NordenBladet — Valitsus otsustas toetada üle-euroopalist energiasüsteemide integreerimise strateegiat ja vesinikustrateegiat, millega EL liikmesriigid näitavad valmisolekut astuda ühiseid samme roheleppe elluviimiseks ja kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Euroopa rohelise kokkuleppega seadis Euroopa Komisjon eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, mis tähendab õhku paisatavate kasvuhoonegaaside jõulist vähendamist kõigis majandussektorites. Vesinikustrateegiaga soovib Euroopa Komisjon anda tõuke puhta vesiniku tootmisele Euroopa Liidus, mis võimaldab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja pakkuda alternatiivi fossiilkütustele. Eesmärgiks  on toetada tuule- ja päikeseenergial rajaneva puhta vesiniku tootmist, ent lühiperspektiivis aktsepteeritakse ka teiste madala süsinikusisaldusega kütuste baasil vesiniku tootmist. Vesinikutehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks tuleb luua EL-ülene sertifitseerimise süsteem ja toetada taristu rajamist, et luua reaalsed võimalused ja nii vesiniku tootmiseks kui tarbimiseks.

Keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi sõnul on Eestil suur potentsiaal kasutada vesinikku energiakandja ja salvestina mitmetes sektorites, kus kasvuhoonegaaside heidet on keerulisem vähendada, näiteks tööstus-, transpordi-, energia- ja ehitussektoris.

„Vesinikutehnoloogiate rakendusvõimaluste otsimise ja katsetamisega saame osaleda puhtamat elukeskkonda toetavate uudsete lahenduste leidmisel ja parema ressursikasutusega ka elurikkust paremini hoida kui ka tugevdada majanduse konkurentsivõimet. Mul on hea meel, et mitmed Euroopa riigid on võtnud puhta vesiniku tervikahela arendamise oma südameasjaks ning rakendavad ja otsivad uusi lahendusi, kuidas  vesinikutehnoloogiaid laiemalt igapäevaelus rakendada. Eestigi ei istu käed rüpes – usun, et saame lähiaastatel esimesed pilootprojektid tööle,“ lausus Münt.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul pole küsimus „kas“, vaid „millal“ saab vesinikust oluline energiasalvesti ja -kandja. „Samas on eeldus piisav tuule- ja päikeseelektri tootmismaht, mida täna veel pole. Nii riik kui eraarendajad teevad pingutusi, et rajada suuri meretuuleparke ja 10 aasta perspektiivis saame rääkida juba piisavast elektri ülejäägist vesiniku tootmiseks,“ ütles ta.

Ministeeriumite koostöös töötatakse hetkel välja vesiniku tervikahela katsetamise pilootprojekti taotlusvooru, et testida Eesti oludes vesiniku tervikahelat, alustades tootmisest ja lõpetades tarbimisega. Seni on vesinik energiakandjana enim realiseerunud just transpordisektoris ning rohevesiniku kasutuselevõtt aitab vähendada sektori poolt paisatavat kasvuhoonegaase. „Pilootprojektiga kiirendame rohevesiniku turule tulekut ja pakume Eesti ettevõtjatele võimalust katsetada uusi tehnoloogiaid,“ lisas Aas.

Allikas: Keskkonnaministeerium

NordenBladet — 18. novembrist 2. detsembrini saab oma vana romu tasuta ära anda, seda koduõuelt lahkumata. Romuringi veab Keskkonnaministeerium, sõidukeid viivad tasuta ära Eesti Autolammutuste Liit, Kuusakoski AS ja BLRT Refonda.

„Tänavune romuring on järjekorras kolmas ning eelmise aasta numbrid näitasid, et üha rohkem eestimaalasi kasutab seda head võimalust anda oma kasutult vedelenud ja romuks muutunud sõiduk vaid kõne peale ära. Tollega teeme Eestimaa keskkonnaohtlikest romudest puhtamaks, andes ühtlasi neile uue elu,“ ütles keskkonnaministeerium asekantsler Kaupo Heinma.

Romusõidukite varuosad saab suunata korduvkasutusse või võtta ringlusse. Romusõidukitest on võimalik ringlusse võtta rehve, õlifiltreid, akusid ja metalle. Plastosad ja vedelikud aga suunatakse energiakasutusse.

„Romusõidukid põhjustavad negatiivset keskkonnamõju, võtavad ruumi ning hõivavad ära ka niigi napid parkimiskohad. Illegaalses jäätmekäitluskohas toimub jäätmete käitlemine keskkonnanõudeid eirates, mis on reaalne oht keskkonnale. Nii satub ohtu näiteks põhjavesi, aga ka meie üldine ohutus – tulekahjud jms,“ lisas Heinma. Umbes 6 kuni 12 liitrit vedelikke eemaldatakse kasutuselt kõrvaldatud sõidukist tolle käitlemise ajal. Maha kallatud või põletatud mootoriõli võib põhjustada nii keskkonnaohtu kui ka ohtu inimese tervisele.

Sõidukiomanike teadmatuse tõttu jäetakse sõiduk lagunema, lammutatakse ise või müüakse ebaseaduslikule lammutajale. Viimane aga ei väljasta sõiduki omanikule lammutustõendit ega registreeri end sõiduki uue omanikuna liiklusregistis. Kui omanik jääb liiklusregistris muutmata, siis säilib ka vastutus. Sõiduki müüjal on õigus ise maanteeametit teavitada sõiduki võõrandamisest, kui ostja seda teinud ei ole. Sõiduki võõrandamisest teatamine aitab vältida erinevaid probleeme ja vaidlusi näiteks juhul, kui sõiduki uus omanik ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust sõiduk 5 tööpäeva jooksul enda nimele vormistada. Romusõiduki omaalgatuslik lammutamine või üleandmine käitlemiseks isikule, kes ei oma vastavat luba on seadusega keelatud.

Liiklusregistris on jätkuvalt väga suur arv mootorsõidukeid, mis on üle 10 aasta vanad, kuid ei ole käinud aastaid tehnoülevaatusel ega oma liikluskindlustust. Kasutuselt kõrvaldatud sõiduk kustutatakse registrist lammutustõendi alusel, mille väljastab keskkonnaluba omav töötlemiskoda. On oluline, et omanikule vormistatakse üleandmiseakt ning käitluskoht esitab elektroonse lammutustõendi Maanteeameti Liiklusregistristile. Tolle lammutustõendi alusel kustutatakse romusõiduk andmebaasist. Omanikul on õigus nõuda lammutustõendit. BLRT Refonda, Eesti Autolammutuste Liit ja Kuusakoski väljastavad romusõiduki kohta lammutustõendi.

„Õnneks muutuvad inimesed järjest teadlikumaks, et kasutuselt kõrvaldatud sõiduk tuleb viia ametlikku lammutuskotta, kus ta võetakse liiklusregistrist tõendi alusel ka maha,“ selgitas Heinma. 2017. aastal kustutati lammutustõendi alusel 16 263 sõidukit, 2016. aastal oli see number 11 184.

Romukampaania raames koguti 2018. aastal 250 romusõidukit ning 2019. aastal kokku 430 sõidukit.

Lisainfot saab BLRT Refonda tasuta numbrilt 1817, Eesti Autolammutuste Liidu telefonilt 57877233 või Kuusakoski tasuta lühinumbrilt 13660.

Allikas: Keskkonnaministeerium