NordenBladet – 2014. aastal Eesti riigi esimese IT-juhi Taavi Kotka eestvedamisel loodud e-residentide programm tõi mullu Eesti riigieelarvesse rekordilised 67,4 miljonit eurot. Sellest valdava osa ehk 63% – 40,7 miljonit eurot – moodustasid tööjõumaksud. Ülejäänud 37% kogunes erijuhtude tulumaksust – valdavalt dividendidelt –, mida laekus e-residentide siinsetelt ettevõtetelt 23,6 miljonit eurot.
Enim paistavad e-residentide seas ettevõtlikkusega silma hispaanlased, ukrainlased ja sakslased. Eelmisel aastal suurenes järsult ka türklaste huvi e-residentsuse programmi ja Eestisse ettevõtte loomise vastu.
e-residentsuse programm loodi kümme aastat tagasi eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Senise tegevusaja jooksul on see võimaldanud e-residendiks saada ligi 110 000 inimesel 185 riigist. Praegu on kehtivaid e-residentide viieaastase kasutusajaga digi-ID -kaarte ligi 60 000.
Kes on e-resident?
E-resident on välismaalane, kellele Eesti on hüvena loonud isiku kodakondsusjärgse riigi identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja digitaalse isikutunnistuse – e-residendi digi-ID.
E-residendi digi-ID on digitaalne dokument, mis on kasutatav üksnes elektroonilises keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digitaalse allkirja andmiseks. E-residendi digi-ID võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast.
E-residendi digi-ID ei anna Eestis elamise õigust.
E-residendi digi-ID võib anda isikule, kellel on põhjendatud huvi kasutada Eesti riigi e-teenuseid ja kes:
* on välismaalane, kellel pole Eestis elamisluba või elamisõigust
* ei ole välismaalane, kes viibib Eestis rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel ja omab PPA poolt välja antud kehtivat isikutunnistust või elamisloakaarti.
E-residendi digi-ID-d ei anta välismaal viibivale Eesti kodanikule, kellel on õigus saada Eesti isikut tõendav dokument.
Alates 1. maist 2018 välja antud e-residendi digi-ID kehtivusaeg on 5 aastat.
NordenBladet — Riigikogu esimees Lauri Hussar alustab täna ametlikku visiiti Saksamaal, kus kohtub Saksamaa parlamendi juhtidega, osaleb majandusteemalisel ümarlaual ja avab Eesti aukonsulaadi Münchenis.
Hussari sõnul on Saksamaa Euroopa suurim majandus, üks mõjukamaid Euroopa Liidu liikmesriike ja oluline liitlane NATOs, kellega Eestil on paljudes valdkondades tihe koostöö. Saksamaal toimuvatel kohtumistel arutatakse tema sõnul parlamentide edasist koostööd, kuid käsitletakse ka majandus- ja kaitsekoostöö ning Ukraina jätkuva toetamisega seotud küsimusi.
Berliinis kohtub Hussar täna Saksamaa parlamendi alamkoja presidendi Bärbel Basi ja ülemkoja presidendi Manuela Schwesigiga ning esineb Eesti aukonsulite seminaril, kus räägitakse eeskätt majandusdiplomaatiast ja Eesti kultuuri edendamisest Saksamaal. Õhtul annab Riigikogu esimees Eesti saatkonnas üle kodanikudiplomaatia aukirjad ning peab tervituskõne Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul.
Homme osaleb Hussar Münchenis Baieri majandusühenduse korraldataval ümarlaual, kus arutatakse ettevõtjatega Eesti ja Saksamaa majandussuhete arendamist, aga ka energeetikat, rohepööret ja kaitsetööstust puudutavaid teemasid. Hussar kohtub ka Baieri liidumaa parlamendi presidendi Ilse Aigneri ja Euroopa asjade ministri Eric Beißwengeriga. Visiidi lõpetab Eesti aukonsulaadi avamine Münchenis ja kohtumine kohalike eestlastega.
Riigikogu esimeest saadavad visiidil väliskomisjoni juht Marko Mihkelson ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Andres Sutt.
NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon saab täna toimuval avalikul istungil ülevaate mRiigi rakenduse arengutest.
MRiigi rakendus, millega kodanik peaks saama ametiasju ajada, ei ole siiani valmis. Majandusministeerium otsustas loobuda esialgsest variandist, millele kulus 800 000 eurot. Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on osapooltel erinev arusaam sellest, kas Euroopa Liidu fondide ja Eesti maksumaksja raha on raisku läinud. „Meil on vaja selget ülevaadet, mis on siiani tehtud ja kuidas plaanitakse edasi minna ning mis on lõplik kulu sellele projektile,“ lisas ta.
Erikomisjoni istungile on kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo, Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektori asetäitja Joonas Heiter ja endine mRiigi projektijuht Nikolai Kornõšev.
Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
NordenBladet — Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks eelnõu.
Isamaa fraktsiooni 15. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis” eelnõu (383 OE ).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada 1. maiks 2024 tegevuskava, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu liikmete Ants Froschi, Arvo Alleri, Mart Helme, Kert Kingo, Jaak Valge, Alar Lanemani, Leo Kunnase, Varro Vooglaiu ja Martin Helme 14. veebruaril algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE).
Eelnõu näeb ette et avalik teenistuse seaduse § 16 lg 51 tühistamisega taastatakse konkursi korraldamise kohustus ministeeriumide asekantslerite ja Riigikantselei direktori ametikoha täitmisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
NordenBladet — Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse Eestis järgmise aasta algusest mootorsõidukimaks.
Istungi algul andsid Riigikogu liikmed menetlusse arvukalt eelnõusid ja arupärimisi, mille vastuvõtmine lõpetati Riigikogu juhatuse otsusega kell 14.45. Seejärel esitasid saadikud veel umbes pool tundi protseduurilisi küsimusi ning mootorsõidukimaksu eelnõu aruteluni jõudis parlament kella 15.15 ajal.
Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga (364 SE) kehtestatakse alates järgmise aasta algusest Eestis kaheosaline mootorsõidukimaks. Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist, ning tasu suurust mõjutab ka sõiduki vanus.
Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse ning sõiduki vananedes maksukoormus väheneb.
Eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab eelnõu järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasu Transpordiamet.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Toomas Uibo Eesti 200, Annely Akkermann Reformierakonna ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 27 ja vastu 52 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis veel kolm eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE), mis võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ning tugevdab energia varustuskindlust.
Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektrihinnad langenud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinna alla. Eelnõuga nähakse ette universaalteenuse lõpetamine käesoleva aasta 1. maist.
Samuti luuakse eelnõuga õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (349 SE), mille eesmärk on viia seadus Euroopa Liidu direktiiviga kooskõlla ning soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.
Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.
Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.
Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Direktiiviga viiakse kooskõlla ka sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Urve Tiidus Reformierakonna fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli kuus ja vastu 48 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE), millega kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Praeguse regulatsiooni järgi peavad väärismetallitoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse eelnõuga füüsiliste näidiste esitamise nõue ning vähendatakse müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks pole enam kohustuslik esitada toote massi.
Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks väärismetallitoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see aga lubatud. Ühtlasi suurendatakse nimemärgise tasumise riigilõivu 20-lt 30 eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Edasi lükkub 14 eelnõu arutelu
Riigikogu istungil jäi täna ära 14 eelnõu arutelu, sest algatajate esindajatena eelnõusid tutvustama pidanud saadikud ei viibinud saalis. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui ettekandja ei viibi päevakorraküsimuse arutamisel, siis ei ava istungi juhataja küsimuse arutamist ja arutelu lükkub järgmisesse töönädalasse.
Tänase istungi päevakorrast lükkub edasi Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE), Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE), Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, SiimPohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) esimene lugemine.
