Esmaspäev, november 24, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Helena-Reet: Ivanka kiri päkapikule ning kokkamispisikust

NordenBladet – Viimasel ajal lapsed varahommikul enam süüa ei taha, vahel söövad aga mitte alati, sest Ivanka Shoshana saab kolm korda koolis süüa ja Estella Elisheva kaks korda. Minule aga meeldib rahulikult päeva alustada ning sinna juurde kuulub alati kohvi (lemmik on Löfbergs Lila presskannukohv) ning siis kas puder (enamasti kaerahelbed või tatar kodujuustu ja keedetud riivpeediga) või siis teen võileibu (lemmik on lõhe röstsai avokaado, tilli ja oreganoga või siis seemneleib juustuga). Kui õhtul kooki või pirukat olen küpsetanud (mida juhtub päris tihti), siis ka see on hommikukohvi kõrval väärt kaup.

Küpsetan ja kokkan päris palju, alla tunni päevas ei veeda kunagi köögis, enamasti aga 1-2 tundi läheb ikka toidu tegemisks.  Ma armastan ilusti serveerida, minu jaoks on oluline, et nõud oleks kenad (kasutame minu enda tehtud savinõusid, Ivanka Shoshana tehtud komplekte või ostetud käsitöökeraamikat).  Lauda kattes meeldib mulle potid, küpsetusnõud või pannid kuuma aluse peale panna ning lauale tõsta, et hea mugav oleks süüa ning salvrätid on alati laual. Salvrätte meeldib mulle väga osta ja vahetada. Kombeks on saanud ka söögi üles pildistamine, ent postitamiseni (blogisse või Instagrami) jõuavad nad miskipärast harva, enamasti saadan neid hoopis õdedele läbi WhatsApp´i.










Kuna meie peame nii Hanukkat kui Jõule, siis on meil detsember üks suur kingituste ja kokkamise kuu. Eelmisel nädalal kirjutas Ivanka Shoshana päkapikkudele kirja, selgitamaks, mida ta sussi sisse soovib. Tema lemmikmaiustusteks on hetkel Oreo küpsised, Mesikäpa küpsised ja Marabou chocolate chip cookies (šokolaadiküpsised), väga armastab ta ka juustu popcorni. Sellel aastal ta avastas, et “päkapikk” oli maiustustekoti minu voodi alla jätnud ning kirjutas kavalalt, mida ta kõige rohkem soovib. Erinevad Kinder munad on ühed levinumad maiustused, mida talle päkapikk toob. Hommikul ta aga maiustada ei tohi, seega jääb muna koolipäeva lõppu ootama ning kui siis kodus ja soolane söök söödud, siis võib maiustada.

Tõstsin eelmisel nädalal ka Ivanka Shoshana toa taaskord ümber (ma mööbeldan ikka iga kuu, meeldib asju ümber tõsta) ning tegin maja kõrvale puuriida. Sellel aastal ostsin kuivatatud kuuske Puu24-st. Mõnded ütlevad, et see ajab vaiku aga mulle meeldib see imeline kuuse lõhn, mis peale kuusega kütmist tuppa tuleb. Leidsin Osta.ee´st soodsalt vinged vanaaegsed õmblusmasina jalad  ning ostsin Laagri Bauhofist sinna heleda spoonitud saepuruplaadi peale. Tulemuseks lahe isetehtud laud, kuhu asetasin kaks isetehtud keraamilist lillepotti lilledega ning samuti enda tehtud savivaagna (sinna panin mandariinid, mis pildistamise hetkeks olid juba nahka pistetud).

Minu kokkamispisikuga (mille mina omakorda sain suurelt toidugurmaanilt Estella Elishevalt) on nakatunud ka Ivanka Shoshana. Ivanka tuli minu juurde internetist leitud retseptiga ning tegime koos shokolaadipirukaid. Retsept muideks väga lihtne, kui valmistada valmis lehttaignast. Sulata külmutatud lehttaigen, rulli õhemaks, lõika kenad nelinurgad, siis haki või riivi rohkelt shokolaadi, sega see hapukoorega ning pane taignale. Keera taigen rulli või keera kokku ning pane 180 kraadiga 20 minutiks ahju.








Loe ka minu eelnevaid blogipostitusi:

Helena-Reet: “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene” hakkab kuju võtma + GALERII!

Helena-Reet: Kas blogin “liiga tõsiselt”?

Helena-Reet: Minu uued terviserutiinid – liikumisest ja toidust

Helena-Reet: Kandideerime ERM´i “Oma näitus 2020” võistlusel ideega “Meie kodune nõiaköök”

Eesti: Keeleameti sõber 2020 on keeleteadlane Peeter Päll

NordenBladet — Juba neljandat korda annab Keeleamet välja ameti sõbra tiitlit. Tiitel antakse inimesele või organisatsioonile, kes on ametit toetanud ning aidanud kaasa selle eesmärkide täimisele eesti keele kaitsmisel.

Tänavune laureaat, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll, on enam kui 25 aasta jooksul andnud keeleametnikele nõu isiku-, koha-, ja ärinimede teemadel, andnud põhjalikke ning alati tasakaalukaid arvamusi kirjakeele normi küsimustes ning koostanud asjatundlikke keele-ekspertiise.

Tiitli koos tänukirja ja meenega andis dr Peeter Pällile 8. detsembril Eesti Keele Instituudis üle ameti peadirektor Ilmar Tomusk.

 

 

Eesti: Lapsed programmeerisid robotid keele- ja matemaatikaõpetajateks

NordenBladet — Äsja lõppes koolides ja lasteaedades juba traditsiooniks saanud “ProgeTiigri tulevikutegijate” õpilasüritus. Kahe kuu vältel lõi tegevustes kaasa ligi 11 550 õpilast 180 haridusasutusest üle Eesti. Kolmandat aastat toimunud õpilasürituse töötoad märgiti ühtlasi ka üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week kaardile. Eesti saavutas tegevuste ja rahvaarvu arvesse võtvas edetabelis 664 üritusega teise koha Poola järel.

“Lapsed programmeerisid, õppisid koos robotitega keeli ja matemaatikat, laulsid ja tantsisid, viisid läbi liiklus- ja keskkonnateemalisi projekte, lennutasid droone ja tegid kaunist pikselkunsti,” ütles Haridus- ja Noorteameti ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum ning nentis, et vaatamata sellele, et suuri kokkusaamisi korraldada ei olnud võimalik, toimus palju põnevat sellegipoolest ning osalejaid oli rohkelt.

“ProgeTiigri” õpilasüritustel oli võimalik osaleda 21. septembrist kuni 20. novembrini. Lapsed said end proovile panna programmeerimise, robootika, digikunsti ja -ohutuse ülesandeid tehes, mida võis lahendada nii seadmetega kui ilma. Noorimad osalejad olid lasteaialapsed, kes alustasid legoklotside programmeerimisega ning panid liikuma mesilasi, tigusid, pandasid või oma kaaslasi. Suuremad õpilased pidid hakkama saama juba raskemate ülesannetega – juhtida tuli roboteid ja droone ning lahendada erinevaid loovülesandeid. Ülesandeid tehti nii õppetöö ajal, pärast tunde huviringis kui ka ühisüritustel. Juhendajateks võisid olla ka õpilased ise, kes õpetasid oma kaasõpilasi, lapsevanemaid või õpetajaid.

Osalejatele, kes kandsid õpitoa Euroopa koodinädala kaardile ja tegid postituse ürituse Facebooki, loositi välja auhindu.

Õpilasürituse ülesanded on huvilistele lahendamiseks jätkuvalt ProgeTiigri kogumikus üleval.

  • Õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad” on kolme aasta jooksul osalemisrõõmu pakkunud enam kui 35 000 õpilasele.
  • Harno ProgeTiigri programm äratab õppijates huvi inseneriteaduste, disaini ja tehnoloogia ning IKT valdkondade vastu. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.
  • Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi Harno.
  • Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega.

 

 

Noorte roheideede konkursi võitja muudab turbaalade tundmaõppimise põnevaks

NordenBladet — 21. novembril hübriidüritusena toimunud noorte roheideede konkursi võitis rahvusvaheline meeskond RE-PEAT kaasahaarava õppeprogrammiga Re-Imagining Nature in the Classroom turbaalade väärtustamiseks ja noorte loodusele lähemale toomiseks. 

Žüriiliikme Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Janika Lahe sõnul oli võitja valimine tõeliselt keeruline, sest toredaid särasilmseid ja entusiastlikke noori oli palju. „On rõõm, et häid ideid oli nii palju ja need olid samas ka üsna erinevad, seda nii probleemipüstituse kui lahenduse küpsuse poolest. Žürii võttis hindamisel arvesse ka seda, kui suurt mõju omaks probleemi lahendamisele väljapakutud uuendusliku idee elluviimine. Loomulikult mõjutas hindamist ka noorte esinemisoskus ning kõigile osalejatele oli see kindlasti heaks kogemuseks. Loodame, et noortel jätkub tahtejõudu ja innukust oma lahendustega edasi töötada,“ lausus Laht.

Inimeste teadlikkus turbaalade väärtusest on drastiliselt madal, kuid see muutuks kohe, kui käiku läheks võitnud meeskonna RE-PEAT inspireeriv õppeprogramm 7-11aastastele lastele. Sood seovad väga tõhusalt süsinikku, kuivendatuna on need aga vastupidi süsinikuheite allikaks. Programm ärgitab lapsi soodest rohkem teada saama, nad õpivad tundma ökosüsteeme ning nende seoseid loodusnähtustega. Programmi kuuluvad interaktiivsed tunnid klassis, kus turvas võetakse lähema vaatluse alla, samuti hariv ja äge veebiplatvorm ning õppekäigud rabadesse.

Teise koha saavutas Tallinna Polütehnikumi õpilaste meeskond Ökomotion, kes teeb tavalisest jalgrattast elektriratta ning kelle ideeks on luua uue põlvkonna e-tõukerattad, mis on turvalisemad ja taskukohasemad ning mõeldud igapäevaseks ohutuks linnasiseseks sõiduks.

Kolmanda koha pälvis Läti Ülikooli tudengite meeskond Gudrā Taras Sistēma, kes soovib rajada automatiseeritud masinate võrgustikku elamupiirkondadesse, et muuta joogipakendite tagastamine võimalikult mugavaks. Masinatesse karastusjookide pakendeid tagastades saab iga hoiustatud ühiku eest tasu.

Laupäeval toimunud rahvusvahelisel ideeloomepäeval Empowering Youth: Green Together osales ühtekokku ligi 300 noort. Ideeloomepäeva kutsus Eesti kokku Põhja-Balti koostöö NB8 eesistujamaana.

Üritus toimus Eesti eestvedamisel esmakordselt ning loodetavasti saab sellest traditsioon, mille korraldamise saab tuleval aastal üle võtta järgmine NB8 eesistuja.

Põhjamaade ja Balti riikide koostöö ehk NB8 on alates 1992. aastast toonud ühe laua taha kokku viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad – Soome, Rootsi, Norra, Island, Taani, Eesti, Läti ja Leedu -, et mitteametlikus õhkkonnas arutada nii regionaalselt kui rahvusvaheliselt olulistel aktuaalsetel teemadel.

Auhinnad:
I koht – 1000€ ja pääs Prototroni noorteprogrammi TOP 50sse – tiim RE-PEAT
II koht 750€ ja pääs Negavatt TOP 15sse – tiim Ökomotion
III koht 750€ – tiim Gudrā Taras Sistēma

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Eesti: Aivar Kokk: haiguspäevade varasem hüvitamine pidurdab koroonaviiruse levikut

NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon tegi ettepaneku maksta haigushüvitist alates teisest haiguspäevast. Komisjoni esimehe Aivar Koka sõnul aitaks muudatus pidurdada koroonaviiruse levikut ja seega ka pikaajalist mõju majandusele.

Koka sõnul loob rahanduskomisjoni ettepanek sotsiaalkomisjonile võimalused haigushüvitise senisest varasemaks väljamaksmiseks. „Koroonaviiruse leviku pidurdamiseks on oluline, et inimesed ei läheks tööle haigusnähtudega. Seetõttu tegime ettepaneku, et ajutiselt makstakse haigushüvitist alates teisest tööpäevast. See muudatus võimaldab haigusnähtudega isikutel koju jääda ilma enda ja oma pere toimetulekut ohtu seadmata.“Kokk rõhutas, et ettepanekuga on nõus kõik tööjõuturu osapooled. „Lähtusime enda ettepanekus tööandjate ja ametiühingute vahel saavutatud ühisest arusaamast. Oluline on, et tööandjate ja maksumaksjate õlgadele ei jääks pikaajaliselt liiga suurt koormat. Seetõttu on muudatus esialgu plaanitud kehtima 1. jaanuarist kuni 30. aprillini.“ Ta lisas, et sõltuvalt koroonaviiruse levikust peab ka edaspidi olema valmisolek teha kiireloomulisi muudatusi erinevates seadustes.

Esmaspäevasel Riigikogu rahanduskomisjoni istungil viidi järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmandaks lugemiseks sisse muudatus, mille kohaselt eraldatakse valitsuse reservfondist 2,5 miljonit eurot haigushüvitise maksmiseks alates teisest haiguspäevast, mis on lisaks haigekassa eelarvest ettenähtud 2,5 miljon eurole. Seega on kokku haigushüvitiste maksmiseks ette nähtud tuleva aasta eelarvest 5 miljonit eurot. 2021. riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine on kavandatud 9. detsembri täiskogu istungile.

 

Allikas: Eesti Riigikogu