NordenBladet — Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) viljatusravikliinikud ning Nova Vita erakliinik alustasid koostööd Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse Täppismeditsiini laboriga, et võtta viljatusravis julgemalt kasutusele personaalmeditsiini lahendused. Haiglates on alustatud embrüo pesastumise geenitesti testperioodiga, mille käigus tehakse 40 viljatusravi saavale patsiendile tasuta beREADY-nimeline test, mis tuvastab naisel kõige sobivama päeva embrüo siirdamiseks.

Eesti suurimate viljatusravikeskuste eestvedamisel on esmakordne, et personaalmeditsiini geenitest jõuab nii otsustavalt viljatusravisse. Esmajärjekorras kaasatakse arstide valikul testimisse patsiendid, kes ei ole korduva ravi tulemusel rasestunud. Nii jagavad ITK ja LTKHi viljatusravikliinikud, eesotsas dr Tiina Loogi ja dr Katrin Kasega, ning Nova Vita kliinik testimise võimalust patsientidele, kellel kahtlustatakse kas emaka limaskesta retseptiivsuse häireid või kellel on viljatuse põhjus jäänud ebaselgeks.

Täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov seletas, et kui viljatusravis kasutatakse naise menstruaaltsüklis paari kindlat päeva embrüo siirdamiseks, siis embrüo pesastumise testimisel viiakse embrüo asemel emaka õõnde peenike kateeter, millega võetakse uuringuks limaskesta koeproov. Proov saadetakse testimiseks Tartu Täppismeditsiini laborisse ning tulemused saabuvad arstile 14 päeva jooksul.

“Testimisega samas tsüklis embrüo siirdamist ei tehta. Testimise protseduuri tehakse päeval, mil emaka limaskest ehk endomeetrium peaks olema arsti hinnangul embrüo siirdamiseks ja pesastumiseks sobilik. Uuringud aga näitavad, et naistel on endomeetriumi küpsemise aeg ja ravimvastus varieeruv. Seetõttu ei ole raviskeem kõigile alati optimaalne ning patsiendid vajavad ravitulemuse saavutamiseks personaalset lähenemist ja muudatusi raviplaanis,” tõdes Krjutškov.

Krjutškov leiab, et kliiniku juhtide poolt on personaalmeditsiini kasutamine viljatusravis moraalselt õige valik, sest täiendav testimine annab olulist informatsiooni patsiendi kohta. “Embrüo pesastumise test võimaldab arvestada naise menstruaaltsükli varieeruvusega ja veenduda ravimvastuse olemasolus enne järgnevaid protseduure. On ainuõige, et tõenduspõhises meditsiinis juhindutakse eelkõige ravi kvaliteedist, mitte sellest, kas ravi või test on Haigekassa poolt kompenseeritud või mitte.”

 “Personaalmeditsiini kaasamine viljatusravis on tulevikku suunatud valik. Täppismeditsiini testide kasutamine võimaldab juba praegu ühest küljest aidata tänaseid patsiente, kuid teisalt loob aluse arendada testi lähtudes kliinilise praktika muutuvatest vajadustest. Innovaatilise kliiniku ja arenduslabori hea koostöö on aluseks edukatele kliinilistele uuringutele ja ka laiemalt teaduspõhisele ühiskonnale. Innovatsioon on eelduseks, et viljatusravi muutub tulevikus kuluefektiivsemaks ja lootusetute korduvate viljatusravi tsüklite arv väheneb. Seega võib tulevikus loota, et tänu personaalsele ja täpsemale viljatusravile jõuavad patsiendid kiiremini oodatud lapse sünnini ega pea kogema korduvaid ebaõnnestumisi,” lisas Krjutškov.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Varvara Guljajeva kaitses 21. detsembril 2018 oma doktoritöö “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll” (“From interaction to post-participation: the disappearing role of the active participant”).

Varvara Guljajeva loomepõhine doktoritöö analüüsib ja kontekstualiseerib osalusjärgsuse vaatepunktist passiivset interaktsiooni publikuga ning vaatleb, kuidas interaktiivses kunstis on aktiivne osalus asendunud passiivsega. Doktoritöö käsitleb interaktiivse kunsti ajalugu ja identiteedidiskursust, uurides seda, kuidas räägitakse kunstiteostest, mis ei kaasa publikut, kuid hõlmavad sisemist süsteemiinteraktsiooni andmeallikaga. Teisisõnu, uurimus käsitleb huvi nihkumist inimese ja masina vaheliselt interaktsioonilt süsteemidevahelisele ning selle põhjusi. Käesolevas doktoritöös on eristatud vahetut ja kaudset osalusjärgsust. Valitud kunstiteoseid on uuritud seega kontseptsiooni, vahetu või kaudse osalusjärgsuse ja teostuse vaatepunktist. Lisaks on iga osalusjärgsuse alamkategooria all tutvustatud ja analüüsitud teiste kunstnike seonduvaid teoseid.

Lõpuks annab doktoritöö oma panuse interaktiivse kunsti arendamisse, analüüsides ja kontekstualiseerides osalusjärgsusena avalduvat passiivset osalust publikuga. Autor väidab, et osalusjärgsuse mõiste aitab käsitleda nihet aktiivselt vaatajalt passiivsele keerulisel andmejälitusajastul, mil inimestelt nõusolekut küsimata neid pidevalt jälgitakse, jälitatakse ja vaadeldakse.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Doktoritöö juhendajad olid dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Pau Waelder (The Open University of Catalonia). Eelretsensendid olid prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz), kes oli ühtlasi oponent, ning prof dr Moises Mañas Carbonell (Faculty of Fine Arts, Polytechnic University of Valencia).

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) vee- ja keskkonnateadlased koosöös kolleegidega Venemaalt otsivad koos lahendusi Narva jõe probleemidele, nende fookuses on igapäevase vooluhulga määramine. Teadlaste järgmine kohtumine on 19. mail Puškinos.

Teadlaste eesmärgiks on välja selgitada, kui palju fosforit, lämmastikku või raskmetalle Narva jõe kaudu Soome lahte jõuab. Selleks ongi vaja määrata jõe igapäevast vooluhulka, probleemiks on aga see, et teadlastel puudub ühine arusaam vee hindamise kvaliteedikriteeriumitest.

Kui Eesti ja Vene teadlased on erineval seisukohal veeseisundi hindamisel, ollakse ühisel seisukohal, et on vajalik jätkata edasist uurimist.

Projekti NarvaWatMan eesmärk on tagada piirijõel, Narva jõel, äravoolu üheaegne mõõtmine ja ühtlustatud arvutusmetoodika väljatöötamine, et hinnata piisava täpsusega vee hulka ja kvaliteeti ning kavandada reostuskoormuse vähendamist nii Eestis kui Venemaal.

Projekti üheks tulemuseks on keskkonnateadlikkuse tõus, selleks on planeeritud teabepäevi, osalemist ökoloogiakonverentsidel nii Eestis kui ka Venemaal ning projekti tulemuste tutvustamist avalikkusele.

Projektis NarvaWatMan osalevad TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühm koostöös Venemaa teadlastega Riiklikust Hüdroloogia Instituudist (SHI) ja riiklikust kompaniist „Mineral“. Projekti juhtpartner on TalTech, partnerid SHI ja „Mineral“, assotsieerunud partnerid Narva linnavalitsuse linnamajandusamet ja Ivangorodi linna administratsioon.

Projekti avamisele 25.-26. märtsil olid kutsutud Eesti ja Venemaa veevaldkonna juhtspetsialistid ja ametnikud, Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad, HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) esindajad Eestist, Soomest ja Venemaalt, Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni liikmed, Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 esindaja ning Pihkva oblasti Nevski-Ladozski vesikonna valitsuse veeressursside osakonna juhataja. Kohtumisel rõhutasid osalejad projekti aktuaalsust ja tulemuste vajalikkust. Üritus tõi kokku 30 inimest.

Narva jõe seisundi hindamiseks on loodud Eesti-Vene piiriveekogude ühiskomisjoni ja HELCOMi toetusel kolm aastat vältav projekt „Narva jõe veemajandus: ühtlustamine ja jätkusuutlikkus (ER25 NarvaWatMan)“.

Projekti rahastab Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 (www.estoniarussia.eu).

Programmi kaasrahastab Euroopa Liit, Eesti riik ja Venemaa Föderatsioon. Projekti üldine eelarve on 565 850 eurot, programm kaasfinantseerib projekti 509 265 euroga (90%).

NarvaWatMan
The Project is co-financed by the
Estonia-Russia CBC
Programme 2014-2020

Implemented by Lead beneficiary TALTECH and beneficiaries SHI and Mineral

The Programme web-site is www.estoniarussia.eu

* Antud uudis valmis Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi 2014-2020 rahalise abiga. Selle sisu eest vastutab ainuisikuliselt TalTech ning selles ei kajastu ei peegeldu programmis osalevate riikide ega Euroopa Liidu seisukohad.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — 34. keemiapäevade teaduskonverentsil arutavad erialateadlased, kuidas enam panustada Eesti riigi ja ettevõtluse arengusse.

Eesti Keemiaseltsi presidendi ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) keemiaprofessori Margus Loppi sõnul on ühiskonnas on alati puudu teadmistest, ja keemia on üks selline valdkond, kus teadmiste puudujääk nii ettevõtetes kui ka riigiasutustes on eriti terav.

Eesti Keemiaselts korraldab 18. aprillil Tallinna Tehikaülikooli aulas teaduskonverentsi, et saada ülevaadet Eesti keemiateaduse saavutustest ja praktilistest rakendustest, vahetada omavahel uusi tulemusi ja ideid ning edendada omavahelist koostööd. Konverentsil osalevad teadlased Tartust, Tallinnast, aga ka Turust ning Cambridge’ist.

Plenaarettekannetega esinevad akadeemikud Andres Öpik ja Enn Lust, professorid Tiit Land Tallinna Ülikoolist, Ivo Leito ja Miia Rannikmäe Tartu Ülikoolist, Tõnis Kanger ja Riina Aav TalTechist, Tuuli Käämbre Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ning Tapio Salmi Åbo Akadeemiast.

Eesti Keemikute Selts, keemiaseltsi eelkäija, registreeriti 21. juulil 1919. a. Sarnaselt Soome keemiaseltsiga, mis ka tänavu 100. aastapäeva tähistab, on ka Eesti keemiateadlaste ühendus üks esimesi keemiaseltse maailmas. Sada aastat tagasi sõnastasid asutajad Arnold Aljak, Jüri Annusson ja Friederich Mirka seltsi eesmärgid järgmiselt: „Eesti keemikute ühendamine ühiseks kutsealaseks tööks, Eesti keemiateaduse ja -tööstuse ning majanduselu arendamiseks ja kutsealaste huvide kaitseks.“ Professor Margus Loppi sõnu on need eesmärgid praegu, sada aastat hiljem, endiselt aktuaalsed.

Eesti Keemiaseltsi eesmärkideks on täna keemiateaduse ja keskkonnasäästliku keemiatööstuse areng, keemiahariduse edendamine ja -teaduse populariseerimine ning Eesti loodusvarade efektiivse, keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku kasutamise toetamine.

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT