NordenBladet — Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks eelnõu.
Isamaa fraktsiooni 15. veebruaril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis” eelnõu (383 OE ).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek esitada 1. maiks 2024 tegevuskava, milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektri varustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Riigikogu liikmete Ants Froschi, Arvo Alleri, Mart Helme, Kert Kingo, Jaak Valge, Alar Lanemani, Leo Kunnase, Varro Vooglaiu ja Martin Helme 14. veebruaril algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (382 SE).
Eelnõu näeb ette et avalik teenistuse seaduse § 16 lg 51 tühistamisega taastatakse konkursi korraldamise kohustus ministeeriumide asekantslerite ja Riigikantselei direktori ametikoha täitmisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
NordenBladet — Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse Eestis järgmise aasta algusest mootorsõidukimaks.
Istungi algul andsid Riigikogu liikmed menetlusse arvukalt eelnõusid ja arupärimisi, mille vastuvõtmine lõpetati Riigikogu juhatuse otsusega kell 14.45. Seejärel esitasid saadikud veel umbes pool tundi protseduurilisi küsimusi ning mootorsõidukimaksu eelnõu aruteluni jõudis parlament kella 15.15 ajal.
Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga (364 SE) kehtestatakse alates järgmise aasta algusest Eestis kaheosaline mootorsõidukimaks. Eelnõu järgi hakkab maks koosnema esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel. Registreerimistasu valemis on CO2 osakaal suurem, et soodustada vähemsaastavate sõidukite ostmist, ning tasu suurust mõjutab ka sõiduki vanus.
Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikumat valikut ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist. Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse ning sõiduki vananedes maksukoormus väheneb.
Eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele. Mootorsõidukimaksu hakkab eelnõu järgi koguma Maksu- ja Tolliamet ning registreerimistasu Transpordiamet.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Helir-Valdor Seeder Isamaa, Toomas Uibo Eesti 200, Annely Akkermann Reformierakonna ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna, Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 27 ja vastu 52 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis veel kolm eelnõu
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE), mis võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ning tugevdab energia varustuskindlust.
Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektrihinnad langenud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinna alla. Eelnõuga nähakse ette universaalteenuse lõpetamine käesoleva aasta 1. maist.
Samuti luuakse eelnõuga õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) eelnõu (349 SE), mille eesmärk on viia seadus Euroopa Liidu direktiiviga kooskõlla ning soodustada kolmandate riikide kodanike tööle asumist kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel töökohtadel.
Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et ELi sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.
Eelnõuga täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.
Eelnõu järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Direktiiviga viiakse kooskõlla ka sinise kaardi valdajale lubatud töötuks olemise aeg. Praegu võib sinise kaardi valdaja selle kehtivusajal olla töötu ühel korral kuni kolm kuud, edaspidi võib ta sinise kaardi kehtivusajal olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse eelnõuga ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Urve Tiidus Reformierakonna fraktsioonist.
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli kuus ja vastu 48 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE), millega kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Praeguse regulatsiooni järgi peavad väärismetallitoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmete elektroonilist esitamist ning selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse eelnõuga füüsiliste näidiste esitamise nõue ning vähendatakse müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks pole enam kohustuslik esitada toote massi.
Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks väärismetallitoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see aga lubatud. Ühtlasi suurendatakse nimemärgise tasumise riigilõivu 20-lt 30 eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Maastik Isamaa fraktsioonist.
Edasi lükkub 14 eelnõu arutelu
Riigikogu istungil jäi täna ära 14 eelnõu arutelu, sest algatajate esindajatena eelnõusid tutvustama pidanud saadikud ei viibinud saalis. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et kui ettekandja ei viibi päevakorraküsimuse arutamisel, siis ei ava istungi juhataja küsimuse arutamist ja arutelu lükkub järgmisesse töönädalasse.
Tänase istungi päevakorrast lükkub edasi Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE), Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE), Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, SiimPohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE), Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE), Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (287 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) esimene lugemine.
NordenBladet — Riigikogu täiskogus toimus arutelu teemal „Eesti majanduslanguses. Mida teha?“
Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti majanduslanguses. Mida teha?“ arutelu raames esinesid ettekannetega Riigikogu liige Urmas Reinsalu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp ja Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
Riigikogu liige Urmas Reinsalu nentis oma kõnes, et Eesti majanduse olukord on kehv. „Eesti Panga detsembrikuine prognoos ennustab selleks aastaks majanduslangust ning majanduse mahu vähenemist ligi 2,5 miljardit eurot võrreldes riigieelarve aluseks olnud prognoosiga,“ sõnas ta ja täpsustas, et Konjunktuuriinstituudi baromeetri järgi on ettevõtjate majandususalduse indikaatorid kukkunud miinusesse nii ehituse, kaubanduse, teeninduse kui tööstuse valdkonnas. „Väljavaade investeeringuteks on negatiivne. Eesti tööstuse maht kukkus läinud aastal üle kümne protsendi, reaalhindades oleme 14 aasta tagune tasemel.“
Reinsalu sõnul on Eestis majanduslik stagnatsioon, töötuse määr kasvab, ulatudes praeguseks juba 8,4 protsendini, samuti jätkub hinnatõus ning jaanuarikuu tõi uudised ka Euroopa kõrgeimast börsielektri hinnast. „Ka tarbijate kindlustunne on kehv, ligi pooled pered hindavad läinud aastal oma toimetuleku halvenemist ja prognoosivad seda ka käesolevaks aastaks,“ märkis ta.
Reinsalu sõnul on valitsuse katsed riigi rahandust parandada läbi kukkunud. „Valitsus ei saa aru peamisest. Neil on initsiatiivikohustus. Keegi ei oota mingit superimet, vaid arusaamist et valitsus peab ergutama kodanikke, ettevõtjaid vabalt ja loovalt tegutsema. Küll nemad saavad korda imesid. Isamaa on pakkunud korduvalt abikätt. Juunis: loobuda läbimõtlemata maksutõusudest – ei, saime teerulli; augustis: suunata kogu 2024 eelarve ja eelarvestrateegia majanduse konkurentsivõime taastamiseks – ei, saime ülbuse Vihula mõisast ning blufitud eelarve ja eelarvestrateegia; oktoobris: siitsamast kõnetoolist ettepanek sõlmida laiaulatuslik majanduskasvu pakt erakondade, ettevõtjate, kodanikuühenduste, ülikoolidega – saime teerulli ja kõrvulukustava vaikuse,“ rääkis Reinsalu ja luges üles rea punkte, kuidas Isamaa tagaks Eesti konkurentsivõime. Need puudutasid riigi konkurentsivõime muutmist prioriteediks, riigirahastuse korda tegemist, maksudega mitte mängimist, rohepöörde läbimõeldust, energeetika pikaajalist plaani, majandussektorite partnerlust riigiga ja Euroopa Liidu raha kiiremat rakendamist. „Esmalt tuleks keskenduda energia pikaajalisele lahendusele. Eesti vajab kiiresti konkreetset ja realistlikku plaani, kuidas oleks tagatud, et kodu- ja äritarbijatel oleks tulevikus vajalikul hulgal, igal ajal ja vastuvõetava hinnaga elektrienergiat,“ sõnas Reinsalu.
Teisena esines ettekandega Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp. „Toidutööstustega on ühtpidi väga lihtne: toidutööstused elavad täpselt nii hästi, kui elab meie meie tarbija ja kui kindlalt ja milliseid valikuid meie tarbija siis teeb. Ja antud hetkel tõepoolest võib öelda, et ka meie poolt vaadatuna on tarbijate ebakindlus väga suur,“ lausus Potisepp, kelle sõnul teeb tarbija ratsionaalseid valikuid ehk säästab ja otsib kampaaniahindu.
Potisepp viitas, et toiduainetööstuse konkurentsi- ja ekspordivõime on vähenenud ning investeerimisvõimekus on suhteliselt madal. „2022 tootsid teatud sektorid lausa kahjumit. Eelmisel aastal oli olukord veidi parem, mõnes kvartalis näiteks kogu toiduainetööstuse peale vaid neli miljonit kasumit, mis näitab ikkagi väga nigelat tulemust. Sellises olukorras me oleme. Ja mida me näeme, on endiselt hinnatõusud pea kõikides valdkondades, mida on võimendanud kahtlemata ka käibemaksu tõus. Ja toiduainete puhul me oleme ühe kõrgema käibemaksu määraga toiduainetele Euroopa Liidus. Nii see paraku on,“ nentis ta.
Potisepp tõi esile, et maksupoliitika peab olema etteaimatav ning maksutõusude mõju tuleb vaadata kumulatiivselt. „Panin siia suurelt ja punaselt „Ei kaudsetele maksudele!“ Me oleme vaevalt saanud oma nina vee peale, nagu meil üks suure ettevõtte juht ütles, aga juba me kuuleme, kuidas räägitakse limonaadimaksust, mis ei ole limonaadimaks tegelikult, kuidas juba räägitakse jäätmereformi käigus maksupaketist, mis on pakendiettevõtete peale pandud. Kõik see halvendab meie konkurentsiolukorda olulisel määral,“ selgitas ta ja lisas, et tarbijad lihtsalt ei ole võimelised endale veel rohkem kohustusi võtma. „Kõik otsused, mida te teete maksutõusude kohta, väljenduvad toodete lõpphinnas, seega neid tuleks väga-väga kaaluda.“
Muuhulgas leidis Potisepp, et rohepöördes peaksime käima teiste riikidega sama sammu. „Kui kellelgi on tohutu eelis ja ta suudab oma tehtud investeeringuid, mida võib alati rohkem teha, kui on tahet, ja suudab selle kõik maha müüa, siis kindlasti võib ta seda teha. Aga me peaksime olema ikkagi teistega samal positsioonil ja mitte nõudma oma ettevõtete käest veel rohkemat, kui Euroopa Liidu miinimumnõuded seda nõuaksid.“
Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tõdes, et olukord meie majanduses on halb ning paranemise märke ei ole poole aasta perspektiivis näha. „Kas see tuli üllatusena – ei. Tendents on olnud ilmne juba mitmendat kvartalit järjest, seda on näidanud meie eelnevate kvartalite konjunktuuriuuringud. Sarnases seisus konjunktuurikellal oleme olnud ka varem – masu ajal,“ märkis ta. Rausepa sõnul sai masu möödumist oodates loota majanduse tsüklilisusele, kuid praegu seda teha ei saa, kuna seekord on kriisi küpsemiseks eeldused loonud hoopis rohe-, raha- ja geopoliitikate koosmõjud, mille kõige tulemusena on paari aasta jooksul olulisel määral ja pöördumatult muutunud kogu majanduskeskkond.
„Covidi kriisi läbisime kiiresti tänu sellele, et pandeemia leebumine lubas ühiskonnalt lukustused maha võtta ja ka ettevõtted said vajalikku kriisiabi. Tänane, käimasolev kriis on mitme tunnuse poolest eelmistest erinev. Aga kaugeltki mitte lühiajaline,“ hoiatas ta. Raudsepp märkis, et ekspertide hinnangul on kõige suuremad probleemid ebapiisav sise- ja välisnõudlus, rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus, ebasoodne keskkond välisinvestoritele ning vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes.
Raudsepa sõnul on majandus oma olemuselt kohanev ja võti tänasest olukorrast väljumiseks on ettevõtjate käes. „Olukord, mis on tänaseks välja kujunenud, ei muutu ise tagasi nii-öelda „normaalseks“ ja seda pole võimalik ka sekkumise läbi sel määral tagasi pöörata. Valitsus ei saa olla selle kriisi lahendaja, majanduse uuele tasemele arendaja. See on ettevõtja roll,“ selgitas ta ja täpsustas, et valitsuselt oodatakse eeskätt majanduskeskkonna kujundamist viisil, mis aitab parandada kindlustunnet. „Viimatine konjunktuuriuuring tõi välja probleemi, et kasvavaks ja suurenevat ebakindlust tekitavaks probleemiks on, et ettevõtjad ei tea ega saa ette arvestada poliitikate, seaduste ja regulatsioonidega, mis kujundavad tulevikku ettevõtluses. Paljuski ollakse täna seetõttu äraootavad. Täna tegemata jäävad või valedel eeldustel tehtavad investeeringud on ärajääv majanduskasv tulevikus. Seetõttu on selgus ja kindlustunne siin vajalik.“
Samuti tõi Raudsepp esile, et aina enam räägitakse ettevõtluse aitamisest uuele tasemele – kõrgema lisandväärtuse saavutamisest innovatsiooniprotsessi ja teadussaavutuste rakendamise abil tootmisel või teenuste osutamisel. „Selle saavutamine on ainuvõimalik väljapääs käimasolevast kriisist. See on aga pikaajaline protsess ja järjekindlus on siin vajalik,“ tõdes ta.
Läbirääkimistest võtsid osa Jürgen Ligi (RE), Aivar Kokk (I), Martin Helme (EKRE), Mart Helme (EKRE), Toomas Uibo (E200), Jevgeni Ossinovski (SDE), Vadim Belobrovtsev (KE) ja Priit Lomp (SDE).
Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkus edasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks abielu mõiste määratlemiseks“ eelnõu (261 OE) esimene lugemine.
NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, millega denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping.
Õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets märkis, et õigusabileping kahe riigi vahel eeldab vastastikust usaldust teineteise õigussüsteemide vastu, ent kuni kestab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, ei saa meie idanaabriga seoses mingist usaldusest rääkida. „Venemaa on sõda alustades rikkunud rahvusvahelist õigust ja ÜRO põhikirja põhimõtteid, riik on Ukrainas toime pannud raskeid sõjakuritegusid, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi,“ lausus Odinets ja viitas, et seega ei saa Eestil Venemaa õigussüsteemi vastu usaldust olla. „Kahepoolsed suhted Eesti ja Venemaa vahel tuleb säilitada vaid sel määral, mis on tingimata vajalik.“
Istungil toodi välja, et sõja tõttu on suhtlemine Venemaaga jäänud hõredamaks ning ka ametlikke abipalveid vähemaks. Märgiti, et võimalus tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades Venemaaga koostööd teha jääb alles, ent edaspidi lähtutakse nendes küsimustes rahvusvahelise eraõiguse reeglitest ja rahvusvahelistest konventsioonidest.
Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping jõustus 1995. aasta 19. märtsil ning see pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, niisiis tuleb Venemaale denonsseerimise noot edastada enne 18. septembrit 2024.
Istungil osalesid ja tutvustasid valitsuse algatatud eelnõu justiitsminister Kalle Laanet, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Laura Vaik, rahvusvahelise justiitskoostöö osakonna nõunik Julia Deržilo ning õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu (362 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 21. veebruaril.
NordenBladet — Riigikogu võttis vastu seaduse, millega antakse Kaitseressursside Ameti määratud sunniraha ja rahatrahvide haldamine Maksu- ja Tolliametile ning nende arvestus viiakse X-teed kasutades maksukohustuslaste registri osaks olevasse riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusse.
Valitsuse algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (340 SE) järgi muutub infovahetus nõuete edastamise ja tasumise kohta automaatseks ning Maksu- ja Tolliametist saab Kaitseressursside Ameti määratud sunniraha ja rahatrahvide sissenõudmise korraldaja ja võlausaldaja õiguste teostaja.
Seadusega täpsustatakse ka kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamisega seotud vaiete menetlemise korda. Lisaks kaotatakse õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastuse andmise vormistamine haldusaktiga olukorras, kus vabastuse andmise otsustamisel ei ole ette nähtud kaalutlusõigust.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 67 Riigikogu liiget.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (284 SE) soovitakse täiendada seadust ja sätestada, et Vene Föderatsiooni kodanikud, kes ei oma Eesti elamisluba, ei saa omandada Eesti territooriumil kinnisasja, kuni Ukrainas toimuv agressioonisõda kestab. Seletuskirjas öeldakse, et Venemaalt tulnud kinnisvaraostjaid tuleb sanktsioneerida analoogselt näiteks sportlastele, kes ei peaks ühegi lipu all olema teretulnud ei olümpiamängudele ega muudele spordivõistlustele. Lisatakse, et täiemahulise agressioonisõja ajal on julgeolekukaalutlustel ja eetilisi põhimõtteid järgides põhjendatud Vene Föderatsiooni kodanikele kinnisvara omandamist piirata.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Evelin Poolamets.
Menetlusest langes välja üheksa eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (291 SE) sooviti peatada ingliskeelestumine ning leevendada kõrghariduse kvaliteedi ja Eesti vajadustele mittevastavusega seotud probleeme. Eelnõuga sooviti lisada seadusesse säte, mille järgi ei tohi võõrkeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste osakaal avalik-õiguslikes kõrgkoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides ulatuda esimesel õppeastmel üle kaheksa, teisel õppeastmel üle 20 ja kolmandal õppeastmel üle 30 protsendi õppeastme üliõpilastest. Eelnõuga sooviti seadusest eemaldada säte, mille järgi on ülikoolide missioon muu hulgas rahvusvahelistumise toetamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 55 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (288 SE) sooviti pikendada laenu tagasimaksmisega alustamise tähtaega neljale ja kokkuleppel pangaga viiele aastale ning tõsta õppelaenu piirmäär kümne miinimumpalgani õppeaastas. Samuti sooviti sätestada, et õppelaenu saavad ainult Eesti ja siin õppivate Euroopa Liidu riikide kodanikud. Diferentseeritud õppelaenu tagatised sooviti sätestada selliselt, et Eestis õppivatel Eesti kodanikel pole vaja käendust ega tagatist. Veel sooviti sätestada, et riik kustutab õppelaenust pool, kui laenusaaja loodud perekonnas on üks alaealine laps, ning kogu õppelaenu, kui laenusaaja loodud perekonnas on vähemalt kaks alaealist last.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 51 ja vastu 18 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Jaak Valge, Anti Poolametsa, Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) eesmärk oli tagada rahvusteadustele piisav ja stabiilne rahastus riigieelarvest. Eelnõuga sooviti ette näha, et riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks eraldatavatest vahenditest eraldataks vähemalt kümme protsenti rahvusteaduste toetamiseks.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 53 ja vastu 12 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Kert Kingo algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (167 SE) sooviti muuta prokuröride teenistusliku järelevalve korda, et tõhustada prokuröride tegevust oma ülesannete täitmisel ja välistada kriminaalmenetluse kasutamist poliitilistel eesmärkidel. Eelnõuga sooviti ette näha, et teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle teostaks Justiitsministeeriumi asemel Riigikohus.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Mart Helme.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Henn Põlluaasa ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (177 SE) sooviti vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra. Füüsilise isiku tulumaksu määra eelnõuga muuta ei soovitud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 37 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (182 SE) sooviti vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra. Füüsilise isiku tulumaksu määra eelnõuga muuta ei soovitud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 36 ja vastu kuus Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (217 SE) sooviti eemaldada MTÜ Slava Ukraini nende juriidiliste isikute hulgast, millele annetuste ja kingituste tegemisel ei pea residendist juriidiline isik maksma tulumaksu. Eelnõu järgi oleks MTÜ Slava Ukraini asendatud MTÜ-ga Ukraina eest.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 41 ja vastu kaheksa Riigikogu liiget, üks saadik jäi erapooletuks. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE) nägi ette kehtestada Eestis tegutsevatele krediidiasutustele täiendav tulumaksukohustus, mis motiveeriks neid muutma oma intressipoliitikat ning tooks lisatulu riigieelarvesse. Möödunud aasta juunis algatatud eelnõu järgi tulnuks residendist krediidiasutusel ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaalil alates 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2025 tasuda täiendava maksena 50 protsenti krediidiasutuse teenitud netointressitulust, mis ületab 50 protsenti 2020.–2022. aasta keskmist netointressitulu kvartalis.
Läbirääkimistel võtsid sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Andre Hanimägi ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu üheksa Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani ja Ants Froschi algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (264 SE) sooviti langetada üldine käibemaksumäär 18,4 protsendile maksustatavast väärtusest. Vähendatud käibemaksumääraga kaupade ja teenuste käibemaksumäära eelnõuga muuta ei soovitud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 29 ja vastu kolm Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Üheksa eelnõu arutelu lükkus edasi
Arutelu võimatuse tõttu lükkus edasi Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaasa algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE), Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE), Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE), Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE), Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE), Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE), Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE) ning Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE) esimene lugemine.
