Neljapäev, august 21, 2025

EESTI UUDISED

Kes lõi Eesti lipu?

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Eesti lipp – sinimustvalge trikoloor – on Eesti rahvuse ja vabaduse sümbol, mille juured ulatuvad 19. sajandi lõpu rahvusliku ärkamise aega. Eesti lipu loojateks peetakse Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeid, kes soovisid luua rahvusliku sümboli, mis esindaks eestlasi ja tugevdaks nende rahvustunnet.

Kuidas sündis sinimustvalge Eesti lipp?

Eesti lipu loomise idee tekkis 1881. aastal, kui Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) liikmed Tartus otsustasid luua seltsi lipu, mis väljendaks rahvuslikku vaimu. Pärast pikka arutelu valiti värvideks sinine, must ja valge, mis peegeldavad Eestimaa loodust ja rahvuslikke väärtusi. Sinine sümboliseerib Eestimaa taevast ja järvesid, must viitab rahva kannatustele ja ajaloolisele mulla seosele, ning valge tähistab lootust ja helget tulevikku.

Lipp õnnistati sisse 4. juunil 1884 Otepääl ja seda kasutati algul EÜS-i rahvusliku lipuna. Lipp võeti aga kiiresti omaks laiemas rahvuslikus liikumises ning sinimustvalge trikoloorist sai Eesti rahva ühtsuse ja iseseisvuse sümbol.

Kes olid Eesti lipu loojad?

Kuigi täpne Eesti lipu idee autorsus on jagunenud, oli lipu loomisel juhtivaks jõuks Eesti Üliõpilaste Selts ja seltsi liikmed. Seltsi eesmärgiks oli lipu abil suurendada eestlaste rahvustunnet ja tugevdada eestlaste kuuluvustunnet oma maaga. Lipu õnnistamisel ja kasutamisel mängisid olulist rolli Jakob Hurt ja Karl August Hermann, kes toetasid ideed, et eestlastel peaks olema oma rahvuslipp.

Eesti lipu lõid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed 1880ndatel, kui rahvuslik ärkamisaeg tõi vajaduse Eesti rahvast esindava sümboli järele. Sinimustvalgest lipust on saanud vabaduse ja rahvusliku uhkuse sümbol, mis on kandnud Eesti rahva läbi ajaloosündmuste kuni tänapäevani.

Milline oli Eesti lipu roll iseseisvumisel?

Eesti lipust sai oluline sümbol iseseisvusliikumise ajal 20. sajandi alguses. 24. veebruaril 1918, Eesti iseseisvumise väljakuulutamisel, heisati sinimustvalge lipp Pärnus Endla teatri rõdule. Sellest hetkest alates oli Eesti lipp seotud Eesti iseseisvuse ja vabadusega ning see kinnitati ametlikult riigilipuks pärast Eesti Vabariigi sündi.

Mis juhtus Eesti lipuga Nõukogude okupatsiooni ajal?

Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal keelati sinimustvalge lipp ja selle kasutamine muutus ohtlikuks. Vaatamata keelule jäi Eesti lipp rahva seas tugevaks iseseisvuse ja rahvusliku vastupanu sümboliks. Alles 1980. aastate lõpus laulva revolutsiooni ajal toodi lipp taas avalikkuse ette, sümboliseerides vabadusvõitlust ja iseseisvuse taastamise soovi.

Eesti lipu taasheiskamine

Sinimustvalge Eesti lipp heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni Tallinnas, tähistades Eesti iseseisvuse taastamise algust. Alates iseseisvuse taastamisest on Eesti lipp olnud ametlik riigilipp ja Eesti sümbol nii kodu- kui välismaal.

Loe ka:
Eesti lipu ajalugu: Sinumustvalge sümboli teekond

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Eesti: ELAK arutab põllumeestele koormava bürokraatia vähendamist

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon saab täna toimuval avalikul istungil ülevaate põllumajandussektori olukorrast ja kinnitab Eesti seisukohad 26.–27. veebruaril toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ütles, et põllumeestel on praegu rasked ajad. „Kliimamuutused, Ukraina sõda ja üldine ebakindlus koos üha kasvavate aruandlusnõuetega teeb maarahva elu raskeks. Euroopa Liit tahab vähendada bürokraatliku koormust vähemalt neljandiku võrra. Riigikogus peame otsustama, kuidas Eesti põllumehi kõige tõhusamalt aidata,“ lisas ta.

Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme Rain Epleri sõnul viisid üle-Euroopalised protestid lõpuks Euroopa Liidu juhtorganitesse kohale sõnumi, et nii bürokraatia kui rohepöörde eesmärkidega on mindud liiale. „Põllumehed nii Eestis kui teistes liikmesriikides on selgelt välja öelnud, et Euroopa toidutootmise konkurentsivõimet ei tohi hävitada. Nüüd on avanenud võimaluse aken, kus ka Eesti saab selgelt ja jõuliselt oma seisukohad välja öelda. Loodan, et reedese istungi tulemusena anname ministrile kaasa selged põllumeestega kooskõlastatud seisukohad,“ toonitas ta.

Möödunud aasta oli Eesti põllumeestele rekordlangusega aasta, sest ettevõttetulu langes 72 miljonit eurot, millega omakorda kaasnes 60-70 miljoni euro suurune võlgnevus tarnijate ees. See aga omakorda on sundinud sektorit otsima kiireid lahendusi likviidsusprobleemidele.

Põllumajandustootjate esindajad käisid teisipäeval ka maaelukomisjonis, kus rääkisid, et nad sooviksid parandada sektori likviidsust kasutades Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) põllumaakapitalirendi ja kriisilaenude võimalusi. Ühtlasi soovivad nad, et kliimaseadusest tulenevad eesmärgid oleksid realistlikud ja saavutatavad. Kolmandaks on põllumeeste sõnul tarvis stabiilsust ja arengut toetavat majanduspoliitika elluviimist.

Komisjoni istungile on kutsutud regionaalminister Madis Kallas ja asekantsler Madis Pärtel ning Eesti Põllumajandus- ja kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht ja MTÜ Noortalunikud juhatuse liige Ragnar Viikoja.

Videosalvestist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Lisainfo: Liisa Pakosta tel +372 502 6191

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433

 

Eesti: e-residendid tõid riigile rekordilise maksutulu

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – 2014. aastal Eesti riigi esimese IT-juhi Taavi Kotka eestvedamisel loodud e-residentide programm tõi mullu Eesti riigieelarvesse rekordilised 67,4 miljonit eurot. Sellest valdava osa ehk 63% – 40,7 miljonit eurot – moodustasid tööjõumaksud. Ülejäänud 37% kogunes erijuhtude tulumaksust – valdavalt dividendidelt –, mida laekus e-⁠residentide siinsetelt ettevõtetelt 23,6 miljonit eurot.

Enim paistavad e-residentide seas ettevõtlikkusega silma hispaanlased, ukrainlased ja sakslased. Eelmisel aastal suurenes järsult ka türklaste huvi e-residentsuse programmi ja Eestisse ettevõtte loomise vastu.

e-residentsuse programm loodi kümme aastat tagasi eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Senise tegevusaja jooksul on see võimaldanud e-residendiks saada ligi 110 000 inimesel 185 riigist. Praegu on kehtivaid e-residentide viieaastase kasutusajaga digi-ID -kaarte ligi 60 000.

Kes on e-resident?
E-resident on välismaalane, kellele Eesti on hüvena loonud isiku kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja digitaalse isikutunnistuse – e-residendi digi-ID.

E-residendi digi-ID on digitaalne dokument, mis on kasutatav üksnes elektroonilises keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digitaalse allkirja andmiseks. E-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast.

E-residendi digi-ID ei anna Eestis elamise õigust.

E-residendi digi-ID võib anda isikule, kellel on põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid ja kes:

* on välismaalane, kellel pole Eestis elamisluba või elamisõigust
* ei ole välismaalane, kes viibib Eestis rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel ja omab PPA poolt välja antud kehtivat isikutunnistust või elamisloakaarti.

E-residendi digi-ID-d ei anta välismaal viibivale Eesti kodanikule, kellel on õigus saada Eesti isikut tõendav dokument.

Alates 1. maist 2018 välja antud e-residendi digi-ID kehtivusaeg on 5 aastat.

Rohkem informatsiooni leiad e-residentsuse kodulehel: https://learn.e-resident.gov.ee (info on inglise keeles).

 

Hussar arutab Saksamaal koostöö tihendamist ja avab Eesti aukonsulaadi

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar alustab täna ametlikku visiiti Saksamaal, kus kohtub Saksamaa parlamendi juhtidega, osaleb majandusteemalisel ümarlaual ja avab Eesti aukonsulaadi Münchenis.

Hussari sõnul on Saksamaa Euroopa suurim majandus, üks mõjukamaid Euroopa Liidu liikmesriike ja oluline liitlane NATOs, kellega Eestil on paljudes valdkondades tihe koostöö. Saksamaal toimuvatel kohtumistel arutatakse tema sõnul parlamentide edasist koostööd, kuid käsitletakse ka majandus- ja kaitsekoostöö ning Ukraina jätkuva toetamisega seotud küsimusi.

Berliinis kohtub Hussar täna Saksamaa parlamendi alamkoja presidendi Bärbel Basi ja ülemkoja presidendi Manuela Schwesigiga ning esineb Eesti aukonsulite seminaril, kus räägitakse eeskätt majandusdiplomaatiast ja Eesti kultuuri edendamisest Saksamaal. Õhtul annab Riigikogu esimees Eesti saatkonnas üle kodanikudiplomaatia aukirjad ning peab tervituskõne Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Homme osaleb Hussar Münchenis Baieri majandusühenduse korraldataval ümarlaual, kus arutatakse ettevõtjatega Eesti ja Saksamaa majandussuhete arendamist, aga ka energeetikat, rohepööret ja kaitsetööstust puudutavaid teemasid. Hussar kohtub ka Baieri liidumaa parlamendi presidendi Ilse Aigneri ja Euroopa asjade ministri Eric Beißwengeriga. Visiidi lõpetab Eesti aukonsulaadi avamine Münchenis ja kohtumine kohalike eestlastega.

Riigikogu esimeest saadavad visiidil väliskomisjoni juht Marko Mihkelson ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Andres Sutt.

 

 

Erikomisjon saab ülevaate mRiigi rakenduse arengutest

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon saab täna toimuval avalikul istungil ülevaate mRiigi rakenduse arengutest.

MRiigi rakendus, millega kodanik peaks saama ametiasju ajada, ei ole siiani valmis. Majandusministeerium otsustas loobuda esialgsest variandist, millele kulus 800 000 eurot. Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on osapooltel erinev arusaam sellest, kas Euroopa Liidu fondide ja Eesti maksumaksja raha on raisku läinud. „Meil on vaja selget ülevaadet, mis on siiani tehtud ja kuidas plaanitakse edasi minna ning mis on lõplik kulu sellele projektile,“ lisas ta.

Erikomisjoni istungile on kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori asetäitja Joonas Heiter ja endine mRiigi projektijuht Nikolai Kornõšev.

Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

 

1...293031...735Page 30 of 735