NordenBladet — Tulevane Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo hoiatab, et Eesti peab valmistuma sõja levikuks. Merilo arvates peaksid eestlased end positsioneerima nii, et küsimus pole selles, kas sõda tuleb, vaid millal see tuleb.
Me ei tohiks end petta ja öelda, et seda ei juhtu kunagi. Pigem tuleks harjuda mõttega, et see juhtub, ja valmistuda seda ennetama, kui hetk käes, ütles Merilo Eesti avalik-õiguslikule ringhäälingule ERR.
Merilo sõnul on mõttetu lugeda aastaid, mil sõda võib alata. Ta toob välja, et sõda Ukrainas on kestnud juba 10 aastat ning alles kaks aastat tagasi kasvas see üle Venemaa täiemahuliseks rünnakuks.
Selles mõttes on sõda tõesti alanud, meil on kriis juba käimas. Küsimus on selles, millisesse faasi see kriis areneb. Pole mõtet pead liiva alla peita ja öelda, et ehk sõda algab kolme aasta pärast, sest see juba käib, rääkis Merilo.
Pealegi ei oota Venemaa kindlasti veel aastaid, et anda meile ettevalmistusaega, kui tal on plaan jätkata sõjalist pealetungi muudes suundades, lisas Merilo.
Merilo arvates tegid lääneriigid vea, kui piirasid Ukrainale antud relvade kasutamist ainult oma territooriumil. Ta ütleb, et see on üks põhjusi, miks Ukraina on taas kaitsepositsioonile seatud.
Sõjalise poole pealt on sellise piirangu seadmine täiesti vale, seda poleks tohtinud teha, märkis ta.
Merilo sooviks kaitsevõime tagamiseks lähiajal suurendada Eesti kaitse-eelarvet. Tema sõnul peab Eesti olema tehniliselt üle, sest sõdurite arvult ei saa ta vastu võtta suuremat vaenlase väge.
Kvaliteediga tuleb võidelda kvantiteedi vastu, nentis Merilo. Merilo asub Eesti kaitseväe juhatajana ametisse 1. juulist. Ta on läbinud 1998. aastal Soomes reservohvitseride kursuse, mille järel õppis aastatel 1998–2002 Soome riigikaitse kõrgkoolis.
NordenBladet — Eesti peaminister Kaja Kallas ütles, et Lääne liidrid ei tohi välistada maavägede saatmist Ukrainasse, mõni päev pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron tekitas tormi, vihjates selle võimalikkusele.
Macroni sõnad kutsusid esile teiste liitlasvalitsuste vastureaktsiooni, mille juhid tormasid rõhutama, et sõjaväelasi ei kavatseta lähetada.
Kuid Kallas ütles, et riigijuhid peavad kinniste uste taga arutama kõiki võimalusi, sealhulgas seda, mida saaks veel Ukraina abistamiseks ära teha.
„Ma arvan, et see on ka signaal, mida me Venemaale saadame, et me ei välista erinevaid asju,” ütles Kallas Politico Power Play podcastis. „Sest kõik riigid on aru saanud, et me peame tegema kõik selleks, et Ukraina võidaks ja Venemaa selle sõja kaotaks.”
Kuigi enamik teisi EL-i riike välistas sõjaväelaste saatmise Ukrainasse – sealhulgas sellised suurtegijad nagu Saksamaa, Ühendkuningriik ja USA –, siis Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ütles kolmapäeval, et on Macroni algatatud debati eest tänulik, lisades, et midagi ei saa maha võtta, tabelis, ei saa ühtki varianti kõrvale lükata.
Moskva reageeris Macroni väljaütlemistele vihaselt, hoiatades, et lääne vägede paigutamine Ukrainasse toob paratamatult kaasa konflikti Venemaa ja NATO vahel.
Kallas, kes on varem väljendanud soovi saada NATO järgmiseks peasekretäriks ütles, et usub endiselt, et see amet peaks minema juhile, kelle riik täidab alliansi kaitsekulutuste eesmärgi 2 protsenti SKT-st. Kuid kuna Hollandi peaminister Mark Rutte on saanud selle rolli – nüüd on tal mitme võtmeriigi õnnistus –, siis seda tõenäoliselt ei juhtu.
Kui Kallas nõustus, et Ruttel on „positiivsed omadused”, siis märkis ta, et temast saab neljas peasekretär Hollandist, samas kui NATO peasekretäri pole kunagi olnud Eestist ega ka ühestki Balti riigist.
„On küsimus, kas NATO-s on esimese ja teise järgu riigid,” ütles ta. „Kas me oleme võrdsed või mitte? Nii et need küsimused jäävad endiselt.”
Kuna USA endine president Donald Trump liigub lähemale Valgesse Majja naasmisele, muretsevad paljud lääne liidrid, et nad jäetakse omapäi kaitsma Kiievit Moskva agressiooni eest. Vabariiklaste kandidaat on juba pikka aega kahtluse alla seadnud Washingtoni pühendumise NATO-le ja ähvardanud hiljuti loobuda sellest, mida ta peab NATO vabakutselisteks.
Kallas ütles, et Trumpi vaated andsid Euroopa riikidele veelgi rohkem põhjust oma kaitsekulutusi suurendada – tema arvates oleks nad seda pidanud juba ammu tegema.
„Iga riik valib ise oma juhid ja me peame tegema koostööd juhtidega, kelle need demokraatiad ise valivad,” ütles ta. „Kuid me peame arvestama ja kaaluma, mida ta on öelnud.”
Kui mitte NATO, võib Kallase jaoks olla veel üks võimalus saada juunikuus toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel liberaalide esikandidaadiks – seda võimalust on ka reklaamitud.
Kallas ütles, et ta alles kaalub oma valikuid.
„Praegu on minu ülesanne tõesti kaaluda, kas ma suudan sellega tegeleda,” ütles ta.
„[Ühelt poolt] tahan ma tõesti aidata liberaalidel saavutada paremaid tulemusi kui paljud teised erakonnad üle Euroopa,” lisas Kallas. „Aga loomulikult oleksin siin Eestis tules ja mul on palju kaotada.”
Ukraina sõja kohta ütles Kallas, et kriitika Saksamaa rahalise ja sõjalise toetuse kohta Kiievile on ebaõiglane.„Kui vaadata numbreid, mida nad on Ukrainale andnud, siis ma arvan, et pole aus, et Saksamaad on nii palju rünnatud, sest nad on palju ära teinud,” ütles Kallas.
Ta kaitses ka Saksamaa endise kantsleri Angela Merkeli pärandit hoolimata kriitikast, et Saksamaa sõltus tema ametiajal liiga palju Venemaa energiast.
„Ta on endiselt suurepärane juht. Ma ei pruugi olla nõus kõigi tema poliitikatega, kuid see ei tähenda, et ta poleks suurepärane juht,” ütles Kallas.
NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon peab täna kell 13.30 avaliku videoistungi, kus arutatakse koos vabaühenduste esindajatega Euroopa Komisjoni mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist puudutavaid algatusi.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta märkis, et Euroopa Komisjoni ettepanekud ei ole Eestile sobivad. „Uue bürokraatliku ühinguvormi juurde loomine ei aita meie hinnangul kolmandat sektorit Eestis tugevamaks. Pean väga oluliseks huvigruppide kaasamist ja täna arutamegi ühiselt, kas direktiivi ettepanek on sobilik või mitte,“ selgitas esimees.
„Uue, Euroopa Komisjoni poolt soovitud ühingu vormi loomine nõuab ka palju ressurssi ja see kulu ei ole saadava kasuga võrreldes mõistlik,“ tõdes ta ja lisas, et pealegi on sarnaseid algatusi olnud ka varem ja need ei ole osutunud populaarseks. Pakosta märkis, et pigem tuleb olemasolevate ühingute tegevust soodustada Euroopa Liidus äriühingutega sarnaste tingimuste loomisega, nagu näiteks reeglid vastastikuse tunnustamise kohta, registreerimispõhimõtete ühtlustamine ja informatsiooni avalikustamise nõuded, samuti registritevaheline andmevahetus.
Istungile on kutsutud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunikud Marget Pae ja Külliki Feldman, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna parema õigusloome ja ELi ühtse digivärava nõunik Stina Avvo ning piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur, Vabaühenduste Liidu juhataja Triin Toomesaar ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhataja Anneli Roosalu.
Euroopa Liidu asjade komisjoni avalik videoistung algab kell 13.30 ning seda saab jälgida veebiülekande vahendusel.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar 631 6353, 5558 3993
NordenBladet – Eesti lipp – sinimustvalge trikoloor – on Eesti rahvuse ja vabaduse sümbol, mille juured ulatuvad 19. sajandi lõpu rahvusliku ärkamise aega. Eesti lipu loojateks peetakse Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeid, kes soovisid luua rahvusliku sümboli, mis esindaks eestlasi ja tugevdaks nende rahvustunnet.
Kuidas sündis sinimustvalge Eesti lipp?
Eesti lipu loomise idee tekkis 1881. aastal, kui Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) liikmed Tartus otsustasid luua seltsi lipu, mis väljendaks rahvuslikku vaimu. Pärast pikka arutelu valiti värvideks sinine, must ja valge, mis peegeldavad Eestimaa loodust ja rahvuslikke väärtusi. Sinine sümboliseerib Eestimaa taevast ja järvesid, must viitab rahva kannatustele ja ajaloolisele mulla seosele, ning valge tähistab lootust ja helget tulevikku.
Lipp õnnistati sisse 4. juunil 1884 Otepääl ja seda kasutati algul EÜS-i rahvusliku lipuna. Lipp võeti aga kiiresti omaks laiemas rahvuslikus liikumises ning sinimustvalge trikoloorist sai Eesti rahva ühtsuse ja iseseisvuse sümbol.
Kes olid Eesti lipu loojad?
Kuigi täpne Eesti lipu idee autorsus on jagunenud, oli lipu loomisel juhtivaks jõuks Eesti Üliõpilaste Selts ja seltsi liikmed. Seltsi eesmärgiks oli lipu abil suurendada eestlaste rahvustunnet ja tugevdada eestlaste kuuluvustunnet oma maaga. Lipu õnnistamisel ja kasutamisel mängisid olulist rolli Jakob Hurt ja Karl August Hermann, kes toetasid ideed, et eestlastel peaks olema oma rahvuslipp.
Eesti lipu lõid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed 1880ndatel, kui rahvuslik ärkamisaeg tõi vajaduse Eesti rahvast esindava sümboli järele. Sinimustvalgest lipust on saanud vabaduse ja rahvusliku uhkuse sümbol, mis on kandnud Eesti rahva läbi ajaloosündmuste kuni tänapäevani.
Milline oli Eesti lipu roll iseseisvumisel?
Eesti lipust sai oluline sümbol iseseisvusliikumise ajal 20. sajandi alguses. 24. veebruaril 1918, Eesti iseseisvumise väljakuulutamisel, heisati sinimustvalge lipp Pärnus Endla teatri rõdule. Sellest hetkest alates oli Eesti lipp seotud Eesti iseseisvuse ja vabadusega ning see kinnitati ametlikult riigilipuks pärast Eesti Vabariigi sündi.
Mis juhtus Eesti lipuga Nõukogude okupatsiooni ajal?
Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal keelati sinimustvalge lipp ja selle kasutamine muutus ohtlikuks. Vaatamata keelule jäi Eesti lipp rahva seas tugevaks iseseisvuse ja rahvusliku vastupanu sümboliks. Alles 1980. aastate lõpus laulva revolutsiooni ajal toodi lipp taas avalikkuse ette, sümboliseerides vabadusvõitlust ja iseseisvuse taastamise soovi.
Eesti lipu taasheiskamine
Sinimustvalge Eesti lipp heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni Tallinnas, tähistades Eesti iseseisvuse taastamise algust. Alates iseseisvuse taastamisest on Eesti lipp olnud ametlik riigilipp ja Eesti sümbol nii kodu- kui välismaal.
NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon saab täna toimuval avalikul istungil ülevaate põllumajandussektori olukorrast ja kinnitab Eesti seisukohad 26.–27. veebruaril toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ütles, et põllumeestel on praegu rasked ajad. „Kliimamuutused, Ukraina sõda ja üldine ebakindlus koos üha kasvavate aruandlusnõuetega teeb maarahva elu raskeks. Euroopa Liit tahab vähendada bürokraatliku koormust vähemalt neljandiku võrra. Riigikogus peame otsustama, kuidas Eesti põllumehi kõige tõhusamalt aidata,“ lisas ta.
Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme Rain Epleri sõnul viisid üle-Euroopalised protestid lõpuks Euroopa Liidu juhtorganitesse kohale sõnumi, et nii bürokraatia kui rohepöörde eesmärkidega on mindud liiale. „Põllumehed nii Eestis kui teistes liikmesriikides on selgelt välja öelnud, et Euroopa toidutootmise konkurentsivõimet ei tohi hävitada. Nüüd on avanenud võimaluse aken, kus ka Eesti saab selgelt ja jõuliselt oma seisukohad välja öelda. Loodan, et reedese istungi tulemusena anname ministrile kaasa selged põllumeestega kooskõlastatud seisukohad,“ toonitas ta.
Möödunud aasta oli Eesti põllumeestele rekordlangusega aasta, sest ettevõttetulu langes 72 miljonit eurot, millega omakorda kaasnes 60-70 miljoni euro suurune võlgnevus tarnijate ees. See aga omakorda on sundinud sektorit otsima kiireid lahendusi likviidsusprobleemidele.
Põllumajandustootjate esindajad käisid teisipäeval ka maaelukomisjonis, kus rääkisid, et nad sooviksid parandada sektori likviidsust kasutades Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) põllumaakapitalirendi ja kriisilaenude võimalusi. Ühtlasi soovivad nad, et kliimaseadusest tulenevad eesmärgid oleksid realistlikud ja saavutatavad. Kolmandaks on põllumeeste sõnul tarvis stabiilsust ja arengut toetavat majanduspoliitika elluviimist.
Komisjoni istungile on kutsutud regionaalminister Madis Kallas ja asekantsler Madis Pärtel ning Eesti Põllumajandus- ja kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht ja MTÜ Noortalunikud juhatuse liige Ragnar Viikoja.
