NordenBladet — 2019/2020. õppeaasta riigieksamite tulemused näitavad, et nende õpilaste, kes otsustasid kevadel riigieksamid sooritada, keskmised tulemused olid võrreldavad varasemate aastatega. Tulenevalt kevadisest eriolukorrast ei olnud riigieksamid sel aastal gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ja eksamite tegemine oli vabatahtlik. Kuigi riigi lõikes on eksamite keskmised tulemused sarnased varasemate aastatega, ei ole tulemused kooliti või aastate kaupa võrreldavad, sest eksameid sooritas ainult teatud osa abiturientidest – mõned loobusid kõikidest eksamitest, osad tegid ühe eksami või osalesid hoopis sügisestel lisaeksamitel.

Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhi Aimi Püüa tõdeb, et vaatamata kevadisele distantsõppe perioodile otsustasid siiski päris paljud abituriendid riigieksamid teha ning õpilased said eksamitega kenasti hakkama, kuid rõhutab, et koolide võrdlemisest eksamitulemuste põhjal tuleks sel aastal hoiduda. “Kuna eksamid olid vabatahtlikud, siis oli osalejate arv koolide lõikes väga erinev – näiteks matemaatika kitsa kursuse eksamit sooritas mõnest koolist ainult viis õpilast. Koolide suhtes ei oleks õiglane sellistes tingimustes nende eksamitulemusi omavahel võrrelda. Eksamivalikul lähtusid abituriendid tõenäoliselt enamasti sellest, mida neil edasiõppimiseks vaja läks või näiteks tegid eesti keele teise keelena eksami need, kes soovisid saada eesti keele tasemetunnistust,” toob Püüa välja ning nendib, et enim otsustati mitte teha matemaatika kitsa kursuse ning eesti keel teise keelena riigieksamit.

Riigieksamid toimusid eelmisel õppeaastal 24. korda ning olid sel aastal vabatahtlikud. Õpilastel oli võimalik sooritada eesti keele või eesti keel teise keelena ning matemaatika riigieksam. Inglise keele riigieksamit kevadel ei toimunud. Rahvusvahelised saksa, vene ja prantsuse keele eksamid toimusid juunis ja augustis. Väga hea inglise keele oskusega õpilastel oli võimalus osaleda ka rahvusvahelisel Cambridge English C1 Advanced eksamil.
Lisaks oli  soovijatel võimalik sügisel teha lisaeksameid – nii neil, kes esmalt eksamit ei sooritanud kui ka neil, kes tahtsid oma tulemust parandada.

RAHVUSVAHELISTE VÕÕRKEELEEKSAMITE ja RIIGIEKSAMITE TULEMUSED

Alates 2012. a kevadest on saksa, vene ja prantsuse keele riigieksamid asendatud rahvusvaheliste eksamitega. 2019. aastast pakub Haridus ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning rahvusvaheliselt tunnustatud testimisorganisatsiooniga Cambridge Assessment English Eesti gümnaasiumiõpilastele võimalust sooritada tasuta inglise keele Cambridge English: C1 Advanced eksamit.

Saksa keele Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksamid viidi läbi 8.-11. juunil. Kõik õpilased saavutasid keelediplomiks vajaliku tulemuse: B1-taseme sai 18 ning B2-taseme 11 eksaminandi. Saksa II astme keelediplomi eksamil osales 73 õpilast kaheksast koolist, kellest 26 saavutas B2-taseme ja 29 saavutas C1-taseme. Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksa üldise kõrgkooliküpsuse eksamil osales kevadel 17 õpilast, kes kõik saavutasid kõrgeima võimaliku ehk C1-taseme.

Vene keele rahvusvahelisel B1-taseme eksamil osales eelmisel õppeaastal 15 eksaminandi, kõrgeim tulemus oli augustis toimunud eksamil 576 ja madalaim 295 punkti 610-st punktist. Eksami keskmine tulemus oli 73,2%.. B1-taseme tunnistuse said 47% eksami sooritanutest. B2-taseme eksamil osales 85 eksaminandi, nende keskmine tulemus oli 511,9 punkti ehk 89%. 94% eksami sooritanutest said B2-taseme tunnistuse, ühele eksaminandile väljastati B1-taseme tunnistus. Reeglina näitavad B2-taseme eksami valinud eksaminandid väga head keeleoskustaset.

Prantsuse keele rahvusvahelised DELF scolaire B1- ja B2-taseme eksamid toimusid 3. – 7. augustil 62 õpilasele 14 koolist. B1-taseme saavutas 13 õpilast, B2-taseme 48 õpilast. B2-taseme keskmine tulemus käesoleval aastal oli 76,4 %.

Inglise keele rahvusvaheline Cambridge C1 Advanced eksam viidi eelmisel õppeaastal läbi 18.-30. novembril 2019. a  ja 13.-21. juuni 2020. a. C1 Advanced sügissessioonist võttis osa 1 738 ja kevadsessioonist 1 148 eksaminandi. 469 neist saavutas C2-taseme, 1 934 C1-taseme ja 467 B2-taseme. 16 (0,6%) eksaminandi tulemus jäi alla B2-taseme ja nad ei saanud eksamilt keeletaset tõendavat tunnistust. Üha kasvav huvi C1 Advanced eksami sooritamise vastu ja fakt, et 2 403 õpilast said C-taset tõendava tunnistuse näitab, et üha suurema hulga Eesti õpilaste inglise keele oskus ületab õppekavas kehtestatud B-taseme.

Eesti keele riigieksamit tegi 6027 eksaminandi ja nende keskmine tulemus oli 61,6 punkti. Maksimumtulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral seitse õpilast, üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Kõige rohkem oli eksaminandide hulgas neid, kelle tulemus jäi vahemikku 60–70 punkti. 80-punktine või kõrgem tulemus oli 1068 eksaminandil ning vähemalt 90 punkti sai 262 eksaminandi. Lugemisosa maksimumtulemuse (40 punkti) sai 127 eksaminandi ning kirjutamisosa maksimumtulemuse (60 punkti) sai 40 eksaminandi.

Eesti keel teise keelena riigieksamil osales 1779 eksaminandi. Eksami keskmine tulemus on 67,8 punkti. 100 punkti sai 6 eksaminandi. B2-taseme tunnistuse said need eksaminandid, kes saavutasid eksamil vähemalt 60% maksimumtulemusest. Sel aastal saavutas B2-taseme 69,3% eksamisooritajatest, eelmisel aastal 58,7% ning 2018. a 61,2%.

Matemaatika riigieksam
Gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida kitsast (8 kursust) või laia (14 kursust) matemaatikakursust. Kitsast matemaatikakursust õppinu võis valida ka laia matemaatikakursuse eksami ja vastupidi.

Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti. Tulemus on eelmise aasta tulemusega sarnane (2019 – 36,4 punkti). Sel aastal saavutas kitsa kursuse matemaatika eksamil 100 punkti 1 eksaminand ja 0 punkti sai 22 eksaminandi.

Laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli 51 punkti. (2019 – 51,1 punkti). Sel aastal saavutas laia kursuse matemaatika eksamil 100 punkti 13 eksaminandi ja 0 punkti sai 20 eksaminandi.

Riigieksamite lisaeksamid toimusid 26. septembrist kuni 17. oktoobrini, osaleda võisid need, kes olid juba riigieksami varem sooritanud ja soovisid oma tulemust parandada kui ka need, kes riigieksameid varem teinud ei olnud. Eksameid sai teha viies linnas üle Eesti – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Jõhvis. Kokku osales viiel eksamil 549 eksaminandi.

Riigieksamite statistika
Riigieksamite statistikat ja koolide tulemusi saab vaadata Eksamite Infosüsteemist.
Vaata juhendit

Riigieksamite põhjalikumad analüüsid ainete kaupa
Eesti keel
Eesti keel teise keelena
Matemaatika

NordenBladet — Seoses koroonaviiruse jätkuva kasvuga koolikeskkonnas on Vabariigi Valitsus koos Terviseameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga otsustanud, et Harjumaa ja Ida-Virumaa koolide gümnaasiumiastmed tuleb viia hiljemalt 30. novembriks distantsõppele.

„Viimasel ajal on lisandunud palju nakatunuid just noorte seas, mistõttu otsustasime viiruse leviku piiramiseks viia kahe maakonna koolide gümnaasiumiastmed üle distantsõppele,“ sõnas haridus- ja teadusministri kohusetäitja majandus ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas. „Algav nädal jääb üleminekuajaks, et koolid saaksid teha ettevalmistusi. Siiski soovitame kõigil, kel see võimalik on, alustada distantsõppega juba teisipäeval, 24. novembril,“ lisas ta.

Üleminek distantsõppele peab toimuma perioodil 24. novembrist 27. novembrini.  Alates 30. novembrist peab kõigis Harjumaa (sh Tallinna) ja Ida-Virumaa koolides toimuma gümnaasiumiastme õppetöö distantsilt. Korraldus vormistatakse Terviseameti ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt 23. novembril ja esialgu jääb distantsõppe lõpukuupäevaks 10. jaanuar.

Terviseamet ning Haridus- ja Teadusministeerium saadavad nädala alguses kõikidele Harju- ja Ida-Virumaa koolidele ning koolipidajatele täpsema info.

• Vastused hariduselu korraldust puudutavatele kordumakippuvatele küsimustele leiab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehelt. Küsimuste korral palume pöörduda ministeeriumi infotelefonidel 5690 0353 ja 5690 0340 (tööpäeviti kell 9 -17) ja e-posti aadressil info@hm.ee.
• Kõigi koroonaviiruse leviku ja selle ennetamise meetmetega seotud küsimustega saab pöörduda infoliinil 1247.
• Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi õppetöös toetada telefonil 7350750 (tööpäeviti kell 12-16).
• Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt ja valitsusveebist kriis.ee.

NordenBladet — Tänasest algab noorsootöö nädal, mis kestab 30. novembrini ja toimub juba kümnendat korda. Seekordse nädala teemaks on “Loon ise oma elu”, mis kutsub üles ettevõtlikkusele. Keskseks sündmuseks on üle-eestiline tantsuaktsioon, mille kava on Liis Lemsalu hitile kokku pannud tantsuhiid Märt Agu.

23.-30. novembrini kestev noorsootöö nädal toimub Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel noorteinfoportaali Teeviit kaudu. Nädal keskendub noorte mõtestatud suunamisele, noorte ettevõtlikkusele ja kaasatusele. “Sündmusnädalaga tõstame esile noori ja nendega tegelevaid täiskasvanuid. Noorsootöö toimub kõikjal, kus täiskasvanu aitab väljaspool kodu teadlikult suunata noore käekäiku, olgu ta noorsootöötaja, huviringide juhendaja, treener, õpetaja või keegi teine. Nende tegevus kujundab meie kõigi tulevikku – osakem seda hinnata,” tunnustas Haridus- ja Noorteameti peadirektor Ulla Ilisson.

Noorsootöö nädala raames toimub nii noortele kui ka noorte eestvedamisel hulganisti sündmuseid üle Eesti. Tähtsündmuseks on sedakorda aga üle-eestiline tantsuaktsioon, mis sümboliseerib loomingulisust, julgust ja ettevõtlikkust proovida midagi uut. “Oma elu loome me iga päev ja iga sammuga, mida teeme. Seekordse noorsootöö nädala moto “Loon ise oma elu” kutsub mõtlema, kuidas tegevused, mida teen täna, mõjutavad minu homset,” selgitas Haridus- ja Noorteameti peaekspert, noorsootöö nädalat vedav Kadri Koort.

Tantsusammud on Liis Lemsalu loole “Halb või hea” seadnud legendaarne tantsija Märt Agu. “Üks lähedane ütles mulle kord, et kõike, mida teed, tee hästi ja meelega ehk ole julge ja tegutse teadlikult. Tantsuaktsioon võib olla sulle võõras nähtus ja vast paistab tänasel keerukal ajal seda raske ette võtta, aga nimelt seetõttu ja just nüüd on aeg olla eriti ettevõtlik, proovida midagi täiesti uut ja luua seeläbi ise oma elukogemust!” on staažikas tantsupidude lavastaja, koreograaf ja tantsuõpetaja Märt Agu veendunud.
Katsetama innustab ka laulja Liis Lemsalu, kelle hittloo “Halb või hea” taustal tantsuaktsioon toimub. “Olin kooliajal aktiivne, pole huviala, mida ma ei oleks järele proovinud, sest kuidas teisiti sa ikka teada saad, mis sulle tegelikult meeldib ja sobib,” julgustas Lemsalu.

Üle-eestiline tantsuaktsioon toimub 25. novembril kl 13:00. Tants kestab vaid ühe minuti ning on jõukohane nii algajaile kui ka vahvaks vahelduseks juba tantsuga tuttavatele noortele ja nooremeelsetele.

Noorteinfoportaal Teeviit kutsub kõiki noortega tegelevaid täiskasvanuid ja noori tantsu õppima ja esitama, et taasleida see mõnus õlg-õla tunne, mis keerulisel ajal hapraks muutuma kipub. “Kokku saab tulla nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt – järgigem riiklikke koroonareegleid, võimalusel tantsigem õues ja regulaarselt koos käiva grupiga, näiteks igapäevaselt koos käiva klassi- või trennikaaslastega, väiksema sõpruskonnaga või miks mitte üle veebi, nagu ajale omane!” sõnas noorsootöö nädala eestvedaja Kadri Koort.

Osalemiseks:

• Planeeri 25. novembriks oma kooli-, treeninggrupi, noortekeskuse noorte kalendris u 15 minutit – kogunemine, soojendusharjutused ning 1 minut tantsu ja lusti algusega kl 13:00
• Harjutage novembrikuu jooksul Märt Agu koostatud minutilist tantsukava
• Leia vahva koht, kus koguneda, et tants ühiselt esitada – miks mitte tantsida ilmast sõltumata sügiseses pargis, kooli hoovis või aulas, tantsuringi ruumides või distantsõppe korral saada kokku veebis. Olgem loovad!
• Pane taustaks mängima Liis Lemsalu lugu “Hea või halb” – selle leiad Spotifyst shorturl.at/fxAY3 või Youtube’ist https://youtu.be/WD1LBckiNHo
• Salvesta oma tantsuaktsioonist videoklipp ja postita kas stoorina või postitusena oma kooli/ huvikooli/ noortekeskuse/isiklikku Instagrami kontole
• Märgi postituses @teeviit @liislemsalu @mart_agu ning kasuta teemaviiteid #looniseomaelu #noorsootöönädal2020 Avalikult nähtavate videote vahel loosib Teeviit välja auhindu.
• Leia Märt Agu pöördumine ja õppevideo SIIT, tantsusündmus Teeviida Facebooki lehelt. Jälgi noorteinfoportaali Teeviit Instagramis ja vaata lisaks www.noorsootoonadal.ee

Tantsime kõik koos 25. novembril kl 13:00!

Haridus- ja Noorteamet on tegeleb haridus- ja noortepoliitika ellu viimisega. Amet loodi sel aastal SA Innove, SA Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT