanese viieaastane projekt „Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil“, mida Euroopa Teadusnõukogu (ERC) toetas 1,5 miljoni euroga.

Laanes hakkab koos meeskonnaga uurima, kuidas Ida-Euroopa teise maailmasõja ja nõukogude režiimi mälu on jõudnud kirjanduse, filmi ja kunsti kaudu globaalsele areenile.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Ida-Euroopa riigid võidelnud poliitilisel tasandil, et nende ajalugu leiaks rahvusvahelisel tasandil tunnustust. Laanes selgitab, et selles võitluses on tihti kasutatud võrdlusi natsi- ja nõukogude režiimi, holokausti ja nõukogude repressioonide vahel, mis on tekitanud mujal maailmas palju mittemõistmist. See tunne, et meie ajalugu ning selle eripära ei mõisteta, on Eneken Laanese sõnul olnud paljudes Ida-Euroopa riikides valdav.

Kohalik ajalugu mõistetavaks

„Samas on viimastel kümnenditel olnud palju raamatuid ja filme, mis on viinud Ida-Euroopa ajaloo üleilmse publikuni, tekitanud rahvusvaheliselt suurt huvi,  aga ka kutsunud esile vaidlusi kohalikus kontekstis selle üle, kas see minevikupilt, mille mõni romaan või film loob, on ikka õige,“ selgitab ta.

Näitena võib tuua Sofi Oksaneni romaani “Puhastus”, mis kümmekond aastat tagasi tekitas Eestis tulise ühiskondliku debati. Sama juhtus ka näiteks Pavel Pawlikowski filmiga “Ida” Poolas või Florian Henckel von Donnersmarcki linateosega “Teiste elu” endisel Ida-Saksamaal.

„Hakkamegi uurima, kuidas kirjandus, film ja kunst ning vaidlused, mida nad ühiskonnas tekitavad, saavad aidata meil väljuda poliitilistest ummikseisudest ja teha kohalikku ajalugu mõistetavaks globaalsel areenil,“ kinnitab projekti eestvedaja.

Laanese arvates on just kirjandus, film ja kunst head uurimisobjektid, sest levivad globaalselt ja neis loodud minevikupildid jõuavad paremini tavaliste inimesteni ka mujal maailmas kui ajalooraamatutes kirja pandu või poliitilised vaidlused mineviku üle.

Projekti „Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil“ üheks suureks tugevuseks on see, et uurijad ei jää kitsalt kunstide valdkonda, vaid uurivad kirjandust ja filmi laiemas mälupoliitilises kontekstis. Teadlased vaatavad, milliseid esteetilisi ja poliitilisi debatte on erinevad teosed tekitanud, kuidas riigid sekkuvad teatud romaanide ja filmide loomisse ning levitamisse jne.

Suur tunnustus

Eneken Laanese sõnul on akadeemilises mõttes kindlasti oluline, et Euroopa Teadusnõukogu on leidnud, et Eesti on hea koht, kus viia läbi sellist võrdlevat uurimust erinevate Ida-Euroopa maade mälukultuurist. „Arvan, et see on suur usaldus ja tunnustus.“

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas leiab, et ERC grant on tõestuseks, et Eneken Laanese puhul on tegemist maailmatasemel noore teadlasega. Niglas rõhutab veel, et edu saavutamisel on oma osa ka ülikooli senati tasemel tehtud strateegilistel otsustel ning tugeval meeskonnatööl.

Projektis hakkab tööle seitse inimest: kaks kogenud teadlast, kaks järeldoktorit ja kolm doktoranti. Kõik värvatakse rahvusvahelise konkursi käigus. Meeskonna koostamisel on oluline, et selle liikmed oskaksid erinevaid ida-euroopa keeli ja oleksid kursis kohaliku mälukultuuriga.

ERC grandid on Euroopa ühed mainekamad. Tallinna Ülikool on sellel aastal ainuke Eesti ülikool, mille teadlane pälvis ERC uurimistoetuse.

Erinevalt mitmetest teistes taotlusvoorudest on ERC uurimistoetuse puhul tegemist teemade mõttes täiesti avatud meetmega. Seega näitab teadusprorektori kinnitusel grandi võitmine, et tegeleme Tallinna Ülikoolis innovatiivsete ja globaalselt tähenduslike teemade uurimisega. „Tegemist on mitmenda suuramahulise maineka grandiga humanitaarteaduste valdkonnas, mis tõestab, et oleme tegutsemas rahvusvahelisel tipptasemel,“ kinnitab Niglas.

TLÜ jaoks on see teine ERC grant. Esimese Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetuse tõi Tallinna Ülikooli 2017. aastal professor Liisi Keedus projektiga “Between the Times, Embattled Temporalities and Political Imagination in Interwar Europe”.

 

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Kultuurinähtuste etenduslikkus muutuste ajastul 5. – 7. septembrini Eesti Kirjandusmuusemis

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Eesti-uuringute Tippkeskuse 9. aastakonverents keskendub kultuurinähtuste etenduslikkusele ja tajule tehnoloogiliste muutuste ajastul 5.-7. septembrini toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse üheksas aastakonverents „Perception and Performativity in Arts and Culture in the Age of Technological Change“ („Taju ja performatiivsus kunstis ja kultuuris tehnoloogiliste muutuste ajastul“).

Tänapäeva ühiskond on tehnoloogiast läbi imbunud ning selle mõjusid meie igapäevaelule, aga ka tulevikule, uuritakse pidevalt kõigis teadusvaldkondades. Kultuuris ei väljendu digitaliseerimine ainult tehnoloogia kasutamises, vaid uute kommunikatsiooni- ning sotsiaalkultuuriliste kontekstide tekkimises. Konverentsil keskendutaksegi esituslikele ja etenduslikele muutustele kultuuris laiemalt, nt teatris, kirjanduses, filmis, muusikas ning folklooris.
Rahvusvahelise interdistsiplinaarse konverentsi peaesinejad on kultuuriteoreetik, professor Mieke Bal Hollandist, kirjandusteooria professor Marina Grišakova Tartu Ülikoolist ning professor Władysław Chłopicki Poolast Jagiello Ülikoolist.

Konverentsi täpsem ajakava ja ettekannete teesid on leitavad kodulehelt https://www.folklore.ee/CEES/2019/performance

Ettekandega esinevad lisaks Eesti teadlased ka kultuuri-uurijad Lätist, Leedust, Soomest, Indiast, Venemaalt, Bulgaariast, Valgevenest, Poolast, Saksamaalt, Austriast, Rumeeniast, Iirimaalt.

Ettekannete kuulamine on huvilistele tasuta.

Konverentsi korraldavad Eesti-uuringute Tippkeskuse narratiiviuuringute töörühm ja PUT 1481.
Konverents toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi (PUT 1481, IUT 22-5) ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (Eesti-uuringute Tippkeskus) toel.

Info: Hedi-Liis Toome, teatriteaduse lektor, Kultuuriteaduste Instituut, hedi-liis.toome@ut.ee
Piret Voolaid, folkloristika osakonna vanemteadur, Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht, Eesti Kirjandusmuuseum, piret.voolaid@folklore.ee