NordenBladet — Eilsel valitsuse istungil kinnitati kalapüügieeskirja muudatused, mis seab uued päevalimiidid mitme populaarse kalaliigi püüdmiseks.
„Uuendused on tingitud vahepealsete muutustega keskkonnas, mistõttu tuleb kalavarude jätkusuutlikkuse kindlustamiseks täpsustada püügilimiite, muuta püügiaegu vms. Samas soovime motiveerida ka meie umbes 170 000 pealist harrastuskalastajaskonda, lastes püügitingimused lõdvemaks kohtades, kus see vähegi võimalik on,“ ütleb keskkonnaminister Rain Epler.
Minister lisab, et muudatuste tegemisel on arvestatud ennekõike teadlaste hinnangutega, kuid võimalusel arvestatud ka sektori ettepanekutega.
Kalapüügieeskirja päevalimiitide ossa lisatakse uued liigid harrastuspüügil õngpüünistele. Viimastel aastatel on ministri ajutiste püügikitsenduste määrusega kehtestatud ahvenapüügi päevalimiit 15 kg, jõevähi päevalimiit ning limiit meriforelli ja lõhe kohta. „Nüüd on seatud limiidid ka teistele kalaliikidele ning edaspidi saab harrastuspüüdja püüda ööpäevas 5 haugi, 5 koha, 15 latikat, 2 jõeforelli,“ täpsustab Epler.
Ahvena 15 kilo suurune limiit jääb samaks. Jõevähi limiit väheneb 100lt isendilt 75le. Lõhe ja meriforelli päevalimiit jääb samaks, kuid laieneb sisevetest ka merele.
Päevalimiitide muudatused on vajalikud, et propageerida eetilist harrastuspüüki, mis on mõeldud vaid oma tarbeks. Samuti ka tolleks, et ohjata kalapüüki olukorras, kus minnakse liigselt hoogu ning püütakse välja ebamõistlikus koguses kalu. Liigintensiivse püügiga tekitatakse kahju kalavarude jätkusuutlikkusele. Harrastuspüügi kvantitatiivuuringu järgi peab harrastajate päevaste püügikoguste reguleerimist eetilistel kaalutlustel vajalikuks lõviosa sihtrühmast. Piirkondlikult eristub Virumaa, kus koguste reguleerimise pooldajad on selges ülekaalus (vajalikuks peab seda 59% ja vastu 17%).
Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelu ajad. Koha keeluajaks saab olema 5.05-10.06, mis on ühesugune kõikides siseveekogudes. Haugi keeluajaks Võrtsjärves ja muudes siseveekogudes (v.a Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvel) saab olema 15.03-30.04. Latika keeluajaks siseveekogudes (v.a Võrtsjärv ja Peipsi järv) aga 1.05-10.06.
„Kustutame mõned üleliigsed segadust tekitavad sätted, näiteks jääb alles vaid üks kala alammõõt. Kui varem oli alammõõte mitu, kuid lähtuda tuli ikkagi vaid suurimast alammõõdust, siis loogiline ongi jätta alles vaid too üks,“ ütleb Epler.
Muudetud on angerja alammõõtu Emajões, ühtlustades selle Võrtsjärves ja Peipsi järves kehtiva alammõõduga. „Emajõgi on Võrtsjärve ja Peipsi järve ühendustee, mistõttu pole põhjendanud erinev angerja alammõõt Emajões,“ lisab Epler.
Kalale minnes tasub üle vaadata ka mitmed eeskirja lisad, näiteks 7,8, 10, 14, kuhu on muudatused sisse viidud. Näiteks on kaotatud keelud mitmel jõe suudmealal. Samas on lisatud uusi jõgesid, mille suudmealale on nüüd kehtestatud keeluala. Üle tasub vaadata ka merel olevad keelualad, kuhu on mitmesugused uuendused sisse viidud. Osad on juba teada-tuntud ja toodud ajutiste kitsenduste määrusest üle.
Harrastuspüük on Eestis kõige levinum hobi, mille eesmärk on kalapüük enda tarbeks. Peamiselt püütakse ahvenat, haugi, koha, särge, latikat. Aastas välja püütavad kogused jäävad vahemikku 3000-5000 tonni.
Allikas: Keskkonnaministeerium
