NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel avalikul ühisel istungil käsitletakse tuumaenergeetikaga seotud energiakindluse loomise küsimusi.
Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et 2040. aastaks tuleb Eestil hakata täielikult loobuma fossiilkütustel põhinevast energiatootmisest, mis võib energiakindluses tekitada suure lünga. „Kui praeguse ambitsiooniga kavandatud taastuvenergia tootmise võimsusest ei piisa, siis peame leidma järgmised kompromissid ja otsustama tuumaenergia kasutuselevõtu üle aastaks 2040,“ ütles Taro.
Ta lisas, et kahtlemata on asjakohane küsimus kui palju see maksma läheb, aga veelgi olulisem küsimus on see, kui palju läheks Eesti majandusele ja ühiskonnale maksma selle võimaluse välistamine pikas perspektiivis.
Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab ütles, et tuumajaama rajamise üle otsustamisel peame kindlaks määrama laiema visiooni Eesti energeetika kohta järgmisteks aastakümneteks. „Peame kaaluma, et tuumajaama rajamisega ei tõrjutaks turult välja soodsamaid taastuvenergiavõimsusi ning kuidas mahutame energiaportfelli kõik energiatootmise võimalused,“ märkis Aab. „Valitsusel on plaanis koostada energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis peaks selles küsimuses andma põhjalikuma vastuse, mille põhjalt saaks otsustada tuumaenergia arendamise vajaduse ja kiiruse osas,“ lisas ta.
Aab selgitas, et me oleme arutanud tuumajaama rajamisega seotud keskkonnakaitse küsimusi ja kliimaeesmärkide saavutamist, kuid samas me peame selgeks tegema ka ettevõtmise majandusliku külje ja energiakindluse tagamise.
Tänasele istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi, Rohetiiger AS-i, TalTechi, Fermi Energia AS-i, Tööandjate Keskliidu, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Elektritööstuse Liidu esindajad.
Riigikogus läbis 29. mail esimese lugemise Riigikogu 55 liikme esitatud Riigikogu otsuse „Tuumaenergia Eestis kasutuselevõtu toetamine“ eelnõu (431 OE), mis võimaldab alustada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
Eelnõuga langetab Riigikogu põhimõttelise otsuse, kas kaaluda tulevikus Eestis tuumaenergia tootmist. Eelnõu põhineb eeskätt tuumaenergia töörühma aastatel 2021–2023 tehtud analüüsil, mille järeldus on, et tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav.
Tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistus tähendab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist, vajadusel kehtivate õigusaktide muutmist ja täiendamist, tuumaenergia ohutut kasutamist reguleeriva asutuse loomist ning valdkondlike pädevuste arendamist.
Komisjonide ühisest istungist algusega kell 14 on veebiülekanne.
NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.
Valitsuse 3. juunil algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE).
Eelnõu näeb ette asendada koolikohustuse mõiste õppimiskohustusega, mis algab 7. eluaastast ja kestab 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustuse ea tõstmine tähendab kohustust jätkata õpinguid ka pärast põhihariduse omandamist. Praegu kehtib koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17nda eluaastani.
Täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ning leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda samuti kohaliku pmvalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on õppimiskohustuse täitmise tagamine ja lapse põhihariduse järgse õpitee kavandamise protsessis osalemine.
Eelnõu järgi tehakse muudatusi kutseharidussüsteemis eelkõige õppe paindlikkuse suurendamiseks, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ning valikuvõimaluste tegemine õpingute vältel. Paindlike õpiteede rakendumiseks luuakse selgem alus ka üldharidusõpingutesse mitteformaalõppe lõimimiseks, mis võimaldab õppesse siduda nt üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saab kutseõppeasutuses edaspidi viia läbi üldharidusõpet lisaks mittestatsionaarsele õppevormile ka statsionaarses õppevormis (nn hariduskeskus).
Eelnõuga piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppe tasemeõppes sarnaselt kõrgharidusõppega, näiteks ei saa inimene enam tasuta õppida kui ta juba on vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.
Eelnõu rakendamise kogumõju riigieelarvele 2028. aastaks on 6,2 mln eurot (sh 3 mln ettevalmistava õppe rakendamiseks 600 õpilasele ning 3,2 mln 3200 kutsekeskhariduse õpilase jätkamiseks 4. aastal) ning alates 2029. aastast 12,7 mln eurot (sh 3 mln ettevalmistava õppe kulu ning 9,7 mln kutsekeskhariduse 4.aastase õppe jaoks). Sellest summast lisavajadus riigieelarvest 2028. aastal on 3,2 mln eurot ning 2029. aastast 9,7 mln eurot. Lisavajaduse tingib ühe õppeaasta lisandumine kutsekeskharidusõppesse, mis täna on valdavalt 3-aastane. Kulu pole progresseeruv ehk jääb järgnevatel aastatel samasse suurusjärku. Õppimiskohustuse rakendamiseks kavandatakse vahendid valdavas osas ka ESF+ meetme vahenditest kokku 4 162 316 euro ulatuses. KOVidele kulusid muudatustega otseselt ei kaasne. KOVid saavad taotleda toetust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmest, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus 2025. aasta 1. septembril ehk õppimiskohustusega seonduvad muudatused hakkavad kehtima kõigile 2026. aastal põhikooli lõpetajatele. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 3. juunil algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) eelnõu (448 SE).
Eelnõu näeb ette viia meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelemise pädevus Terviseametist Ravimiametisse.
Meditsiiniseadmed on väga varieeruv ja suur rühm tooteid, mille kasutamine on igapäevane tervishoiuteenuse osutamisel kui ka väga paljudes kodudes. Meditsiiniseadmed on näiteks plaastrid, termomeetrid ja kiirtestid, aga ka keerukad süsteemid, mida kasutatakse tervishoiuasutustes. Samuti on meditsiiniseadmetena määratletavad mõned tarkvarad, mida kasutatakse tervishoius ja meditsiinilistest toimingutes.
Kavandatud muudatuse eesmärk on valdkonda korrastada, et ülesandeid paremini täita. Praegu tegeleb meditsiiniseadmete valdkonnaga Terviseamet, mille peamine tegevusvaldkond on tervisekaitse- ja tervishoiuteenused. Ravimiameti peamine tegevusvaldkond on toodete (ravimid) ohutuse, kvaliteedi ja efektiivsuse tagamine. Kuna ravimid ja meditsiiniseadmed on mõlemad oma olemuselt ja Euroopa Liidu õiguse tähenduses tooted, on mõistlik, et nendega tegeleb sama asutus. Koos ülesannetega viiakse Ravimiametisse üle ka need ametnikud, kes seni on Terviseametis meditsiiniseadmete valdkonnaga tegelenud. Seega on tagatud ülesannete järjepidev täitmine.
Lisaks antakse eelnõu kohaselt Ravimiametile õigus määratleda, milline toode on meditsiiniseade. Pädeva asutuse õigus teha otsuseid toodete meditsiiniseadmena määratlemise osas on oluline nii valdkondliku järelevalve teostamise vaates (näiteks olukorras, kus tootja on lasknud turule toote, mis vastab meditsiiniseadme definitsioonile, kuid mille osas tootja ise on võtnud eksliku seisukoha, et tegemist ei ole meditsiiniseadmega ning jätnud kohalduvad nõuded täitmata) kui ka selleks, et pädev asutus saaks anda ettevõtjatele vajaliku selguse nende toodete õigusliku staatuse osas (näiteks turule laskmisele eelnevas ehk arendamise etapis).
Tervishoiuasutuste halduskoormuse vähendamiseks tunnistatakse kehtetuks kohustus esitada meditsiiniseadmete pädevale asutusele dokumente asutusesiseselt valmistatavate ja kasutatavate seadmete kohta. Sellised seadmed on kõige sagedamini laboratoorseteks analüüsideks kasutatavad vahendid (näiteks DNA analüüs asutusesiseselt välja töötatud metoodikaga), kuid võivad olla ka erinevad tarkvaralised lahendused (näiteks otsustustugi tervishoiuteenuse osutajale) ja ka muud vahendid, mida tervishoiuasutus kasutab meditsiinilisel otstarbel, kuid mida nad ei ole saanud nõuetele vastavana turult hankida. Selleks, et tagada ka nende seadmete puhul ohutus ja toimivus, tuleb tervishoiuasutustel täita ELi määrustes esitatud tingimused, sh koostada valdava osa seadmete kohta nende tootmist ning omadusi kirjeldav dokumentatsioon. Kehtiv seadus kohustab dokumentatsiooni esitama pädevale asutusele. Eelnõuga muudetakse seda kohustust nii, et tervishoiuasutus esitab pädevale asutusele selliste meditsiiniseadmete loetelu, kes küsib täiendavaid andmeid ja dokumente üksnes vajaduse korral.
Samuti antakse eelnõu kohaselt Terviseametile juurdepääs tervise infosüsteemile juhul, kui amet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet. Ka praegu on ametil õigus andmeid töödelda, kuid seda on turvalisem teha, kui on otsejuurdepääs andmetele. Praegu saadakse andmed krüpteeritult, kuid andmekogus enda töötlus on turvalisem.
Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad vähesel määral meditsiiniseadmete tootjaid ja kasutajaid. Eelkõige tuleb kohaneda teise asutuse poole pöördumisega, kuid pakutav teenus jääb samaks. Meditsiiniseadmete andmekogu alusel on Eestis ligikaudu 200 meditsiiniseadmete tootjat ja 650 levitajat. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 3. juunil algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Katari Riigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (450 SE).
Seadusega ratifitseeritakse Eesti ja Katari valitsuse vaheline tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise leping ja selle juurde kuuluv protokoll.
Topeltmaksustamise vältimise leping vastab üldjoontes OECD tüüplepingule. Leping keelab tuluallikariigil teatud tululiike maksustada, kehtestab tavapärasest madalama maksumäära või nõuab residendiriigil maksuvabastuste või mahaarvamiste kehtestamist. Tuluallikariik ei või teise riigi residendile makstavalt dividendilt ja intressilt tulumaksu kinni pidada, kui dividendi või intressi saaja on äriühing ja võib kinni pidada 5 % dividendi või intressi brutosummast kõigil muudel juhtudel. Litsentsitasult võetava maksu määr ei tohi ületada 5% litsentsitasu brutosummast. Tuluallikariigil ei ole õigust maksustada dividende ega intresse, mille saajaks on teine riik, kohaliku omavalitsuse üksus, keskpank, Eesti puhul ka maaelu edendamise sihtasutus ning ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus, lisaks mõlema lepinguosalise riigi pädevate ametiisikute kokkuleppel ka muu üksus, mida kontrollib Eesti või Katari valitsus. Kogumõju on eeldatavalt vähene, sest Eesti ja Katari vahelised majandussuhted on seni olnud tagasihoidlikud. Seadus on kavandatud jõustuma üldkorras. Leping jõustub pärast vastastikuste ratifitseerimisteadete vahetamist. Lepingut rakendatakse lepingu jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist saadud tulult kinnipeetava maksu suhtes või 1. jaanuaril või hiljem algaval maksustamisperioodil saadud tulult tasutava muu maksu suhtes. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 3. juunil algatatud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (451 SE).
Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) asutati 29. septembril 1954. a, kui jõustus Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsioon, mis on koostatud 1. juulil 1953. aastal Pariisis (CERNi konventsioon). CERNi eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö alusteaduslike tuumauuringute ning nendega seotud uuringute vallas. CERNi peakorter asub Genfis. CERNiga on liitunud 23 riiki, nende hulgas tööstusriigid (näiteks Saksamaa Liitvabariik, Prantsuse Vabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik jne) ning enamik Euroopa Liidu liikmesriike (v.a Eesti Vabariik, Küprose Vabariik ja Sloveenia Vabariik, kes on assotsieerunud liikmed täisliikmeks saamise eelstaadiumis. Horvaatia Vabariik, India Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Pakistani Islamivabariik, Türgi Vabariik ja Ukraina on assotsieerunud liikmed). CERN on koostanud 18. märtsil 2004 Genfis CERNi eesõiguste ja puutumatuse protokolli, mis sätestab CERN-i eesõigusi ning puutumatust. CERNi täisliikmeks saamiseks on vaja ühineda selle protokolliga.
Eesti Vabariik sai CERNiga assotsieerunud liikme staatuse 1. veebruaril 2021. Assotsieerunud liikmeks olek on enne täisliikmeks saamist uutele liikmesriikidele kohustuslik. Assotsieerunud liikme staatuses olles on Eesti Vabariigi ettevõtete aastas võidetavate hangete ning CERNis töötavate Eesti kodakondsusega isikute töölepingute võimalik rahaline kogumaht piiratud aastase liikmemaksu suurusega. 2023. aastal oli Eesti Vabariigi kui assotsieerunud riigi liikmemaks 1,36 miljonit Šveitsi franki (ca 1,45 miljonit eurot). Eesti Vabariigi jaoks on CERNi täisliikme staatus oluline, sest siis ei kehti Eesti Vabariigi suhtes enam CERNi hangetes osalemise ja töölepingute rahaline ülempiir. Lisaks on CERNi täisliikmetel hääleõigus CERNi nõukogus, CERNi rahanduskomitees ja CERNi teaduspoliitika komitees. Eesti Vabariik saab CERNi nõukogu kaudu osaleda CERNi otsustusprotsessides ja juhtimises, kaasa arvatud uute teadusprogrammide ja eksperimentide planeerimisel ning nende üle otsustamisel.
22.märtsil 2023 toimunud CERNi nõukogu istungil toetas nõukogu Eesti täisliikmesust CERNis. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
45 Riigikogu liikme 3. juunil esitatud Riigikogu avalduse „Demokraatia kriisist Gruusias” eelnõu (449 OE).
Eelnõuga mõistetakse hukka Gruusia valitsuse ja võimuerakonna läbi viidud demokraatiavastased sammud, mis Gruusia rahva selge enamuse tahte vastaselt seavad kahtluse alla Gruusia euroatlantilise kursi.
Saadikud osutavad eelnõus, et vaatamata laialdastele protestidele, Euroopa Liidu ja Gruusia liitlaste üleskutsetele ja Gruusia presidendi vetole võttis Gruusia parlament 28. mail valitsuspartei Gruusia Unistus häältega vastu välismõju läbipaistvuse seaduse, mis on ajendatud Venemaa Föderatsiooni niinimetatud välisagentide seadusest, mida Putini režiim kasutab kodanikuühiskonna, ajakirjanduse ja poliitilise opositsiooni represseerimiseks. Seletuskirja kohaselt on EL, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon ja Gruusia kodanikuühiskond kuulutanud seaduse Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga vastuolus olevaks, kuna rikub õigusriigi, seaduslikkuse ja proportsionaalsuse, samuti diskrimineerimise keelu põhimõtteid.
Eelnõu kohaselt mõistab Riigikogu hukka Gruusia valitsuse ja parlamendienamuse tegevuse välismõju läbipaistvuse seaduse vastuvõtmisel ja ELiga kokkulepitu hülgamise ning kutsub Gruusia parlamenti ja valitsust välismõju läbipaistvuse seaduse viivitamatult tühistama. Samuti kutsub Riigikogu eelnõu kohaselt Gruusia valitsust üles loobuma vägivallast meeleavaldajate, kodanikuühiskonna ja opositsioonipoliitikute vastu, läbi viima seaduslikku uurimist rahulike protestijate kallal vägivalda tarvitanud ametivõimude ja isikute suhtes, kinni pidama lubadusest edendada õigusriiklust ja kaitsta inimõigusi ning ellu viima reforme, mida nõuab Gruusia kodanike valdav enamus ja mis on ELiga liitumise eeltingimuseks. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali 3. juunil algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (452 SE).
Eelnõu eesmärgiks on tagada kvaliteetne, tegelikele faktilistele tuginev õigusloome. Eelnõu on ajendatud Ameerika Ühendriikide karistusõigusest, kus isiku poolt Kongressi ees antud valeütlused on kriminaalkorras karistatavad. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 3. juunil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (453 SE).
Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust sättega, mis muudab ülestõusmispühade 2. püha riigipühaks ja puhkepäevaks ning annab lisapuhkepäeva, kui rahvuspüha või riigipüha langeb nädalavahetusele. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Keskkonnakomisjoni 3. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme nimetamine” eelnõu (454 OE).
Eelnõu näeb ette, et seoses Jevgeni Ossinovski Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme volituste lõppemisega nimetada nõukogu liikmeks Riigikogu liige Anti Allas. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Keskkonnakomisjoni 3. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” eelnõu (455 OE).
Eelnõu näeb ette kutsuda Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogust tagasi Reili Rand ja nimetada nõukogu liikmeks Eduard Odinets. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon otsustas saata esimesele lugemisele eelnõu, mille järgi tuleb noortel õpingutega jätkata ka pärast põhikooli lõpetamist. Eelnõuga asendatakse koolikohustus õppimiskohustusega, mis kestab kutse- või keskhariduse omandamiseni.
Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof märkis, et praegu kehtib koolikohustus põhihariduse omandamiseni ja umbes 600 noort igal aastal ei jätka pärast põhikooli õpingutega ning kvalifikatsioonita noorte osakaal kasvab. „Eelnõu tegeleb olulise probleemiga – keegi ei soovi, et meil oleks palju noori, kel pole ei keskharidust ega kutset,“ sõnas Pikhof.
Eelnõuga täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused. Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.
Kutseharidussüsteemis tehakse eelnõuga muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha. Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.
Eelnõuga luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Seega saab õppesse siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust. Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.
Eelnõuga piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui isik on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.
Eelnõu kohaselt hakkavad õppimiskohustusega seonduvad muudatused kehtima noortele, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.
Istungil osalesid ja tutvustasid valitsuse algatatud eelnõu haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Teadusministeeriumi keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu ning kutsehariduse reformi juht Triin Laasi-Õige.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 12. juunil.
NordenBladet — Esmaspäeval, 3. juunil algas kuu aega kestev Ühendekspeditsiooniväe (JEF) kaitsvate sõjaliste tegevuste seeria (JEF Response Option activity) Nordic Warden, mille eesmärk on tugevdada Põhja-Atlandi ookeanist kuni Läänemereni paikneva kriitilise veealuse infrastruktuuri turvalisust.
„Mereliste operatsioonide aluseks on eelhoiatuse ja olukorrateadlikkuse vahetamine mereoperatsioonikeskuste, laevade ja seirelennukite vahel. Arvestades veealuste kommunikatsioonide arvu Läänemerel, on ülioluline ressursside kiire koondamine vastavalt ohuhinnangutele. Nordic Wardeni käigus harjutamegi liitlastega infovahetust ja koordineeritud reageerimist kriitilise infrastruktuuri kaitseks,“ ütles Eesti mereväe ülema asetäitja mereväekapten Johan-Elias Seljamaa.
Operatsiooni ajal tehakse eri JEFi riikide õhu- ja merejõudude vahelise koostöö raames mitmeid tuvastuslende ja patrulle merel, sealhulgas Eesti vetes. Samuti tõhustatakse riikidevahelist infovahetust, et tagada veelgi parem mereolukorrateadlikkus JEFi vastutusalasse jäävatest merel liikuvatest alustest.
Kriitiline veealune infrastruktuur on hädavajalik majandustegevuseks omavahel seotud riikide vahel Põhja-Euroopas ning iga häiring, olgu see pahatahtlik või juhuslik, võib mõjutada nende riikide elutähtsaid teenuseid. Nordic Wardeni tegevused ühendavad kõigi kümne JEFi riigi võimed jälgida laevaliiklust tähtsate veealuste energia- ja kommunikatsiooniteede läheduses ning koordineerida ebatavalise või kahtlase tegevuse avastamist ja tõkestamist nende ümbruses.
„Nordic Warden demonstreerib JEF-i pühendumust vastastikusele turvalisusele ja näitab, kuidas JEF-i raamistik ühendab oma üksikute riikide tugevad küljed, et anda ühtne panus kriitilise merealuse infrastruktuuri kaitsmisse,“ ütles JEF-i kommunikatsioonidirektor kapten Kevin Latchman.
Ühendekspeditsioonivägi (Joint Expeditionary Force) on 2014. aastal Suurbritannia algatatud ja juhitav koalitsioon, kuhu kuuluvad Eesti, Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ning Island. Koalitsioon keskendub Läänemere piirkonna, Kaug-Põhja ja Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekule olles vajadusel valmis kiirelt reageerima regionaalsete julgeolekuohtudele. Vajadusel saab ühendväekoondise kiiresti integreerida NATO või teiste rahvusvaheliste julgeolekuüksustega.
NordenBladet — Riigikogu põhiseaduskomisjon arutab täna ja homme kahel järjestikusel avalikul istungil esimese lugemise läbinud eelnõu, mis lubab alates 2029. aastast Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 16- ja kandideerida vähemalt 18-aastastel inimestel, mõlemat avalikku istungit saab jälgida otseülekandes.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul soovib komisjon kaasata Euroopa Parlamendi valimiste valimis- ja kandideerimisea alandamise arutellu kõik huvigrupid, nende seas noored, keda muudatus otseselt mõjutab. „Korraldame selleks kaks avalikku istungit: täna kuulame ära õpilasesinduste, üliõpilaskondade, haridustöötajate ja õiguskantsleri esindajad ning homme ka Eesti Noorteühenduste Liidu, kust valimis- ja kandideerimisea langetamise algatus on võrsunud,“ ütles ta.
Terrase sõnul on peamine, et muudatus aitaks anda noortele rohkem vastutust ja võimalusi demokraatlikes protsessides osaleda. Ta tõi esile, et Euroopa Parlamendi valimistel on valimisea 16 aastale langetanud mitmed riigid, näiteks Austria, Belgia, Malta ja Saksamaa, ning ka Eestis saavad vähemalt 16-aastased noored juba aastaid hääletada kohalike volikogude valimistel. „Kuigi noortele valimisõiguse andmine võib suurendada valimisaktiivsust ja kasvatada teadlikke kodanikke, on oluline tagada, et noored oleksid piisavalt informeeritud ja valmis võtma oma otsuste eest vastutust. Seda soovime kõigi huvigruppidega enne seaduse muutmist põhjalikult arutada ja tervikuna üle vaadata ka teistes seadustes sätestatud vanusepiirid,“ ütles ta.
Põhiseaduskomisjoni täna toimuvale avalikule istungile, mis algab kell 11.15 Riigikogu konverentsisaalis, on kutsutud Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Ats Mattias Tamm, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Katariina Järve ning õiguskantsleri asetäitja-nõunik, Õiguskantsleri Kantselei direktor Olari Koppel ja kantselei laste ja noorte õiguste osakonna vanemnõunik Margit Sarv.
Komisjoni teisipäevane avalik istung toimub samuti Riigikogu konverentsisaalis ja algab kell 15.15. Sellele istungile on kutsutud Eesti Noorteühenduste Liidu huvikaitse spetsialist Henry Kask ja endine huvikaitse spetsialist Hans-Kristjan Raid.
Kui praegu saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada vähemalt 18-aastased ja kandideerida vähemalt 21-aastased kodanikud, siis 45 saadiku algatatud ja eelmisel nädalal esimese lugemise läbinud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) langetab valimisea 16 ja kandideerimisea 18 aastale. Kehtiva seaduse kohaselt on hääletamis- ja kandideerimisõigus Eesti kodanikel, aga ka Eesti kodakondsuseta Euroopa Liidu kodanikel, kelle püsiv elukoht on Eestis.
Eelnõu kohaselt jõustub muudatus 2025. aasta alguses ja esmakordselt rakendatakse seda 2029. aastal toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.
