NordenBladet — Soomes 18. aprillil toimuma pidanud kohalike omavalitsuste valimised on koroona tõttu edasi lükatud 13. juuni peale. Asjast andis sotsiaalmeedias teada justiitsministeerium. Ministeeriumi info kohaselt toetab valimiste edasilükkamist 9 erakonna hulgast 8.
Valimiste edasilükkamist arutati täna laupäeval, 6. märtsil hommikust peale. Arutelul osalesid erakondade peasekretärid ja justiitsminister Anna-Maja Henriksson. Valimiste edasilükkamisele oli vastu põlissoomlaste erakond.
Valimiste edasilükkamist põhjendatakse tervise ja valimiste läbiviimise ohutuse tagamisega.
Puoluesihteerit tapasivat ministeri @anna_maja Henrikssonin. Kahdeksan puoluetta yhdeksästä kannattaa kuntavaalien siirtoa kesäkuulle. Vaalit pidetään 13.6. #kuntavaalit2021 — Oikeusministeriö (@oikeusmin) March 6, 2021
Perussuomalaiset vastustaa vaalien siirtämistä. Puoluesihteerien työryhmä ei siis tule esittämään yksimielisesti vaalien siirtoa. Asian päättää viime kädessä eduskunta. Jatketaan ehdokaslistojen kokoamista – Suomi takaisin! #perussuomalaisethttps://t.co/8APjhjPLG3 — Simo Grönroos (@SimoGronroos) March 6, 2021
NordenBladet —Valitsus kiitis heaks Keskkonnaministeeriumi ettepaneku koostada keskkonnavaldkonna arengukava 2030, millega tagatakse keskpikk tervikvaade valdkonna arengule. Kõiki peamisi keskkonna valdkondi hõlmav arengukava peab valmima 2022. aasta lõpus.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder peab väga oluliseks, et loodav arengukava keskendub elurikkusele ja sinna hõlmatakse ka looduskaitse arengusuunad. „Eesti looduse olukorda võib küll hinnata Euroopa Liidu üheks paremini säilinuks, siiski olen veendunud, et loodav arengukava annab meile võimaluse oma loodusväärtusi veelgi paremini hoida,“ lausus keskkonnaminister.
Seni on keskkonnavaldkonna katusdokumendiks olnud 2007. aastal koostatud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, mis aga tänaseks hetkeks ei käsitle enam kõiki keskkonnavaldkonna jaoks aktuaalseid tegevussuundi. Lisaks on eri aegadel tehtud mitmeid kitsama valdkonna strateegilisi arengudokumente. Keskkonnavaldkonna arengukava koostamisega integreeritakse eri alavaldkonnad ja tervikpilt ühte arengudokumenti. Vaid metsanduse arengukava aastani 2030 koostatakse eraldiseisvalt.
Keskkonnavaldkonna strateegilise planeerimise korrastamist nõuab ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide üleüldine tähtsustumine. Eri arengusuundade paremaks juhtimiseks koostatav arengukava lähtub nii Eesti ja Euroopa Liidu pikaajalistest sihtidest kui ka ÜRO kestliku arengu eesmärkidest.
Töö arengukava koostamiseks käivitub kuues valdkonnas:
– ringmajandus,
– kliima, välisõhk ja kiirgus,
– mere- ja veekeskkond,
– elurikkus,
– keskkonnateadlikkus,
– maa, ruum ja ilmainfo.
Kokku moodustatakse 12 töörühma, kelle ülesandeks on välja selgitada valdkonna hetkeolukord ja probleemid, täpsustada eesmärke, teha ettepanekuid poliitikainstrumentide valikul ja mõõdikute seadmisel. Töörühmadesse kaasatakse erialaeksperte ja teadlasi.
Juhtkomisjoni ja töörühmade koosseis ja täpsemad ülesanded, vastutus ning töökorraldus kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga.
Hiljemalt kolm aastat enne loodava arengukava kehtivuse lõppu tehakse põhjalikum vahehindamine, mille tulemusena arengukava ajakohastatakse.
NordenBladet — Keeleamet koostöös Emakeele Seltsi, Eesti keelenõukogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutavad välja ettevõttenime võistluse „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2021”.
Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub kuuendat korda. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid.
Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: „Võõrkeelsed äri- ja ettevõttenimed moodustavad suure osa teabest meie avalikus ruumis. Tihti on teabekandjal ka võõrkeelne internetiaadress ja nii on kogu esmane teave ettevõtte kohta võõrkeelne. Kui varem põhjendati seda vajadusega anda teavet välisturistidele, siis vähemalt praeguses olukorras ei ole sellel põhjendusel enam alust. Eheda eesti ettevõttenime võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja rahvusdomeeninimesid. Selle asemel et hurjutada võõrkeeli eelistavaid ettevõtjaid, tunnustame neid, kes hindavad ja austavad eesti keelt, mis on ju ometi maailma kõige ilusam keel.“
Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september, kandidaate saab esitada SIIN. Võistluse tulemused tehakse teatavaks 8. oktoobril ettevõtjate päeval.
Tänavu on varasematele kategooriatele (teenindusettevõte, tootmisettevõtte, aasta uustulnukas, vabaühendus, haridus- ja kultuuriasutus) lisandunud veel kaks: õpilasfirma ning .ee internetiaadress ehk rahvusdomeeni nimi.
2020. aasta võitjad olid teenindusettevõtte kategoorias Kiiks ja Knihv (OÜ Trilevik) ning Rüüüürija OÜ (ära märgitud ka MaaRuum OÜ, Prassi Lambipood (Prass Valgus OÜ), ValiHeli.ee (OÜ Arratt), reisikorraldaja Rändtigu (Pakane OÜ) ning Wanawiisi Ehitus OÜ); aasta uustulnuka kategoorias MTÜ Hõimulõimed (ära märgitud ka Vuht OÜ ning Kauem Kodus OÜ); vabaühenduse kategoorias MTÜ Õuering (ära märgitud ka MTÜ Kõla Koolituskeskus); tootmisettevõtte kategoorias Aegaon OÜ (ära märgitud ka Viljandi Õhumeister OÜ ning OÜ Mördiööbik); haridus- ja kultuuriasutus kategoorias võitjat välja ei kuulutud, ära märgiti Helivus OÜ.
Žüriisse kuuluvad Eesti Interneti Sihtasutuse, Eesti keelenõukogu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Emakeele Seltsi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti esindajad.
Ilmar Tomusk, Keeleameti peadirektor, ilmar.tomusk@keeleamet.ee
Helle Metslang, Emakeele Seltsi juhatuse esimees, helle.metslang@ut.ee, 522 5074
Killu Mei, Keeleameti peaspetsialist, Emakeele Seltsi teadussekretär, killu.mei@emakeeleselts.ee, 518 3764
NordenBladet — Soome sotsiaal- ja terviseministeerium eraldas ligikaudu 4 miljonit eurot riiklikku rahastust piirkondlikele projektidele, millega katsetatakse ja kasutatakse eakate inimeste koduse abistamise ja koduhoolduse jaoks mõeldud tehnoloogiaid.
Eesmärk on luua püsimudel vanemate inimeste koduseks abistamiseks tehnoloogia abil. Tehnoloogiat saab kasutada vanemate inimeste funktsionaalse võimekuse säilitamiseks, sotsiaaltöötajate töökoormuse vähendamiseks ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kulude vähendamiseks.
Kuus projekti asuvad Lõuna-Karjalas ja Oulus, Lõuna-Savos, Pirkanmaal, Pohjanmaal, Päijät-Hämes ja Satakunnas. Suurimad projektid hõlmavad kogu maakonna territooriumi, väiksemad enamiku maakonna elanikest. Projekte haldavad omavalitsused või omavalitsuste ühendused.
Projektid viiakse ellu riikliku eakate programmi raames, mille üks eesmärke on toetada tehnoloogia, tehisintellekti ja robootika kasutamist eakate heaolu ja tervise edendamiseks ning hoolduse toetamiseks.
Projektide kestus hõlmab aastaid 2021–2022. Projektid algavad märtsis. Terviseamet ning teaduskeskus VTT pakuvad projektidele rakenduslikku tuge. Nad osalevad ka tehnoloogia kasutuselevõtu ja kasutamise mõju hindamises.
NordenBladet — 10. märtsist avanes EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi taotlusvoor, millega toetatakse Eesti, Islandi, Liechtensteini ja Norra kõrgkoolide vahel koostööprojekte ja kahepoolset õpirännet. Haridus- ja Noorteamet ootab taotlusi hiljemalt 10. mail 2021 kell 16.00.
EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammi eesmärk on arendada tudengite ja kõrgkoolide töötajate oskusi ja kompetentse läbi koostöö- ja mobiilsusprojektide kaudu. Toetatakse koostööprojekte, mis tugevdavad kõrgkoolidevahelist kahe- ja mitmepoolset pikaajalist koostööd, edendavad kõrghariduse rahvusvahelistumist, tõstavad õppetöö kvaliteeti ning pakuvad üliõpilastele ja õppejõududele erialaste teadmiste ja oskuste täiendamist rahvusvahelises keskkonnas.
Samuti toetatakse õpirändeprojekte, mis annavad kõrgkoolide õppejõududele ja töötajatele ning teiste asutuste spetsialistidele võimaluse saada väärtuslikke rahvusvahelisi kogemusi ning omandada uusi teadmisi ja oskusi. Lisaks saab taotleda toetust ka ettevalmistavateks lähetusteks.
Käesolev taotlusvoor on kolmas ja ühtlasi viimane programmis. Eelmises kahes voorus on rahastatud kaheksat Eesti kõrgkooli koostööprojekti. Käesolevas voorus jagatakse kokku 400 500 eurot, programmi kogueelarve on 1,3 miljonit eurot.
