Reede, september 19, 2025

Monthly Archives: aprill 2020

Kaja Kallas: me ei tohi kriisi esimese kahe kuuga kogu tagavara ära kulutada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles täna Riigikogus kõneledes, et praegune kriis tuleb maraton, mitte sprint ja seetõttu ei tohi valitsus kogu finantstagavara esimese kahe kuuga ära kulutada. Kallas lubas, et Riigikogu ei kuluta minutitki rohkem kui vaja, et ettevõtetteid ja töö või sissetuleku kaotanud inimesi toetavad meetmed hakkaksid kehtima.

Lisaks tegi Kallas Reformierakonna fraktsiooni nimel viis ettepanekut: esiteks avaliku sektori kulude kärpimine, teiseks tervishoiusüsteemi suurem toetamine, kolmandaks ettevõtetele suunatud meetmete täpsem fokusseerimine, neljandaks tööstussektorile lühiajaliste garantiide loomine ja viiendaks kriisist väljumise plaani koostamine.

Kõne täistekst:

Austatud kolleegid, lugupeetud peaminister,

See kriis tabas meid kõiki ootamatult. Paljudes peredes on juba mõni inimene kaotanud töö, paljud muretsevad oma sissetulekute pärast. Seetõttu ei kuluta me Riigikogus minutitki rohkem, kui vaja, et abipaketi esimesed meetmed, mis annavad leevendust tööandjatele ja töötajatele hakkaksid võimalikult ruttu kehtima. Lisaeelarves on mitmed sammud, mida Reformierakond peab õigeks. Ettevõtetele laenugarantiide ning käibevahendite pakkumine läbi KredExi ja inimeste sissetulekute tagamiseks suunatud abimeetmed läbi töötu- ja haigekassa on ainuõiged. Oluline on, et need meetmed on liigse bürokraatiata ja kiiresti inimesteni ning ettevõteteni jõudvad.

Kriisi ajal riigi poolt mõistlikus suuruses laenu võtmine majanduse käimas hoidmiseks, inimeste järsu sissetulekute languse leevendamiseks ja koroonaviirusega seotud kulude katteks on põhjendatud samm. Eesti Panga endine president Ardo Hansson ütles, et tänane valitsus seisab Ansipi ja Ligi õlgadel ja see on väga õige. Me oleme olnud Euroopa kõige paremini korras rahandusega riik ja just seetõttu saab tänane valitsus anda välja 200 miljoni eest lühiajalisi võlakirju ja teine päev võtta 750 miljonit laenu. Seda võimekust tuleb meil tulevikuks hoida.

Samas tahaks hoiatada neid, kes arvavad, et riik suudab kõik probleemid lahendada. See kriis tuleb tõenäoliselt maraton, mitte sprint ja me ei tohi kriisi esimesel kahel kuul kogu finantstagavara ära kasutada. Kriisi järgmises etapis peavad toetusmeetmed olema sihitud, näiteks mõne suurettevõtja osaluse ajutine omandamine või infrastruktuuri investeeringud.

Eriolukorra väljakuulutamise päeval ütles peaminister, et „kriis ei ole aeg poliitiliste lahingute pidamiseks“, kuid ometi näeme kurvastusega, et valitsus üritab kriisi ära kasutada selleks, et suruda läbi ettepanekuid, mil ei ole käesoleva kriisi lahendamisega mingit seost. Valitsuse soov kütuse- ja muude energiakandjate aktsiisi langetamiseks ei ole praeguse kriis kõige põletavam küsimus. Esiteks on kütuse ja energiahinnad maailmas kriisi ajal teinud suure kukkumise. Teiseks, suure tõenäosusega ei kandu aktsiisilangetuste mõju pikajaliselt täiel määral edasi lõpphindadesse. Kergekäeliselt ära antud maksutulu aga, tähendab seda, et riigil on vähem võimalusi inimesele kriisi ajal hädavajalike ravi-, sotsiaal -ja muude teenuste pakkumiseks.

Reformierakonna ettepanekud:

1. Riik ei pääse kriisi ajal kulude kokkuhoiust, sest riigieelarve tulud kahanevad kiiresti ja suurel määral. Ühiskondlikult ei ole õiglane kui riik elab edasi vanaviisi, samal ajal kui suur hulk erasektoris töötavaid inimesi kaotab 20-30% oma sissetulekust või jääb üldse töötuks. Esimese kvartali järel on avaliku sektori eelarvet oluliselt valutum kärpida kui hakata tegema seda aasta teises pooles. Seega peaks riik esimesel võimalusel kärpima 10% võrra oma tegevus-ja palgakulusid valdkondades, mis ei tegele koroonakriisi otsese lahendamisega.

2. Peame riigieelarves ettevaatavalt suunama rohkem raha tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda. Selleks, et teha kiiresti ära koroonakriisi tõttu edasi lükatud, kuid inimestele hädavajalikud raviprotseduurid. Me peame olema valmis selleks, et kui koroonakriis lõppeb, siis suudab meie tervishoid pakkuda inimestele neid ravi- ja sotsiaalteenuseid, mida nende tervislik olukord koheselt vajab.

3. Leian, et majanduse kiirkäivitamiseks tuleb tähelepanu alla võtta erinevate majandusharude konkreetsed kitsaskohad, selle asemel, et lubada kõigile midagi vähest. On selge, riik ei hakka päästma igat ettevõtet või ärivaldkonda. Võiksime keskenduda ettevõttele, kes on suurimad tööandjad ja maksumaksjad, ettevõttele, kes suudavad peale kriisi kärmelt leida uusi tootmis-ja ekspordisuundi ja lõpetuseks ehitussektorile, kes võiks panustada massiivsesse hoonete energiatõhususe programmi. Eesti majanduse lipulaevad vajavad rätseplahendusi riigi poolt. Olgu selleks siis ajutine osalus, riigi poolne kapitalisüst või muud erilahendused. Samuti vajab sihituid ja pikemajalist abi kogu turismisektor, sest rahvusvaheline turism ei taastu kahjuks niipea. EASi juurde võiks luua aasta lõpuni tegutseva eraldi turismisektori kriisifondi, mille rahakasutuse fookuse seavad paika valdkonna ettevõtted ja EASi esindajad.

4. Eksportiv tööstus vajab riigilt lühiajalisi garantiisid, et hoida tootmist ja töötajaid alles, seni kui majandusolukord hakkab stabiliseeruma. Tootmiskompetentsi ja sektorile vajalikku oskustööjõudu ei ole võimalik sõrmenipsuga taasluua. Kriis tööstussektoris võib tulla alles kuu või paari pärast, seega peame juba täna andma töösturitele esmase kindlustunde majandustegevuse jätkamiseks.

5. Avalikkuses on juba korduvalt kõlanud mõte, et vajame koroonakriisist väljumise plaani. Olen sellega igati nõus, sest tõenäoliselt on praegune kriis pikk. Majandustegevusele seatud piirangute leevendamine sõltub suuresti sellest, kuidas suudame viiruse leviku maha suruda. Peame ühiskonnana otsima mõistlikku tasakaalupunkti rahvatervise ja majandustegevuse vahel. Praegune lisaeelarve on mõeldud tulekahju kustutamiseks, kuid vajame kindlasti plaani, kuidas tulekahju üle elanud majandus uuesti tööle saada.

Me oleme neid lahendusi pakkunud ja pakume veel. Kutsun ka valitsust üles käituma riigimehelikult ja keskenduma meetmetele, mida inimeste aitamiseks, majanduse elushoidmiseks ja uuesti käivitamiseks on vaja.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Valitsus andis riigikogule üle majandust toetava lisaeelarve eelnõu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus kinnitas lisaeelarve seaduse ja esitas selle riigikogule. Lisaeelarve fookus on Eesti töötajate ja ettevõtjate kiire toetamine ja koroonaviirusest tingitud majanduslanguse leevendamine.

„Toetame lisaeelarve ning selles sisalduvate meetmetega praegu raskustest kõige enam mõjutatud inimesi ja ettevõtteid. Samuti panustame otseselt tervishoiukriisi lahendamisse ning eriolukorras riigi valmisoleku tagamisse. Meie kindel eesmärk on säilitada meie inimestele töökohad, vältida ettevõtete raskustesse sattumist ning panna majandust elavdades alus selle võimalikult kiireks taastumiseks,” ütles peaminister Jüri Ratas.

„Selleks et kriisi mõjud jõuaksid võimalikult vähe Eesti inimeste ja ettevõteteni, oleme kokku pannud ja valmis käivitama läbi aegade suurima abipaketi Eesti majandusele. Lisaks mahukatele käendus- ja ettevõtluslaenudele ning tööturumeetmetele toetame eraldi enim pihta saanud sektoreid ning langetame aktsiisimäärasid nii diislile kui elektrile,” ütles rahandusminister Martin Helme.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul peab riik ootamatu kriisi korral ettevõtjaid toetama. „Oleme seadnud eesmärgiks toetada Eestile olulisi ettevõtlussektoreid. See majanduspakett võimaldab ettevõtetel edasi lükata maksukohustusi ning aitab säilitada töökohti. Need majandusmeetmed peavad olema võimalikult lühiajalised, kuid nii pikad kui vajalik. Lähinädalate ja -kuude jooksul peame olema paindlikud ning vajadusel oleme kindlasti valmis tegema ka muudatusi,“ ütles Seeder. Ta lisas, et täna Riigikogule esitatud pakett aitab pehmendada lühiajalist majanduslikku kahju, kuid on selge, et riigieelarvesse laekuvad maksutulud vähenevad. „Pikaajalises plaanis ei saa me katta tekkivat eelarveauku ja täiendavaid tervishoiuvajadusi ning majanduse toetamise paketti ainult laenudega, seega peame olema valmis vaatama üle ka avaliku sektori kulutused.”

Valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks kujuneb tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Rahandusministeerium uuendas lisaeelarve tegemise eel majandusprognoosi, selle järgi võib Eesti tänavune majanduslangus ulatuda 8 protsendini, võrreldes eelmise prognoosiga 10 protsendini. Valitsuse meetmed aitava kriisi sügavust majanduse jaoks leevendada.

Ettevõtete toetamiseks pakub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriuml lisaeelarves abi läbi sihtasutuse KredEx Eesti. See aitab leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. KredExi paketid on välja töötatud vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumidele ning eesmärgiga aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada. KredEx hakkab pakkuma laenukäendust, käibelaenu ja investeerimislaenu. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu hakatakse eraldi toetama väikeettevõtteid ning turismisektorit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnas suunatakse täiendavaid vahendeid ka teedeehitusse ja nn viimase miili väljaehitamisse. Ettevõtete strateegilisteks investeeringutest suunatakse 300 miljonit eurot, eraldi toetatakse transpordisektorit.

Töötamise toetamiseks suunatakse Eesti Töötukassa kaudu 250,6 miljonit eurot meetmesse, mis aitab eriolukorras säilitada töötajate sissetuleku.

Meditsiinisüsteemi abistamiseks eraldatakse Haigekassale vahendid selleks, et kompenseerida esimese kolme haiguspäeva kulu. Lisaks saab meditsiinisüsteem haiglate, kiirabi ja teiste erakorraliste kulude katmiseks lisaraha 200 miljonit.

Sotsiaalvaldkonnas võimaldatakse veel sotsiaalkindlustusameti kaudu lisaeelarvega hariduslike erivajadustega laste vanematele hoolduslehe andmine. Lisaks tehakse töövõime hindamise ja puude raskusastme automaatse pikendamise muudatus.

Maksu- ja aktsiisialased soodustused vähendavad kulusid ja leevendavad tähtaegu ning intressimäärasid. Transpordi- ja kodukulude leevendamiseks langetab valitsus kaheks aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuse aktsiisimäärasid.

·         Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt.

·         Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Kodumajapidamistele tähendab see maagaasi odavnemist 7,1 protsenti.

·         Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale. Tarbijatele too see kaasa elektrihinna odavnemise 3,1 protsendi võrra. Lisaks kehtib elektri suurtarbijatele soodustus

Maksu- ja Tolliamet jätab maksuvõlalt intressid märtsis ja aprillis arvestamata. Lisaks vähendatakse maksuvõlalt arvutatava intressi määra tänaselt 0,06 protsendilt 0,03 protsendile ja antakse maksuhaldurile õigus ajatamisel vähendada intress nullini. Füüsilisest isikust ettevõtjate eest tasub riik esimese kvartali avansilise sotsiaalmaksu ise. Tööandjate maksukoormuse leevendamiseks kaotatakse kolmeks kuuks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse nõue.

Elektrooniliste väljaannete käibemaksumäära plaanitakse vähendada 9 protsendile ehk samale tasemele kui paberväljaannetel. Väheneks ka füüsilistel kandjatel olevate audioraamatute käibemaksumäär.

Metsamaterjali võõrandamisel saadud tulust kulude maha arvamise regulatsiooni laiendatakse ka füüsilistele isikutele.

Sotsiaalmaksu arvelt tehtavad pensionimaksed teise sambasse peatab riik tänavu 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini. 2020. aasta oktoobris saavad kõik kohustusliku kogumispensioniga liitunud otsustada, kas loobuda ka omapoolsest sissemaksest. Selleks tuleb oktoobris esitada vastav avaldus. Inimestele, kes otsustavad omapoolseid sissemakseid jätkata, on ette nähtud kompensatsioonimehhanism.

Kohalikud omavalitsused saavad 100 miljonit eurot investeeringuteks ja kulude katteks. Näiteks teede remondiks, kohalike teenuste osutamiseks vajalike hoonete energiatõhususe parandamiseks, mittevajalike hoonete lammutamiseks jms. Lisaks antakse KOVidele koroonaviirusest tingitud kriisi mõjude leevendamiseks 30 miljonit eurot. Suuremas mahus alustatakse ka elamute korrastamisega KredeXi kaudu.

Maaelu toetatakse läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenude 200 miljoni euro ulatuses. Põllumajandustootja asendusteenuse toetuse eelarvet suurendatakse.

Hariduse ja teaduse valdkonnas antakse COVID-19 seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks, sh Tartu Ülikooli kolmanda astme biolabori investeeringuteks 4 miljonit euro. Lisaks toetatakse erakoole, -lasteaedu, huviharidust jm kulude katmisel.

Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on 25 miljonit eurot. Pakett jaguneb kaheks: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine ning kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine.

Riik aitab lisaeelarves toetada ka kirikuid ja vaimulikke, kelle tegevus kriisi ajal tugevasti häiritud on, kuid kes jätkavad inimestele abi osutamist.

Lisaks muudetakse vastavalt uuenenud prognoosidele ka teiste ministeeriumide haldusalade eelarveid ja regulatsioone.

Avaliku sektori kulude vähendamist hakkab riigieelarve revisjoni juhtkomisjon arutama 2020 aasta teise kvartali jooksu ja valitsus kaalub neid ettepanekuid 2021. riigieelarve koostamisel.

Riigieelarve baasseaduse muutmisega tänavu kevadel riigi eelarvestrateegiat ei koostata, sest prognooside eeldused muutuvad väga kiiresti.

Lisaeelarve materjalid:

2020. Aasta lisaeelarve seaduse eelnõu seletuskiri: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/2020._aasta_lisaeelarve_eeln… (PDF)

2020. aasta lisaeelarve seaduse tekstiparagrahvid: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/2020._aasta_lisaeelarve_sead… (PDF)

2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/2020_aasta_lisaeelarve_seadu… (PDF)

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Riigikogu kuulas peaministri poliitilist avaldust seoses lisaeelarvega

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu tänasel täiskogu istungil esines peaminister Jüri Ratas poliitilise avaldusega seoses 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga. Peaminister Jüri Ratas ütles, et esitatud lisaeelarve maht on ligikaudu 2,6 miljardit eurot. Selles sisaldub majandusmeetmete pakett, millega toetatakse ettevõtteid läbi KredExi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu. Samuti kajastuvad selles Eesti Töötukassa tööturutoetus, haigushüvitised ning maksualased otsused.

„Eraldame lisaeelarvega ka tervishoiule koroonaviirusega seotud erakorraliste kulude katmiseks kolmeks kuuks rohkem kui 200 miljonit eurot,“ rääkis Ratas. Ta loetles, et peale selle käsitleb eelarve pikema mõjuga meetmeid, nagu maksuvõlgade ajatamine ja kogumispensioni teise samba sissemaksete ajutine peatamine, samamoodi ettevõtete ja üksikisikute jaoks olulised aktsiisilangetused ning ka viiruse leviku tõkestamise tõttu ärajäänud ürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osaline kompenseerimine.

Valitsusjuhi sõnul toetatakse lisaeelarvest kohalikke omavalitsusi läbi kriisiabimeetmete ja läbi investeeringute. Sihtsuunitlusega toetused on mõeldud Eestimaa saarele, kus on täna liikumispiirangud.

Peaminister lisas, et lisaeelarves on ette nähtud ka IT-arenduse, haridus- ja teadusvaldkonda ning ka teistesse valdkondadesse panustamist, mis on seotud eriolukorraga ja erakorraliste kuludega.

Erinevatel hinnangutel võib praeguses kiiresti süvenevas kriisis tõusta Eestis tööpuudus 10 ning majanduslangus ulatuda 8 või enama protsendini. Ratase sõnul ei ole selles hinnangus siiski arvesse võetud lisameetmeid, mille eesmärk on prognoositava majanduslanguse leevendamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Kaja Kallas, Keskerakonna fraktsiooni nimel Kersti Sarapuu, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Paul Puustusmaa, Isamaa fraktsiooni nimel kõneles Helir-Valdor Seeder ning Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel Indrek Saar.

Riigikogu muutis Eesti Panga seadust:

Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu rahanduskomisjoni algatatud Eesti Panga seaduse muutmise seaduse (97 SE), millega täpsustatakse Eesti Panga Nõukogu koosseisu moodustamise aluseid ja nõukogu liikmele esitatavaid tingimusi ning volituste kehtivuse aega.

Seaduse kohaselt kuuluvad nõukogusse Riigikogu fraktsioonide esindajad ja nõukogu esimehe poolt esitatud neli valdkonna asjatundjat. Täpsustatakse, et Eesti Panga Nõukogu liikmetel peavad olema nõukogu töös osalemiseks piisavad teadmised ja kogemused ning nõukogu liiget ei või ametisse nimetada rohkemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Seadusemuudatus tagab õigusselguse Eesti Panga nõukogu liikmete nimetamisel ning välistab tulevikus olukorra, kus nõukogu järgmise koosseisu nimetamine viibiks.

Seadusega täpsustatakse Riigikogu fraktsioonide kandidaatide esitamist ja esindajate nimetamist Eesti Panga Nõukogusse, asendusliikme nimetamise korda ja volituste kestust ning toimimist juhtudel, kui Eesti Panga Nõukogu liikme suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus kriminaalasjas või kui tema suhtes on kohaldatud ärikeeldu.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 61 Riigikogu saadikut.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Menetlusse võeti lisaeelarve seaduse eelnõu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kokku neli eelnõu.

Valitsuse 2. aprillil algatatud 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE).

Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.

Riigieelarve nominaalne defitsiit on 10,1 protsenti SKP-st, struktuurse defitsiidi arvuks on 5,5 protsenti SKP-st. Eesootav majanduslangus toob kaasa ulatusliku maksutulude vähenemise, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Riigieelarve tulud langevad 11,8 miljardi euro pealt 10,2 miljardi euro peale, mis on 1,6-miljardine langus.

Rahandusministeeriumi uue prognoosi kohaselt on majanduslangus võrreldes riigieelarve baasstsenaariumiga kümme protsenti., mida langetati mullu sügisel prognoositud 2,3 protsendilise kasvu pealt kaheksaprotsendilise languseni.

Lisaeelarve tegemisel on arvestatud muutunud majanduskeskkonnaga ning arvesse on võetud muudatused maksutulude laekumises tulenevalt uuest kevadisest majandusprognoosist (vastavalt on korrigeeritud ka maksutuludega eriseaduste alusel otseselt seotud kulusid) ning meetmete paketist. Samuti on hinnatud üle mittemaksuliste tulude prognoosid ja arvestuslike kulude eelarved ning lisaeelarvega on neid täpsustatud.

Lisaeelarves on kirjeldatud abipakti erinevate meetmete rakendamise kord ja eraldatavad vahendid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 2. aprillil algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE).

Eelnõu välja töötamine on tingitud väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest, eelkõige eriolukorra ajal rakendatavate erisuste kehtestamise võimatusest kehtiva õiguse alusel. Eriolukorra ajal võib olla keeruline tagada kõigi tavapäraste menetluste kulg ja teenuste pakkumine, kuna asutustel on vaja tegeleda eelkõige eriolukorra lahendamiseks vajalike ülesannete täitmisega. Selleks, et vajaduse korral oleks võimalik teha erisusi, nähakse seadustes ette muudatused, et eriolukorra ajal oleks võimalik vajadusel näiteks menetluste kulgu pikendada või peatada.

Eelnõuga muudetakse abipolitseiniku seadust, autoveoseadust, elektroonilise side seadust, erakorralise seisukorra seadust, hädaolukorra seadust, Kaitseliidu seadust, kemikaaliseadust, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust, korrakaitseseadust, kriminaalmenetluse seadustikku, liiklusseadust, looduskaitseseadust, lõhkematerjaliseadust, maakatastriseadust, meresõiduohutuse seadust, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, ohvriabi seadust, pankrotiseadust, perehüvitiste seadust,  põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, raudteeseadust, ravimiseadust, relvaseadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, tagatisfondi seadust, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, tööturuteenuste ja -toetuste seadust, vangistusseadust, veeseadust, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, välismaalaste seadust, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadust ning väärteomenetluse seadustikku. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 2. aprillil algatatud 2020. aasta lisaeelarvega seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud meetmed) eelnõu (169 SE).

Eelnõusse on koondatud nende eriseaduste muudatused, millel on mõju lisaeelarvele, mis sisaldavad rahaliste arvestuste aluseid või määrasid ja mida tuleb lisaeelarve vastuvõtmiseks või meetmete kasutusele võtuks muuta. Samuti täiendatakse riigieelarve seadust eriolukorra tingimustes eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamist puudutavate sätetega.

Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust, Kaitseliidu seadust, keskkonnatasude seadust, kogumispensionide seadust, käibemaksu seadust, loovisikute ja loomeliitude seadust, maksukorralduse seadust, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, ravikindlustuse seadust, riigieelarve seadust, riikliku pensionikindlustuse seadust, sotsiaalhoolekande seadust, sotsiaalmaksuseadust, tervishoiuteenuse korraldamise seadust, tulumaksuseadust, töötuskindlustuse seadust ja töövõimetoetuse seadust. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Stabiliseerimisreservi kasutusele võtmine“ eelnõu (168 OE). 

Vabariigi Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku võtta stabiliseerimisreservi vahendid kogu ulatuses kasutusele.

Riigieelarve seaduse § 71 lõike 1 kohaselt rahastatakse stabiliseerimisreservist selliseid kulusid, investeerimistehinguid ja finantseerimistehinguid, mille eesmärgiks on: üldmajanduslike riskide vähendamine;  sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine; eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine; finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.

Seoses COVID-19 levikuga kehtestatud eriolukorraga võib tekkida vajadus vahendite kasutamiseks kõigil nimetatud otstarvetel.

Otsuse tulemusena on võimalik kaasata  stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele 2020. ja 2021. aasta jooksul. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

MIKS ohustab koroonaviirus Covid-19 rohkem mehi kui naisi?

By
Silvia Tõnupärt
-

NordenBladet – Nüüdseks on teada, et viirushaigus Covid-19 on ohtlikum just eakatele ja neile, kel on kroonilised haigused. Lisaks on selgunud, et oma rolli haigusesse nakatumisel mängib ka sugu. Mehi nakatub ja ka sureb koroonaviirus Covid-19 tagajärel tunduvalt rohkem kui naisi. Seda suundumust on märgatud näiteks Hiinas, Hispaanias, Prantsusmaal, Lõuna-Koreas ja Saksamaal. Itaalias on meeste seas suremus lausa 71% ja värsked andmed Hispaaniast näitavad, et mehi on haigusse surnud kaks korda rohkem kui naisi.

Miks on mehed haavatavamad?

Algul arvati, et põhjus võib peituda suitsetamises. Hiinas on suitsetajate osakaal meeste seas ligi 50%, kuid naiste hulgas ainult 2%. Uuringust on selgunud, et tõsiste sümptomitega patsientide seas oli peaaegu 17% suitsetajaid, kuid intensiivravil või haiguse tagajärjel suri peaaegu 26% nakatunud suitsetajatest.

Suitsetajad katsuvad oma huuli rohkem ja on ka neid, kes jagavad sigarette omavahel, mis omakorda tõstab nakatumise ohtu.

Naised ja mehed käituvad erinevalt ja neil on erinevad harjumused. Uuringud on näidanud, et mehed kalduvad vähem käsi pesema ja vähem seepi kasutama. Meeste seas on ka rohkem neid, kes pöörduvad harvemini arsti juurde ning võtavad vähem kuulda tervisesoovitusi.

Kuigi mehed suitsetavad rohkem kui naised, siis üha rohkem eksperte on seisukohal, et põhjus, miks mehed on haavatavamad viiruse Covid-19 suhtes, võib peituda just meeste organismis.

Uuringud on näidanud, et meeste immuunsüsteemil on madalam kaasasündinud viirusevastane kaitse näiteks C-hepatiidi ja HIV puhul. Hiirtega tehtud katsed annavad alust arvata, et see kehtib ka haiguse Covid-19 puhul, kuigi antud viirushaigust pole veel eraldi uuritud.

Sabra Kleini sõnul, kes on John Hopkinsi Rahvatervishoiu Kooli professor ja läbi viinud meeste immuunsust puudutavaid uuringuid, ei pruugi meeste immuunsüsteem viirust nähes käivitada kaitsemehhanismi.

Oma roll on siin ka hormoonidel: östrogeen tõstab immuunrakkude viirusevastase kaitsemehhanismi võimekust. Lisaks sellele on mitmed immuunsüsteemi reguleerimisega seotud geenid kodeeritud just X-kromosoomil. On teada, et naistel on kaks X-kromosoomi, kuid meestel ainult üks. Antud fakt võib pakkuda vastuse küsimusele, miks naiste immuunreaktsioon on mõnede geenide puhul tugevam kui meestel.

Lähiajal on oodata uusi uuringuid, mis heidavad valgust sellele põnevale teemale.

 

Avafoto: Pexels
Allikas: The Guardian

 

1...18192021Page 19 of 21