Laupäev, detsember 27, 2025

Monthly Archives: märts 2021

Soome: Veebipetised on tänavu saanud kätte üle miljoni euro soomlaste raha – uus trikk on maksuametina esinemine

NordenBladet — Veebipetised üritavad inimeste raha kätte saada muu hulgas Microsofti, Posti ja maksuameti töötajatena esinedes. Soome küberturvakeskus on saanud viimastel päevadel mitmeid teateid maksuametnikena esinenud petiste kohta. Petiste eest hoiatab oma küljel ka maksuamet.

Petukiri annab teada, et kirja saajale on tehtud maksutagastus ja kirjas on link, millele klikkides on võimalik maksutagastus kätte saada. Link juhatab inimese veebiküljele, mille kaudu saadakse kätte inimese isiku- ja pangakaardi andmed, vahendab Yle.

Petukirjas on toodud maksuameti logo ja värvid. Soomekeelne kiri tundub aga veidi kohmakas. Võib aru saada, et selle tekst on tõlgitud interneti masintõlke abil.

Lisaks on petised inimestele helistanud ja esitlenud end kui Microsofti IT-töötajad. Ainuüksi Helsingi politsei on saanud käesoleva aasta jooksul ligi 50 teadet selliste Microsofti-pettuste kohta.

Niininimetatud Microsofti-pettuste puhul helistab inglise keelt rääkiv isik ja ütleb, et on IT-töötaja. Kõigepealt soovib petis saada kontrolli kannatanu arvuti üle. Edasi minnakse veebipanka.

Kui petis on kannatanu arvuti üle kontrolli saanud, siis muudab ta ekraani mustaks ja sel ajal tühjendab pangakonto. Tavaliselt võetakse kõik, mis võimalik: säästud, kontod ja krediitkaardi limiidid. Üks kannatanu jäi aasta algul sedasi ilma 85 000 eurost. See summa aga õnnestus tagasi saada.

Teisel kannatanul müüsid petised maha väärtpaberid. Inimestele valitakse telefoni numbreid roboti abil. See tähendab, et inimesele võidakse helistada isegi siis, kui number on salastatud.

Möödunud aastal teatati politseile ligi tuhande sellise Microsofti-pettuse juhtumi kohta. Kokku said petised endale 2,8 miljonit eurot soomlaste raha. Käesoleval aastal on politseile teatatud ligi 200 Microsofti-pettuse kohta. Vähem kui kahe kuuga on jäänud soomlased ilma enam kui miljonist eurost.
Politsei andmetel pole tegemist mingi juhusliku asjaga, vaid selle taga on organiseeritud kuritegevus. Petiste jälile on raske jõuda, kuna tegemist on rahvusvahelise tegevusega.

Juba mitu kuud on õiguskaitseorganitele peavalu valmistanud postifirma Posti nime all tehtud pettused. Posti pettuse puhul tuleb telefoni sõnum saabunud postisaadetise kohta. Sõnumis olev link juhatab aga inimese liba-veebiküljele, mille kaudu kalastatakse telefoninumbreid ja Apple iCloud’i koode. Pärast seda üritatakse saada nõusolek mobiilimakseks, mille tagajärjed on näha järgmisel mobiiliarvel. Mõnel juhul on Androidi telefoni alla laaditud pahavara. Pärast seda hakkab kannatanu telefon saatma üle maailma sarnaseid petukirju.

Kuidas aga selliseid petukirju vältida? Igasuguste linkidele klikkimiste, allalaadimiste ja oma andmete kuhugi edastamisega tuleb olla väga ettevaatlik. Nii näiteks ei saada maksuamet kunagi mingit linki, mille kaudu saab maksutagastuse. Maksuamet annaks teada, et OmaVero andmetele tuleks tähelepanu pöörata.

Ametiasutustel pole üldse tavaks e-posti kaudu saata mingeid andmeid või linke. Maksuamet näiteks annab veebis teada, et ei küsi kunagi inimeste pangakaardi andmeid ega pangakoode.

Kui Microsofti-petis on pangakontole ligi saanud, tuleks kõigepealt teavitada asjast panka ja alles siis politseid. Pank näeb, kuhu raha on läinud ja kui kiiresti tegutseda, võib selle tagasi saada. Raha on tagasi saadud laias laastus poolte juhtumite puhul. Kõige parem on aga üldse kõne lõpetada, kui helistab mõni Microsofti-petis.

Politsei annab nõu, et pettuste ohvriks langemise vältimiseks tuleks hoiduda võõrastele linkidele klikkimisest, võõra tarkvara alla laadimisest ja oma andmete kuhugi edastamisest. Ettevõtted saaks samuti pettuste vältimisele kaasa aidata, kui ei lisata linke klientidele saadetavatele e-kirjadele. Siis suudaks inimesed paremini õige ja vale vahel vahet teha.

Kui inimesele saabub kiri kas pangalt või Postilt, siis ei tohiks nendes sisalduvatele linkidele üldse klikkida. Tuleks minna ettevõtte enda veebiküljele. Nõnda on võimalik vältida ka veebipangapettusi. Pettusi on sooritatud paljude eri firmade nimel.

Uus leiutis on petiste poolt võltsitud koroonatestide pakkumine inimestele. Jaanuaris on petised inimestele pakkunud veel Tokmanni, Prisma, Elisa, Finnairi ja HBO Nordicu kinkekaarte. See näitab, et petised on leidlikud.

 

 

Eesti: Neuroturunduse abil saab võidelda reklaamireostusega

NordenBladet — Eelmise aasta aprillis algas projekt, mille käigus uurivad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadlased, kuidas siduda kliendi liikumisteekond ja asukoht kaupluses, ostukäitumine ning varasem ostuajalugu reaalajas toimivaks soovitussüsteemiks.

Turunduse dotsent Andres Kuusik rääkis, et projektiga soovivad nad uuendada jaekaubandust. „Kui inimesed tulevad kauplusesse ja võtavad puldi, millega oma oste skaneerida, siis see pult võiks tulevikus hakata nendega suhtlema. Näiteks võiks see anda soovitusi selle järgi, kus ostja parasjagu asub ja milliseid oste ta on varem teinud,“ selgitas Kuusik.

Et see tulevikus nõnda läheks, tegi Kuusiku meeskond kauplustes pilgujälgimisuuringuid, et hinnata klientide ostukäitumist. Samuti katsetati ostjate käiguteede kaardistamiseks poesisest positsioneerimissüsteemi ja analüüsiti klientide ostuajalugu.

Tavaliselt analüüsitakse kliente kliendikaardi alusel. Kuusiku sõnul on selle andmed aga piiratud. Näiteks ei tule kaardilt välja, kui kaua inimene tooteid valib või millises järjekorras ta kaupu poes vaatab.

Kaua aega Coopi turundusdirektorina töötanud Andres Lember tõdes, et oleme iga päev ümbritsetud sadade reklaamisõnumitega, aga 99% neist pole meie jaoks olulised. „Seetõttu on tulemuseks üleküllastumine, müra ja saaste. Nii nagu saab rääkida valgusreostusest, saab rääkida ka reklaamireostusest. Reklaam peab olema asjakohane ja õiges kohas. See on kõige suurem kunst,“ sõnas ta.

Projekt kestab selle aasta aprilli lõpuni.

Vaata lähemalt videost:

https://youtu.be/T9D65UQ2O6o

 

Mis on neuroturundus?
Neuroturundus on turunduse viis, mille kavandamisel kasutatakse kognitiivne neuroteaduse teooriaid ja mõõtmistehnikaid turunduseesmärkide täitmiseks.

Kognitiivse teaduse alla kuulub palju erinevaid alavaldkondi, näiteks psühholoogia ja neuroteadus, ka lingvistika ja programmeerimine, ning kõikidest nendest valdkondadest on võimalik teadmisi ammutada, et tarbijat paremini mõista ning tema reaktsioone (nii positiivseid kui ka negatiivseid) paremini mõõta.

Neurouuringud suudavad tarbijate käitumist ennustada kuni 85%.

Traditsioonilistes turu-uuringutes on tarbija käest küsitud, mida ta mõtleb ja soovib, kuid neurouuringutega on võimalik jõuda tarbija alateadvuseni. Alateadvus aga mõjutab meie ostuotsuseid tunduvalt rohkem kui teadlik kaalutlemine.

Neutroturunduse plussid:

Neuroturundus toob lisaks välisele mõjurile välja ka sisemise mõjutaja (expressions vs. impressions).

Näiteks KitKati šokolaadi reklaamis, kus humoorikad noormehed söövad šokolaadi, saab tarbija end nendega samastada. Väline mõjuavaldaja (impression) on seega samastumine. Samal ajal mõjutab tarbijat (expression) hoopis enam see, et reklaamitegelased rääkisid suu täis ning tarbijal oli võimalik kuulda šokolaadi krõmpsumist.

Neuroturundus ei kritiseeri tavaturundust, vaid täiendab seda.

Kui seni on olnud arvamus, et lapsed ning loomad muudavad reklaami efektiivseks, siis neuroturunduse USA-s tehtud uuringud on näidanud, et laps võib jääda hoopis tähelepanuta, kui reklaami/ajakirja esikaanel on noor ema koos lapsega ning tuntud lauljanna galakleidis. Naiste võrdlusmoment on tarbija jaoks informatiivsem ning mõjukam kui laps samal reklaamil.

Neuroturundus paljastab ka poliitiliselt ebakorrektsed reaktsioonid.

Kui tarbijate fookusgrupiuuringutes väidetakse üht, siis neurouuringud tõestavad teist: näiteks naised usaldavad reklaamis rohkem meeste häält ning mehed enamasti naise häält.

Avafoto: Pexels

Eesti: Värske edetabel kinnitab Tartu Ülikooli haridusteaduse jätkuvat maailmataset

NordenBladet — Hiljuti avalikustatud maailma ühes mainekamas ülikoolide erialade pingereas „QS World University Rankings by Subject 2021“ on Tartu Ülikool esindatud 17 erialaga. Üle-eelmisel aastal esmakordselt edetabelisse jõudnud haridusteaduse eriala on pingereas taas tõusnud ja paikneb nüüd 151.–200. kohal.

Tartu Ülikooli erialadest on lisaks haridusteadusele edetabelis kõrgeimal kohal (vahemikus 151–200) filosoofia, geograafia ning politoloogia ja rahvusvahelised uuringud. Võrreldes eelmise aastaga on oma kohta parandanud haridusteadus, bioloogia, meditsiin, füüsika ja astronoomia ning keemia. Esimest korda jõudsid sel aastal edetabelisse majandus ja ökonomeetria (kohad 451–500) ning ärindus ja juhtimine (501–550).

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijeni sõnul on haridusteadlased tänase uudise üle väga rõõmsad. „Oleme selle nimel pikalt tööd teinud ja teadustegevuse tõhustamine on olnud üks meie prioriteete juba viimased seitse aastat. Mitmed meie kolleegid on rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide ja ajakirjade toimetuskolleegiumide aktiivsed liikmed ning räägivad valdkonna arengus kaasa ka rahvusvahelisel tasemel. Ka ülikoolis tervikuna peetakse haridusteaduse edendamist tähtsaks. Lisaks oleme Euroopa Liidu struktuurifondide toel tugevdanud oma uurimisrühmi, kaasanud välisteadlasi ja tõhustanud doktoriõpet,“ rääkis ta.

Maailma üht tuntumat ülikoolide edetabelit „QS World University Rankings“ koostav konsultatsioonifirma Quacquarelli Symonds (QS) on alates 2011. aastast seadnud ülikoole pingeritta ka üksikute erialade kaupa kokku 51 alal. Neil erialadel reastatavate ülikoolide arv kõigub 50-st (nt stomatoloogia, raamatukogundus ja veterinaaria) 600-ni (nt keemia, füüsika ja arvutiteadus).

Pingeridade koostamisel võtab QS arvesse ülikooli mainet eriala teadlaste ja tööandjate seas ning andmebaasist Scopus pärit bibliomeetrilisi näitajaid. Näitajate osakaalud varieeruvad erialade kaupa – mõnel erialal, näiteks kunstis ja disainis, arvestatakse vaid maineuuringu tulemusi, suurema publitseerimismahuga reaalaladel on aga kaalukama mõjuga bibliomeetria.

Lisateave:

Äli Leijen, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja, 5390 4516, ali.leijen@ut.ee (intervjuu- ja kommentaarisoovid)

Lauri Randveer, Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö peaspetsialist, 512 9996, lauri.randveer@ut.ee (sisulised küsimused pingerea näitajate kohta)

 

 

Soome: Helsingis on tohutul hulgal tühje üürikortereid, üürileandjad on sunnitud hinda langetama

NordenBladet — Kui varem oli Helsingis raske üürikorterit saada, siis nüüd on vabu kortereid nii palju, et raske on üürnikku leida. Koroona pandeemia on tekitanud olukorra, kus üürnikku on väga raske leida. Seetõttu on üürileandjad sunnitud hindu langetama, vahendab Helsingin Sanomat.

Kui veel paar aastat tagasi olid Helsingis vabad vaid üksikud üürikorterid, siis nüüd on neid saada kümneid. Isegi heas kohas asuvatele korteritele on väga raske üürnikku leida. Üürihinda on langetatud 5-8 protsenti. Tühje üürikortereid on praegu tohutul hulgal.
Helsingi kesklinnas on rohkem üürikortereid peamiselt seetõttu, et õpilastest üürnikke on vähemaks jäänud. Pandeemia tõttu on osa õpilasi läinud üle kaugõppele ja naasnud oma kodukohta. Samuti olid õpilased varem tööl toitlustuses, aga kuivõrd söögikohad on suletud, siis pole neil raha üürikorteri eest maksmiseks.

Teine põhjus on see, et Airbnb korterid on tulnud üüriturule, kuna turiste enam pole.

Üürikortereid on Soomes kõige lihtsam leida Vuokraovi.com veebi kaudu. Portaalis oli 2020. aasta veebruaris Helsingi kesklinnas pakkumises 125 objekti, tänavuse 2021. aasta veebruaris aga 235 objekti. Praegu on eriti hea aeg üürnike jaoiks, kellele on võimalus saada heas kohas üürikorter mõistliku hinnaga.

Osalt on üürikorterite suure pakkumise põhjuseks asjaolu, kortereid on juurde tulnud – eelmisel aastal valmis Helsingis ligi 7000 uut korterit. Kui seni polnud Helsingis piisavalt häid kortereid, siis nüüd on puudus headest üürnikest.

Praegusel madalate intresside ajal on paljud inimesed investeerinud korteritesse ja üürivad neid välja. See on samuti suurendanud pakkumist turul. Samas ei tohiks korterid tühjaks jääda, sest Helsingi tõmbab inimesi mujalt Soomest.

Avafoto: Pexels

Soomes lükatakse koroona tõttu valimised edasi, uus kuupäev on 13. juuni

NordenBladet — Soomes 18. aprillil toimuma pidanud kohalike omavalitsuste valimised on koroona tõttu edasi lükatud 13. juuni peale. Asjast andis sotsiaalmeedias teada justiitsministeerium. Ministeeriumi info kohaselt toetab valimiste edasilükkamist 9 erakonna hulgast 8.

Valimiste edasilükkamist arutati täna laupäeval, 6. märtsil hommikust peale. Arutelul osalesid erakondade peasekretärid ja justiitsminister Anna-Maja Henriksson. Valimiste edasilükkamisele oli vastu põlissoomlaste erakond.

Valimiste edasilükkamist põhjendatakse tervise ja valimiste läbiviimise ohutuse tagamisega.

Puoluesihteerit tapasivat ministeri @anna_maja Henrikssonin. Kahdeksan puoluetta yhdeksästä kannattaa kuntavaalien siirtoa kesäkuulle. Vaalit pidetään 13.6. #kuntavaalit2021
— Oikeusministeriö (@oikeusmin) March 6, 2021

Perussuomalaiset vastustaa vaalien siirtämistä. Puoluesihteerien työryhmä ei siis tule esittämään yksimielisesti vaalien siirtoa. Asian päättää viime kädessä eduskunta. Jatketaan ehdokaslistojen kokoamista – Suomi takaisin! #perussuomalaisethttps://t.co/8APjhjPLG3
— Simo Grönroos (@SimoGronroos) March 6, 2021