NordenBladet — Poola Vabariigi suursaatkond Tallinnas, Eesti Rahva Muuseum, Rahvusarhiiv ja Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut kutsuvad kõiki 13.–14. septembril 2019 osalema ajaloo- ja kultuurikonverentsil, mis on pühendatud Poola ja Eesti aastasadu kestnud sidemetele ja on oma väljenduse leidnud arhitektuuriobjektide, esemete, dokumentide ja kirjasõna kujul.

Sündmuse patroon on kultuuriminister Tõnis Lukas.

Konverentsi teemad hõlmavad ajaperioodi keskajast tänapäevani. Esimesel päeval, 13. septembril saab ERM-is tutvuda ainsa säilinud originaaleksemplariga Agenda Parvast. Tegemist on käsiraamatuga misjonäride jaoks – see on esimene säilinud trükis, kus leidub lõunaeestimurdelist teksti. Unikaalne raamat, mis on trükitud Poolas 1622. aastal, on hetkel väljas Eesti Rahva Muuseumi püsinäitusel Kohtumised. Teine haruldusi tutvustav esitlus on kavas sama päeva pärastlõunal Rahvusarhiivis, kus saab näha kuut Poola ajalooga seotud rariteeti arhiivi kogudest. Samuti avab Poola suursaadik NOORAS II maailmasõja puhkemise ajaloole pühendatud näituse „Võitlus ja kannatus”.

Esimese konverentsipäeva õhtupoolikul on kõik huvilised oodatud jalutuskäigule Tartu vanalinna, kus ajaloolased tutvustavad Poolaga seotud paiku. Teisel päeval jätkub konverents ülikoolis, rohkem akadeemilisel lainel ja teaduslikumas laadis.

Ettekandjate hulgas on Varssavi ja Krakówi Jagellooni Ülikooli ning Olsztyni raamatukogu Hossianum esindajad Poolast. Samuti Tallinna ja Tartu Ülikooli, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituudi, ERM-i ja Rahvusarhiivi teadustöötajad. Konverentsi kavaga tutvuda ja registreeruda saab ERMi kodulehel.

Konverents on järjekorras juba neljas. Poola ja Eesti suhetele pühendatud konverentsid on varem toimunud Laiusel (400 aastat Poola võimu ja vaimu, 2002) ja Tartus (Poola jälg Eesti ajaloos, 2009 ja 2010). Konverentsimaterjalid on Poola ja Eesti vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäeval (1921) kavas avaldada ka eraldi väljaandena.

Lisainfo:
Eesti Rahva Muuseumi näituste juht ​Kristjan Raba, Kristjan.Raba@erm.ee

Sławomira Borowska-Peterson Poola kultuurivahendaja Eestis, avaliku ja kultuuridiplomaatia spetsialist, tel +372 553 2036

NordenBladet — Tallinna tehnikaülikool geoloogia instituudi aluspõhjageoloogia osakonna teadlased Aivo Lepland ja Tõnu Martma on alates 2012. aastast osalenud rahvusvahelise teadusrühma uurimistöös, mis on keskendunud metaanilekete põhjuste ja ajaliste seaduspärasuste väljaselgitamisele ühes maakera kliimatundlikumas regioonis, arktilises Barentsi meres.

„Metaan on oma olemuselt üks agressiivsemaid kasvuhoone- ehk kliimagaase, olles samal ajal tähtis energiaressurss, mille sisalduse muutused atmosfääris mõjutavad oluliselt Maa kliimat. Optimaalne metaani kasutus koos minimaalsete kliimaefektidega nõuab seega väga head arusaama metaangaasi tekke- ja migratsiooniprotsessidest. Nende paremaks mõistmiseks ning tulevikuvaadete prognoosimiseks analüüsivad teadlased mitte ainult tänapäevaseid, vaid kogu Maa geoloogilise arengu, ehk miljonite aastate jooksul toimunud metaaniringega seotud protsesse,“ selgitab teadusrühma liige, geoloog Aivo Lepland.

Hiljuti ilmus mainekas teadusajakirjas Science Advances artikkel „A 160,000-year-old history of tectonically controlled methane seepage in the Arctic” (Tektoonikast mõjutatud metaani lekkimine Arktikas viimase 160 000 aasta jooksul), milles Tallinna tehnikaülikooli geoloogid koostöös kolleegidega Norra ja Briti geoloogiateenistusest ning Tromsø ja Bremeni ülikoolidest uurisid metaanilekete ajalugu ja võimalikke tekkepõhjuseid Barentsi meres Teravmägede lähedal.

Nii ammusel ajal merepõhjas toimunud metaanilekke episoodide väljaselgitamiseks analüüsisid teadlased karbonaatmineraalide koorikuid, mis tekivad merepõhja sügavustest pärineva mullitava metaani kokkupuutel meres leiduva sulfaadiga. Selle protsessi käigus haaravad karbonaatmineraalid endasse ka merevees väikeses koguses sisalduvat uraani. Uraan on teatavasti radioaktiivne element, mille lagunedes tekib toorium. Mõõtes nende elementide sisaldusi karbonaadikoorikutes, saavad teadlased määrata mineraalide kristalliseerumise aja. „Selline karbonaadikoorikute „sünnitunnistuste” avamine läbi uraani ja tooriumi analüüside annabki meile võimaluse rekonstrueerida ajaliselt varajasemaid metaanilekete episoode ja nende põhjuseid,” selgitab Lepland.

Teravmägede lähedalt 1200 m sügavuselt merepõhjast kogutud proovid näitasid, et viimase 160 000 aasta jooksul on Arktika süvameres toimunud kolm suuremat leket: viimase jääaja-järgselt 23 000 aastat tagasi, siis 40-50 000 ja vanim leke 150 000 aastat tagasi. Iga selline lekke-episood kestis 10 000 kuni 20 000 aastat. Selline lekke-episoodide ajastus viitab seostele jääaegadega. Nimelt põhjustas paari kilomeetri paksuse jääkilbi rõhk pingeid merepõhja kivimites ja avas lõhed, mida mööda said gaasid hõlpsasti maasügavusest pinnale liikuda.

„Uuringu tulemuste uudsus seisneb selles, et esmakordselt saame me seostada süvamere metaanilekkeid jääaegadega. Liustikumassi kasvamised ja sulamised mõjutavad tektoonilist tasakaalu maakoores, põhjustades nn metaanilekete perioode, mis omakorda võis avaldada mõju kliimale. Seega on tegemist justkui omalaadse suletud ringiga. Millised olid aga sellisel moel liikuma pandud metaanikoguste täpsemad hulgad ja kliimaefektid vajab veel selgitamist,“ lisab Lepland.

Allikas: Science Advances 08.2019 https://advances.sciencemag.org/content/5/8/eaaw1450.full

Lisainfo: Tallinna tehnikaülikooli ja TÜ geoloogia instituudi ning Norra geoloogiateenistuse geoloogiaspetsialist Aivo Lepland, Aivo.Lepland@NGU.NO