NordenBladet — Täna (10. september 2019) kogunes esimest korda valitsuse kliima- ja energiakomisjon, kes sai ülevaate riigikantselei, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja OÜ Finantsakadeemia ning keskkonnaministeeriumi koostöös valmivast Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi vahearuandest ja Eesti Energia investeeringuplaanidest. Valitsuskomisjon jätkab arutelusid kuu lõpus. 

Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eestil soov saada aastaks 2050 kliimaneutraalseks riigiks, mille majandus on konkurentsivõimeline ning elukeskkond kaasaegne. „Valitsus on kliimaküsimused võtnud prioriteediks ja oleme veendunud, et läbimõeldud tegutsemisega saame pöörata kliimamuutustega võitlemise enda kasuks. Täna saime esialgse ülevaate võimalustest  kliimaneutraalsuse saavutamiseks  ja arutasime ka põlevkivisektori tulevikku. Jätkame arutelusid, et teha Eesti jaoks kõige targemad valikud,” sõnas Ratas.

Praegu on Eesti võtnud eesmärgiks vähendada sajandi keskpaigaks kasvuhoonegaaside heidet 80 protsenti võrreldes 1990. aastaga. SEI Tallinna ja OÜ Finantsakadeemia uuringu „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ käigus selgitatakse välja, kas ja milliste tõenäoliste muudatuste ning kaasnevate mõjudega on võimalik jõuda aastaks 2050 eesmärgini 100 protsenti ehk saavutada kliimaneutraalsus.  Uuring võtab detailsemalt vaatluse alla kuus valdkonda: energeetika, tööstus, transport, põllumajandus, ehitus ning metsamajandus ja maakasutus.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul tuleb edasistes aruteludes silmas pidada, et kõige suurema mõjuga investeeringud võiks teha juba aastaks 2030. Tema hinnangul ei tasu kasvuhoonegaaside heitmete vähendamises näha vaid kohustust ja maksumust. „Madala kasvuhoonegaaside heitmega riigiks saamine pakub meile rohkesti võimalusi, mida ära kasutada. Eesti lõplikud seisukohad selguvad arutelude käigus,“ lausus Kokk.

Lisaks sai komisjon ülevaate Eesti Energia plaanist ehitada Auveresse uus Enefit õlitehas ning Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamise plaanidest. „Meie üks suund energeetikas on oma tähtsaimat maavara põlevkivi senisest enam väärindada. Uued õlitehased ja eelrafineerimistehas aitaks Ida-Virumaa energeetikasektoril kohanduda efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks, säilitades samas töökohti ja luues uusi. Lisaks jääb kindlus omavalitsustele ja kohalikele ettevõtetele tulubaasi säilimisel,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Valitsuskomisjon otsustas jätkata kõigi kolme teema arutelusid 30. septembril järgmisel kliima- ja energiakomisjoni kohtumisel.

Kliima- ja energiakomisjoni juhib peaminister ning selle alalised liikmed on keskkonnaminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, haridus- ja teadusminister, kaitseminister ja välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil, kui teemakäsitlus seda eeldab. Oma ettepanekud esitab komisjon valitsuse istungile või kabinetinõupidamisele.

Fotod komisjoni nõupidamise algusest:

Kliimaneutraalsuse teemal korraldavad Teaduste Akadeemia ja Riigikantselei sel reedel konverentsi https://www.valitsus.ee/et/konverents-kliimaneutraalsus-having-voi-edu.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Valitsus alustas tänasel (10. september 2019) kabinetinõupidamisel järgmise aasta riigieelarve aruteludega, lähtudes oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Peaminister Jüri Ratase sõnul peab riigieelarve teenima parimal viisil Eesti rahvast ja riiki ning edendama valitsuse seatud eesmärke. „Selleks vaatame üle nii meie vajadused kui ka võimalused. Jätkame konservatiivse eelarvepoliitikaga, mis võtab arvesse meie majanduse olukorda ja tulevikuväljavaateid. Samas soovime pöörata selgelt tähelepanu ka nendele riigi- ja ühiskonnaelu valdkondadele, mis vajavad enim toetamist ning järeleaitamist,“ ütles peaminister.

Riigieelarve eelnõu koostamisel tugineb valitsus rahandusministeeriumi eile avaldatud majandusprognoosile ja kevadel vastu võetud järgmise nelja aasta eelarvestrateegiale. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Riigieelarves selguvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud, sealhulgas näiteks eri valdkondade lõplikud palgafondid.

Arutelud uue aasta eelarve üle jätkuvad ka järgmisel nädalal. Valitsus peab esitama riigieelarve eelnõu riigikogule hiljemalt kolm kuud enne uue eelarveaasta algust ehk septembri lõpuks.

Allikas: Eesti Riigikogu

NordenBladet — Valitsus otsustas eile (09.sept) sidevahendite teel peetud istungil mitte pidada vajalikuks Euroopa Komisjoni praeguses koosseisus Eestist nimetatava liikme ametikoha täitmist selle volituste lõpuni. Kadri Simson on Eesti kandidaat peagi ametisse astuva Ursula von der Leyeni juhitava uue komisjoni koosseisu.

Peaminister Jüri Ratase sõnul saab Eesti Ursula von der Leyeni poolt juhitavas järgmise Euroopa Komisjoni koosseisus kaaluka portfelli ning seetõttu on vaja, et kandidaat saaks keskenduda selle ettevalmistustele. „Juunis oli tõenäoline, et komisjoni uus koosseis ei pruugi ametisse astuda ettenähtud ajal ning seega tegime toona ettepaneku esitada Eesti kandidaat ka ametisoleva komisjoni koosseisu. Tänaseks on selge, et suure tõenäosusega astub komisjoni uus koosseis ametisse õigel ajal. Samuti pole Euroopa Parlamendi ajakava suve jooksul võimaldanud läbi viia Kadri Simsoni kuulamist. Seetõttu on tema asumine praeguse koosseisu liikmeks viibinud ning järelejäänud aega on mõistlikum kasutada uue komisjoni koosseisu tööks valmistumiseks,“ sõnas Ratas.

Peaminister Ratas edastab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Soomele kirja, milles informeerib valitsuse otsusest ning väljendab Eesti nõusolekut, et Jean-Claude Junckeri poolt juhitud Euroopa Komisjoni volinike koosseis on oma volituste lõpuni väiksem kui liikmesriikide arv.

Järgmise Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat Ursula von der Leyen kavatseb avalikustada uue komisjoni koosseisu ja struktuuri homme. Siis saab avalikuks ka Eesti voliniku kandidaadi portfell.

Kui uue komisjoni koosseis on teada, hindab septembri jooksul selle sobivust Euroopa Parlament ja kiidab heaks ühtse nimekirjana. Seejärel nimetab Euroopa Komisjoni koosseisu ametisse Euroopa Ülemkogu.

Kadri Simsonil on Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega pikaajalise koostöö kogemus. Majandus- ja taristuministrina juhtis ta siseturu, energeetika ja transpordiküsimuste valdkondi Euroopa Liidu Nõukogus.
 

Allikas: Eesti Riigikogu