NordenBladet —Täna on ülemaailmne veepäev, mille puhul on paslik üle vaadata, mida on projekti LIFE IP CleanEST raames seni tehtud, et Ida- ja Lääne-Virumaa veekogude seisundit parandada.
Ühe olulise saavutusena likvideeriti eelmisel aastal jääkreostus Kohtla-Nõmme endise rehvitehase territooriumil. Ühtekokku eemaldati vana rehvitehase territooriumilt ligi 14 000 kuupmeetrit tugevalt reostunud pinnast ja 100 kuupmeetrit õlijääke.
Jõeliste elupaikade taastamiseks hinnati 2019. aastal kõik piirkonda jäävad paisud ning valiti välja 14 prioriteetset paisu kaheksal veekogumil, millega tegeletakse edasi. Eelmisel aastal taasasustati Purtse jõkke 27 000 lõhe noorkala ning eemaldati vabatahtlike kaasabil Unukse pais Pada jõel ja vana pais Altja ojal.
Projekti uuringutest on tänaseks valminud:
• Veeuuringute aruanne „Põllumajandusliku hajukoormuse mõju uuring pinna- ja põhjaveele“
• Hüdrogeoloogiline uuring seirekaevu katastri nr 4019 (Iisaku vald, Sõrumäe küla) piirkonnas
• Hüdrogeoloogiline uuring Gdov põhjaveekogumis Ahtme ja Rakvere piirkonnas
• Soolikaoja tervendamise alusanalüüs
• Aidu ja Narva karjääri Nikli uuring
Projektijuht Mari Sepa sõnul saab juba senistest tegevustest välja tuua otsest kasu: „Kohtla-Nõmme endise rehvitehase reostuskolde likvideerimisega sai peatatud reostuse edasine levik Kohtla jõkke“. Samuti näeb Sepp tehtud uuringutes positiivset tulevikku. „Soolikaoja alusanalüüs on oluline samm sellel teel, et linnajõgi saaks perspektiivis terviklikult taastatud ja linnarahvale avatud,“ ütles projektijuht.
Praktiline lahenduskäik ootab ees ka Püssi paisu Purtse jõel. „Valminud on eskiislahendused, mille seast oleme välja valinud kärestik-kalapääsu, mille realiseerimine lähiaastate jooksul võimaldab kalade liikumise nii üles- kui allavoolu ning tagab veevõtu ka Repo vabrikule“, tõi Sepp välja kasu loodusele ja inimestele, mis keskkonda ei riku.
„Hea koostöö projekti uuringu- ja seirepartnerite kui ka Virumaa omavalitsustega on olnud seni, ja kindlasti ka tulevikus, tagatis tegevuste õnnestumiseks Virumaa veekogumite seisundi parandamisel,“ tunnustas projektijuht Sepp koostööpartnereid.
Lisaks uuringutele valmis küsimustik reoveepuhastussüsteemide hindamiseks, millega uuritakse reoveepuhastussüsteemide seisukorda, toimimist ja investeeringute vajadusi. Küsitlust viiakse praegu läbi Ida- ja Lääne-Virumaa elanike seas, kes elavad kuni 50 inimesega külades.
Keskkonnateadlikkuse kasvatamiseks suheldi eelmistel aastatel avalikkusega erinevate meediakanalite kaudu ja korraldati projekti teemadega seonduvaid üritusi. Näiteks toimusid 2020. aastal Virumaa lastele ja noortele suunatud joonistusvõistlus ja fotokonkurss ning esimene kalalaager Käsmus. ERRi veebis on järelevaadatavad kolm „Osooni“ saadet „Virumaa veed puhtaks“.
Eelmise aasta lõpus avati Soolikaoja avastusrada ning AHHAA teaduskeskuses valmisid vee ja keskkonna teemaline püsinäitus, ränd-eksponaadid ja teadusteatri etendus. Projekti esimesel aastal algatatud teaduskohvikud, loodusõhtud, looduslaagrid ja muud keskkonnateadlikust tõstvad üritused ja tegevused toimuvad järjepidevalt ka järgnevatel aastatel.
NordenBladet — 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis kutsub inimesi üles varasemast veelgi enam vett väärtustama. Paljudes riikides on veepuudus igapäevane probleem, mis kliimamuutustega veelgi süveneb.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Krooni sõnul tuleb ka Eestis järjest enam mõelda ja tegutseda sellel nimel, et vett kui väärtuslikku loodusressurssi hoida ja säästlikumalt kasutada. „Praegu ei ole Eestis veel levinud sademevee ja heitvee taaskasutamine, kuigi mõlemad aitaksid looduses olevat veeressurssi säästa,“ lausus Kroon.
Näiteks võiks sademeveest kujundada kodukoha ümbrust kaunistava sademeveetiigi. Praktilist abi saaks aga sademeveest siis, kui seda kasutada haljastuse niisutamiseks või tuletõrje veevõtutiikides. Nii säästame joogivett ning väärtustame puhta joogivee ressurssi. Keskkonnaministeerium on koostanud kombineeritud sademevee strateegia*, mis annab soovitusi, kuidas nutikate sademeveelahenduste kavandamisega juba planeeringute koostamisel arvestada.
Heitvee kasutamine on selles sisalduvate saasteainete tõttu piiratum. Samas võimaldaks heitvee taaskasutus nt niisutusveena meil suunata ka heitvees sisalduvad toitaineid uuesti ringlusse. „Alustame peatselt uuringuga, et välja selgitada heitvee taaskasutamise võimalused Eesti tingimustes,“ lubas Kroon.
Pandeemia valguses on reoveelgi hoopis teine väärtus, kuna selle abi on hinnatud viiruse levikut piirkonniti. „Reovesi ei ole lihtsalt reovesi, vaid see räägib reovee tekitajate kohta väga palju – milliseid ravimeid kasutatakse, kuidas viirus levib, kas ja milliseid narkootikume kasutatakse,“ selgitas Kroon.
Veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel alates 1993. aastast. Eesti on ÜRO piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni liige. Lühema nimega veekonventsioon on oluline abinõu säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, eriti piiriülest veekoostööd silmas pidades. Eesti kui aktiivne konventsiooni osaline korraldab veekonventsiooni üheksanda osapoolte kohtumise.
NordenBladet – Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 4799 koroonaviiruse proovi, neist esmaseid positiivseid oli 993 ehk 20,7 protsenti analüüside koguarvust. Suri 10 inimest.
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta on 1521.
Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 653 inimesel. 520 uutest Harjumaa haigusjuhtudest on Tallinnas.
Ööpäeva jooksul avati haiglates uusi Covid-19 haigusjuhtumeid kokku 69, haiglaravi vajab 699 patsienti.
NordenBladet – Loomulikult on neid inimesi, kes põevad koroonat ilma igasuguste nähtudeta. Õnneks neile. Kahjuks ja paraku on teine hulk inimesi, kes põevad seda väga raskelt ja satuvad haiglasse. Mõnele saab koroonasse nakatumine saatuslikuks. Elu. Triin Luhatsit ajendas oma Facebooki lehel järgnevat kirjutama kolm möödunud nädalat tema ja ta pere elust.
Mis olid ja on siis need reaalsed asjad, mis meid kodus aitasid?
1) Kui Sa jääd koroonasse, siis esimene asi, ära häbene sellest rääkida ja teada anda (lisaks oma perearstile) oma lähedastele. Anna teada oma pereringile, räägi töökaaslastele, sõpradele, teavita oma lapse õpetajat, naabrit, kedagigi kindlasti. Ka siis, kui Sa ei ela päris üksi. Miks? Võib olla on varsti olukord, kus Sa ja Su kaaslane ei jaksa isegi sõnumitele vastata. Hea on, kui keegi teab ja aeg-ajalt tsekkab: “Kas Sinuga on okei? Saad Sa / saate te ka tegellikult hakkama?”
2) Sinu üheks parimaks sõbraks sel perioodil saab inhalaator. Isegi, kui Sul ei ole väga tugevat köha, tasub inhalaatorit kasutada. Aitab ka kinnise ja nohuse nina puhul, kindlasti leevendab olemist köha puhul. Inhaleerid tavalise NaCl lahusega ja palju. Hommikul, päeval, õhtul, öösel. Millal iganes vaja.
3) Vedelikupuudus on väga kiire tekkima. Näed seda ise nii oma nahast (näpista oma käenahka ja kui see jääb krimpsu ja ei tõmba tagasi siledaks, on asi juba üsna halb) kui ka uriinist (vähene ja tumekollane uriin on juba suur ohumärk!). Seega, oluline on palju juua, paremal juhul sooja jooki. Ja see pidevalt endal käepärast hoida, sest võib tekkida hetki, mil pudeli avamine või tassi tõstmine on võrdne maratoni jooksmisega. Piltlikult öeldes mõtle, et uhud selle viiruse endast läbi. Meil toimisid hästi sidruni-ingveri kuum jook meega või ka kuum tee meega, kuum mustsõstrajook. See teeb olemise pisut kergemaks. Lusikatäis mett keele alla on hea turgutaja ka neil hetkil kui söögiisu on täielikult kadunud, aga veresuhkrut oleks vaja veidike tõsta. Ära ei tasuks unustada ka soolasid ja mineraale. Suure vedelikukao korral (palavik 40C ja üle ja/või oksendamine) aitab näiteks ReHydroni lahus, aga ka Himaalaja soolaga tehtud kergelt soolakas veelahus. Soolakurk või hapukurk meega olid ka head väikesed turgutajad neil hetkil kui süüa päevade kaupa lihtsalt ei suuutnud.
4) Üks asi, mida arstid veel soovitavad ja mis tõesti ka aitab, on kõhuli magamine. Seda just siis kui Sul on köha või raske hingata. Kui üles rindkere alla asetada ka väiksem padi ja käed peaaegu üle pea tõsta, avad oma hingamisteed paremini ja õhk pääseb kergemini kopsudesse nin kopsupõletiku korral on pisut ka vähem valus hingata. Ja uskuge, igasugune veidikegi parem asend, olemine, pisut vabam hingamine on sõna otseses mõttes kui “sõõm värsket õhku”. Üldse, kõige ebamugavam ja halvem asend on hingamise seisukohast tasasel pinnal täiesti pikali olek. Kui kõhuli olla on ebamugav, siis võib proovida poolistukil tukkumist. Kui hingata on raske, võid proovida ka lihtsalt parema või vasaku käe üle pea kergelt painutamist. Vahel aitab see kopsudesse sügavamalt õhku tõmmata.
5) Mis veel? Oma kopse tuleb treenida. Kui Sa aktiivses haigusfaasis seda harjutust teha ei jaksa, siis peale haigust taastumiseks ja suuremate tüsistuste vältimiseks on see väga hea harjutus. See käib nii: võta liitrine purk, pane vett täis ja sinna sisse purgi põhja puhu läbi kõrre nii pikalt kui jaksad. Seda harjutust tee mitu korda iga päev.
6) Koroona puhul on teadmatust ja kõikvõimalikku (des)informatsiooni igal pool nii palju, et on väga tõenäoline, et mingisuguses haiguse faasis võib Sind tabada kergem või raskem paanikahoog (südamekloppimine, kohin kõrvus, nõrkus, peapööritus, minestamistunne, värinad, kuumahood, külmavärinad, vapped, hirm…) Selle eest ei ole kaitstud mitte keegi (ka mitte suured, tugevad mehed) ja see võib Sind tabada väga -väga järsku. Koroona puhul on täheldatud selliste hoogude sagedamat esinemist öösiti. Ärkad järsku ja Sa ei kotrolli justkui enam oma keha. Lihtsalt nii-nii halb on. Ahmid õhku ja mõtled, et nüüd siis illmselt sured. Siinkohal on abi nö 4 sekundi hingamisest – hingad nina kaudu sisse (Hingad sügavalt “kõhuga” ehk Su kõht peab hingamise kaasa tegema. Mitte ei hinga pinnapealselt ja ainult rinnakuga.), loed mõttes neljani. Siis hoiad hinge kinni kui suudad ka neli sekundit. Siis hingad suu pahinal välja ka neli sekundit. Ja jällegi, kui suudad, hoiad 4 sekundit hinge kinni. Ja siis kordada seda kõike järjest u 10x. Võid teha seda seda ka koos inhalaatoriga.
7) Palaviku alandamine on soovituslik alles alates 38,5st. Valude korral aga (mida võib olla hästi erinevaid – nahavalu, luuvalu, peavalu, hingamisel tekkiv valu, kõhuvalu, lihasvalu…) ei ole mõtet valu kannatada. Võta parem kohe Paracetamoli. (Minul näiteks valutasid kõik luud kehas kaks nädalat järjest.) NB! Kui valu ei leebu ja tahaksid väga võtta uut annust või suuremat annust, pea palun nõu arstiga!
😎 Kui Sul on juhuslikult kodus olemas oksümeeter (osadel nutikelladel on ka sarnane äpp olemas, mis annab üsna täpse indikatsiooni), siis aeg-ajalt tasub sellega oma vere hapnikusisaldust mõõta. COVIDi puhul on üks ohtlikemaid ja kardetavamaid sümptomeid selle võime kahjustada sügavaimate hingamisteede talitust. Hapniku küllastatuse tavapärane tase peaks olema 95%-100%. Alla selle tasuks juba arstiga konsulteerida.
9) Paljudel haigestunutel kaovad ära maitse ja lõhnataju. Ja mitte lihtsalt niisama vaid täielikult. See mõjub omakorda vaimselt päris laastavalt. Kui ikka nädalate kaupa mitte midagi ei tunne, ajab lõpuks üsna meeleheitele. Toitumise “lõbusamaks” ja mitmekesisemaks muutmiseks tasub proovida erineda struktuuri ja temperatuuriga toiduaineid. Lõhnataju taastamise osas soovitatakse hakata aju uuesti tugevate, tuttavate lõhnadega lihtsalt harjutama. Hommikul testid kohviga, kas on ehk lõhn või maitse taastunud. Lisaks on väga head erinevad, tugevate tuttavate lõhnadega naturaalsed aroomiõlid – näiteks piparmünt, eukalüpt, sidrunhein, apelsin, kaneel, must pipar ja lavendel. Nuusutad iga päev ja treenid oma lõhnameelt. Ikka et see on apelsin, see kaneel, see eukalüpt jne. Maitsemeele taastamiseks tasub proovida tugevamaid (naturaalseid) maitseid – näiteks jõhvikas, sidrun, tume shokolaad, soolakurk, mädarõigas jne…
10) Lastest ka. Lapsed võivad põdeda küll kergelt, kuid ka nende tüsistused võivad olla tõsisemad kui haiguse põdemine ise oli. Eriti väikelaste ja noorema kooliea puhul. Soovituseks jällegi – jälgige oma lapsi kuni 6 nädala jooksul pärast haiguse põdemist. Ja kui neil peaks tekkima mingisugused lööbed (eriti kätel-jalgadel), palavik 38+ C, luu- või lihasvalud, silmapõletik, kõhuvalud, oksendamine), siis kohe kindlasti informeerige ja pidage nõu oma perearstiga ja vajadusel laske teha vastavad analüüsid.
11) Taastumisest ja tüsistustest. See haigus on salakaval ja “tikib justkui käsitööna” iga inimese jaoks oma. Seega, valmis tuleb olla väga erinevateks olukordadeks. Võib. juhtuda, et ärkad öösel läbimärjana, nii, et võid sõna otseses mõttes väänata riietest vett välja. Võib juhtuda, et Sa ei saa üldse lamada, sest Su kehas kõik luud-kondid valutavad (Mingil põhjusel aitas meid näiteks villaste sokkide kandmine.).
Selle haiguse üks ebameeldivaid kaasuvaid nähtusi on kõikehõlmav meeletu väsimus ja jõuetus. Kui Sul on uni, siis maga. Puhka. Vahet pole, kas on päev või öö. Mingitel hetkedel kui Sul on juba parem ja isolatsiooniperiood on möödas, siis tuleb lihtsalt jõuga alustada väikeste, kasvõi 5-minutiliste jalutuskäikudega ja neid siis järjest pikemaks venitada.
See haigus võib Sinu organisimis paraku tekitada erinevaid ebameeldivaid tüsistusi. Kõige rohkem on räägitud kopsukahjustustest. Lisaks aga võib see aga kahjustada neerusid, südant, aju jne. Seega saime soovituse peale koroonat kindlasti teha oma perearsti juures põhjalik tervisekontroll. Kui Sul just ei ole olulisi tugevaid kaebusi (ning ka palavikku/valusid enam pole), siis põhjalikku kontrolli tasub minna alles u kuu aega pärast isolatsiooni (või kui mingi kaebus peaks tekkima). Aega tuleb anda nii paranemiseks kui taastumiseks. Jah, kõik ajab ühel hetkel närvi. Mõtled, kas Sa ei saagi enam kunagi päris terveks, kuhu see viirus järgmiseks sisse lööb jne… aga tuleb anda aega. Vaimne tervis saab siinkohal ka põntsu. Jaa, see on täiesti normaalne et Sul on kodus ühel hetkel üle pea kasvav pesemata nõude ja pesemata riiete hunnik, miljon vastamata meili, lapsi toidab “keegi Wolt” või söövad nad juba teist nädalat hommikuks-lõunaks-õhtuks võileibu ja krõbuskeid, pea on pesemata juba ei-tea-mitmendat-nädalat jne. Sellega jõuab tegeleda hijem ja Sa ei ole sellepärast halb. Kõik tuleb tagasi, tibusammude kaupa. Alguses on saavutus juba see, kui jõuad magamistoast tualetti ja tagasi ilma, et pööraselt hingeldama hakkaksid. Nende tibusammude puhul, mil Sul läheb paremaks, tasub ennast tunnustada ja kiita. Aa, ja noh, lollid naljad aitavad. 🙂 Tegelikult ka. Ehk kõik maailma tobedaima huumorimeelega sõbrad-kaaslased on väga hinnas. 🙂
Need soovitused on meie kogemuslikud soovitused. Kindlasti tasub aga haigestumise korral pidada nõu meedikutega (täname siinkohal väga infonumbrit 1220!) ja oma perearstiga, kes Sinu konkreetset tervist tunneb.
Kui kellelgi on sellest pikast jutust siin pisutki abi, on juba ka hästi. Keskmiselgi kujul seda haigust põdedes on võimalik sellest paari-kolme nädalaga peaaegu läbi tulla ja natukene nalja aitab ka alati; aga nalja saab kasvõi enda kulul teha. Mina näiteks olen nüüdsest täiesti maitselage. Ja Tommil on lihtsalt elulollid naljad.
Püsige terved ja kui te juhtumisi olete haiged, siis uskuge, te saate sellest koroonast lõpuks jagu!
NordenBladet — Soomes tuvastati täna pühapäeval, 21. märtsil viimase ööpäevaga 520 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud 71 643 koroonaga nakatumist.
Kõige enam uusi nakatumisi tuvastati terviseameti andmetel Helsingis (188), Turus (56), Vantaal (53), Espoos (49) ja Tamperes (14).
