Eesti: Harjumaal ja Ida-Virumaal hakkavad kehtima täiendavad piirangud huvitegevusele ja täienduskoolitusele

By

-

november 23, 2020

NordenBladet — Vabariigi Valitsuse tänane korraldus sätestab piirangud siseruumides toimuvale huviharidusele, huvitegevusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele Harjumaal (sh Tallinnas) ning Ida-Virumaal. Piirangud hakkavad kehtima 24. novembrist.

„Piirangud on vajalikud, sest Harju ning Ida-Viru maakonnas levib viirus kõige kiiremini, ent soovime siiski hoida elu võimalikult avatuna ja ohutuna,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets. „Laste ja noorte vaimse ja füüsilise heaolu seisukohast on väga oluline, et kuni vähegi võimalik, ei peatataks huvitegevust. Samuti on paljudele inimestele vajalik, täienduskoolituste jätkumine,“ lisas ta.

Vastavalt korraldusele on neis piirkondades alates 24. novembrist siseruumides toimuv huviharidus, huvitegevus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud üksnes siis, kui osalejate arv grupis on kuni 10 inimest (sellele lisaks võib olla veel rühmaga koos treener või juhendaja) ning on tagatud, et ei puututa kokku teiste gruppidega.

Osalejad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed ja inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Lisaks tuleb ühiskasutatavad esemed pärast igakordset kasutamist desinfitseerida, teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Nimetatud piirangud ei laiene täienduskoolituse ja täiendõppe läbiviimisele, mis on seotud riigi sõjalise kaitsega, samuti ei laiene piirang sisejulgeolekuvaldkonna tegevustele.

Rakendatavate meetmete asjakohasust hinnatakse iga kahe nädala järel nende kehtestamisest alates.

Tänase Vabariigi Valitsuse korraldusega saab tutvuda lehel kriis.ee.

Üleriiklike soovitustega hariduselu korraldamiseks koroonaviiruse tingimustes saab tutvuda hm.ee/koroona
Küsimuste korral palume pöörduda ministeeriumi infotelefonidel 5690 0353 ja 5690 0340 (tööpäeviti kell 9 -17) ja e-posti aadressil info@hm.ee.
Kõigi koroonaviiruse leviku ja selle ennetamise meetmetega seotud küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.
Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee.

Eesti: Täna selguvad parimad noorte rohelahendused

By

Helena-Reet Ennet

-

november 21, 2020

NordenBladet — Täna, 21. novembril on Eesti Põhja-Balti koostöö NB8 eesistujamaana kutsunud kokku Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Taani noored, et rahvusvahelises koostöös ideeloomepäeval Empowering Youth: Green Together roheideid arendada.

Ideloomepäev leiab aset hübriidüritusena – kaheksa rahvusvahelist meeskonda nuputavad (hajutatult ja maskides) roheideid Tallinnas Kai Kunstikeskuses ja ülejäänud 150 noort löövad kaasa virtuaalselt. Ühtekokku osaleb ligi 300 noort.

Ideeloomepäeva patrooni peaminister Jüri Ratase sõnul on kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaja nii kõikide riikide kui ka iga inimese pingutusi. „Loodan, et saame nii mõnegi noorte rahvusvahelises koostöös sündiva ideelahenduse peagi kasutusele võtta ning see aitab kliimamuutusi pidurdada.“

Ürituse ühe peakorraldaja Garage48 projektijuhi Merit Vislapu sõnul on noorte välja pakutud ideed kvaliteetsed ja küpsed. „Üritusele registreerunud noored on keskkonnaprobleemidest teadlikud ning tänu sellele välja mõelnud ideed, mis tõepoolest lahendavad mitmeid kitsaskohti,“ lausus Vislapu.

Näiteks soovivad noored rajada avalikke kasvuhooneid, teha Chrome’i laienduse taaskasutuse kohta leviva väärinfo eemaldamiseks, avada plastipanga tavainimestele plastiku kogumise eest maksmiseks, luua rakenduse iganädalase ülesandega oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, avada koha toiduülejääkide odavalt ostmiseks ning rajada väikesed piirkondlikud tehased elanike prügikastijäätmetest biokütuse või elektri tootmiseks.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on mure kliima pärast toonud noored tänavatele meelt avaldama, kuid ministeeriumil on soov leida viise, kuidas noori aina enam aktiivselt ka lahenduste leidmisesse kaasata. „Soovime, et noored saaksid reaalselt midagi kliimamuutuste pidurdamiseks ära teha ning rahvusvahelisel ideeloomepäeval saavadki nad välja pakkuda uudseid omapoolseid lahendusi koostöös Põhja- ja Baltimaade keskkonna- ja kliimaekspertidega,“ lausus Klaas.

Üritus toimub Eesti eestvedamisel esmakordselt ning loodetavasti saab sellest traditsioon, mille korraldamise saab tuleval aastal üle võtta järgmine NB8 eesistuja. Eesti on ennast juba varasemalt tõestanud väga eduka digiürituste korraldajana ning ka see rahvusvaheline ideeloomepäev toimub virtuaalselt. Koostööpartneritena on kaasatud Garage48 ja Cleantech ForEst, kellel mõlemal on aastatepikkune kogemus innovatiivsete ürituste korraldamisel ning noorte kaasamisel.

Põhjamaade ja Balti riikide koostöö ehk NB8 on alates 1992. aastast toonud ühe laua taha kokku viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad – Soome, Rootsi, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu -, et mitteametlikus õhkkonnas arutada nii regionaalselt kui rahvusvaheliselt olulistel aktuaalsetel teemadel. 2000. aastal otsustati Eesti tollase välisministri Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil, et seda koostööformaati hakatakse tähistama ühtsust väljendava nimetusega Nordic-Baltic Eight (NB8).

Rahvusvaheline roheideede konkurss korraldatakse õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguste ühikute enampakkumise tulu vahenditest.

Üritus toimub kell 8:30-20:40. Intervjuusid on võimalik võtta lõuna ajal kell 13:00-13:45. Võitjad kuulutatakse välja kell 20. Üritusest lähemalt: https://garage48.org/events/greentogether

Eesti paneb kaheksa riigi noored roheideid nuputama

By

Helena-Reet Ennet

-

november 20, 2020

NordenBladet — Eesti toob Põhja-Balti koostöö NB8 eesistujamaana kokku kaheksa riigi noored rahvusvahelises koostöös roheideid arendama. 21. novembril aset leidval ideeloomepäeval Empowering Youth: Green Together otsivad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Taani noored ühiselt keskkonnaprobleemidele lahendusi.

Ideeloomepäeva patrooni peaminister Jüri Ratase sõnul on kliimamuutuste mõju leevendamiseks tarvilik leida uusi lahendusi paljudes valdkondades, et jätta tulevastele põlvkondadele elamisväärne koduplaneet.

„Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja nii kõikide riikide kui ka iga inimese pingutusi. Kindlasti tuleb lahenduste otsimisse kaasata noori, kes kliimamuutuste pärast kõige rohkem muret tunnevad ja kelle tulevikku meie tänased otsused kujundavad.“

„Loodan, et saame nii mõnegi noorte rahvusvahelises koostöös sündiva ideelahenduse peagi kasutusele võtta ning see aitab kliimamuutusi pidurdada. Julgustan noori aktiivselt kaasa lööma.“

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kristi Klaasi sõnul on mure kliima pärast toonud noored tänavatele meelt avaldama, kuid ministeeriumil on soov leida viise, kuidas noori aina enam aktiivselt ka lahenduste leidmisesse kaasata.

„Soovime, et noored saaksid reaalselt midagi kliimamuutuste pidurdamiseks ära teha ning rahvusvahelisel ideeloomepäeval kutsumegi neid avastama ja välja pakkuma uudseid omapoolseid lahendusi koostöös Põhja- ja Baltimaade keskkonna- ja kliimaekspertidega,“ lausus Klaas.

Rahvusvahelisel roheideede konkursil oodatakse noortelt uuenduslikke lahendusi tarbimise vähendamiseks, jätkusuutlike toidusüsteemide arendamiseks ning ringmajanduse ja säästliku liikuvuse edendamiseks.

„Toetame roheinnovatsiooni, sest kliimamuutuste leevendamiseks ja mõjudega kohanemiseks on tarvilik leida uusi ideid ja lahendusi. Mida keskkonna- ja kliimateadlikumad noored on, seda enam oskavad nad ühiskonnas vajalikele muutustele kaasa aidata,“ selgitas Klaas.

Üritus toimub Eesti eestvedamisel esmakordselt ning loodetavasti saab sellest traditsioon, mille korraldamise saab tuleval aastal üle võtta järgmine NB8 eesistuja. Eesti on ennast juba varasemalt tõestanud väga eduka digiürituste korraldajana ning ka see rahvusvaheline ideeloomepäev toimub virtuaalselt. Koostööpartneritena on kaasatud Garage48 ja Cleantech ForEst, kellel mõlemal on aastatepikkune kogemus innovatiivsete ürituste korraldamisel ning noorte kaasamisel.

Põhjamaade ja Balti riikide koostöö ehk NB8 on alates 1992. aastast toonud ühe laua taha kokku viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad – Soome, Rootsi, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu -, et mitteametlikus õhkkonnas arutada nii regionaalselt kui rahvusvaheliselt olulistel aktuaalsetel teemadel. 2000. aastal otsustati Eesti tollase välisministri Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil, et seda koostööformaati hakatakse tähistama ühtsust väljendava nimetusega Nordic-Baltic Eight (NB8).

Rahvusvaheline roheideede konkurss korraldatakse õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguste ühikute enampakkumise tulu vahenditest.

Täpsem info ürituse kohta: https://garage48.org/events/greentogether

Hea teada: Soomes tuleb peagi hakata vee eest maksma tarbimise järgi

By

Helena-Reet Ennet

-

november 10, 2020

NordenBladet — Soomes on praegu tavaline, et vee eest makstakse kuus kindel summa olenemata sellest, kui suur on tarbimine. Veemõõtjaid korterites pole. See kõik aga on muutumas, kui Soomes minnakse üle maksustamisele tarbimise järgi. Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivil põhinev uus seadus mõjutab mitme miljoni soomlase veekasutust, vahendab MTV.

Soome parlamendis eelmisel nädalal heaks kiidetud seadus eeldab, et majaühistutes hakatakse vee kasutamise eest raha võtma tarbimise alusel. Vee hind sõltub tarbitud vee hulgast ja selle soojendamiseks kulunud energiast. Soomlane kasutab keskmiselt ööpäevas ligi 140 liitrit vett, suuremad kulutajad üle 300 liitri. 5 minutit sooja duši all käimist maksab korrusmaja korteris 0,3 eurot, 20 minutit sooja dušši aga 1,2 eurot.

Paljudes majaühistutes on seni veemaks kindel summa, mis on arvestatud korteris elavate inimste arvu järgi. See on suur muutus, kui vee eest hakatakse raha võtma tarbimise järgi.
Majaühistud peavad peagi hakkama paigaldama korteritesse veemõõtjaid. Kui majas tehakse remont ja vahetatakse veetorud, siis pannakse ka mõõtjad. Kui veemõõtjad on paigaldatud, siis on kohustus arvestada vee kasutust nende järgi.

Vesi on Soomes väga odav, aga piirkondlikult on suured erinevused. Hind sõltub veefirma omanikust. Kui tarbijaid on palju, siis on vett odavam toota kui seal, kus on hõredam asustus. Uuringute kohaselt väheneb vee tarbimine 8 protsenti, kui vee kasutust hakatakse maksustama tarbimise alusel.

UURING: mehed on kõige õnnelikumad abielus, naised vallalisena

By

Helena-Reet Ennet

-

november 9, 2020

NordenBladet — Mehed peaks õnnelik olemiseks abielluma, aga naised on kõige õnnelikumad üksikutena ja ilma lasteta. Vallalised ja ilma lasteta naised on ühiskonnas kõige õnnelikumad, väidab õnne-ekspert, Londoni majanduskooli professor Paul Dolan.

Meestel on abielust kasu, sest siis nad „rahunevad maha”. Naiste kohta see ei käi. Abielus mehed võtavad vähem riske, teenivad rohkem raha ja elavad kauem. Naiste puhul on vastupidi: nad surevad pärast laste saamist varem. Teadlase väitel on ühiskonnas kõige tervem ja õnnelikum alamgrupp vallalised ilma lasteta naised.

Dr. Dolan ütles, et kui oled mees, peaksid kaaluma abiellumist, aga kui oled naine, siis pole vahet, vahendab Daily Mail.

Uuringute järgi on abielus paarid vaid siis kõige õnnelikumad, kui nende küsitlemise ajal istub teine kaasa samas ruumis. Kui neilt sama asja eraldi küsida, siis olukord muutub ja nad tunnistavad, et on tegelikult õnnetud.

Dr. Dolani väitel peaks uuringud võtma maha stigmat naiste vallalisena elamiselt. Meeste puhul aitab abielus olek neil võtta vähem riske. Seetõttu on abielus mehed tervemad. Abielus naistel aga esineb palju enam haigusi kui vallalistel naistel.

Samas tunnistas Dr Dolan, et ilma lasteta elu võib mõned naised muuta õnnetuks, kuna lapsi peetakse elus edasijõudmise ja edu tunnuseks.

Laiemas plaanis aga ei tohiks vaadata halvustava pilguga 40ndates eluaastates naisi, kes on vallalised ja kel pole lapsi. See ei tähenda, et neil oleks midagi viga, kui nad pole omale leidnud elukaaslast. Võib hoopis mõelda, et nad pole omale leidnud sellist elukaaslast, kes teeb nad õnnetuks, mistõttu nad surevad varakult.

Avafoto: Pexels