NordenBladet — Peaminister Kristen Michal vastas arupärimisele taaste- ja vastupidavuskava ning põlevkivi kasutamise kohta.

Riigikogu liikmed Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev ja Andrei Korobeinik soovisid peaministrilt teada, kas ta peab mõistlikuks, et tänases julgeolekuolukorras on Eestil vajalik omada võimekust toota vajadusel põlevkivielektrit.

Michal selgitas, et Eesti elektrisüsteemis on vaja tagada vähemalt 1000 megavati ulatuses kindlaid võimsusi aastani 2030. Enamus nendest võimsustest on täna põlevkivielektrijaamad, mis kahjuks elektriturul täna heas konkurentsipositsioonis ei ole. „Esimene võimalus uute juhitavate jaamade saamiseks saabub 2028. aasta lõpus, 2029. aastal peaks, mis valmima Eleringi sagedusreservide hanke tulemusel mõned gaasielektrijaamad. Seniajani oleme valmis oma põlevkivielektrijaamu elektrisüsteemis hoidma,“ ütles Michal.

Peaminister viitas asjaolule, et Eesti taaste- ja vastupidavuskava koostati ja räägiti läbi Euroopa Komisjoniga 2020.–2021. aastal. Lõplikud kokkulepped sõlmiti 2021. aasta sügisel. Keskerakonnal on olnud väga oluline roll, milliseks taastekava kujunes. Läbirääkimiste alustamisel juhtis valitsust Keskerakond ja taastekavalepingu sõlmimisel oli Keskerakonnal keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri roll. „Taaste- ja vastupidavuskava on kahepoolne leping, millega oli nõus nii Eesti Vabariik kui ka Euroopa Komisjon,“ toonitas Michal. Ta lisas, et ühepoolne soov taganeda ühest või teisest kokku lepitud reformi eesmärgist ei ole võimalik. „Praktika on näidanud, et Euroopa Komisjon ei luba muuta reformidega seotud eesmärke. Võimalik on vaid investeeringutega seotud eesmärke muuta,“ ütles Michal.

„Lisaks oleks lepingu ühepoolsel muutmisel oluline mõju ka tulevaste rahastusperioodi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga. Teisisõnu, kui Eesti loobub olulistest reformi lubadustest, mõjutab see Eesti kui lepingupartneri usaldusväärsust,“ märkis Michal.

Peaminister vastas veel arupärimistele, mis käsitlesid valitsusliikmete tegevust maksude tõstmisel (nr 665) ning elektritootmise stabiilsust ja hinda (nr 670).

Arupärimistele Jõhvi kohtumaja sulgemise (nr 666) ning kohtute kärpeplaani kohta (nr 669) vastas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Vabas mikrofonis võttis sõna Rain Epler.

Istung lõppes kell 18.50.