NordenBladet —Stockholmis saavad intensiivravi kohad järgmise nädala teisipäeval täis, mis tähendab, et patsiente tuleb hakata valima. See tuleb välja ühest Stockholmi piirkonna haigla sisedokumendist. 27. märtsi dokumendi alusel on intensiivravi kohad täis järgmise nädala teisipäeval, vahendab Aftonbladet.
Pandeemia tipp peaks olema Stockholmis 29. aprillil, mil patsiente on kõige enam. Rootsis on praeguseks tuvastatud ligi 1500 koroonaga nakatumist ja ligi 150 surma. Pandeemia on Rootsis jõudnud uude faasi, kus nakatunute ja abivajajate hulk kasvab hüppeliselt.
Rootsis on kavas hakata tegema karme valikuid nende vahel, kes saavad ravile ja kes mitte. Intensiivi ei pääse sotsiaalse staatuse, laste arvu, töökoha või vanuse alusel, vaid selle järgi, kellel on suurem tõenäosus ellujäämiseks. Abi antakse neile, kes elavad veel aasta peale haigust. Teisena antakse abi neile, kel on jäänud elada 6 kuud kuni aasta. Viimasena võetakse ravile need, kelle ellujäämise võimalused on kasinad.
Kriteeriumid tähendavad ka seda, et varasemalt terveid inimesi intensiivi ei võeta. Samuti ei võeta intensiivi südame-, kopsu- ja neeruhaigustega patsiente. Nimetatud haigused takistavad tervenemist. Valmistutakse ka inimeste ravimiseks kodus.
NordenBladet —Soomes on tänase, neljapäevase seisuga registreeritud 1518 nakatumist koroonaviirusega. Helsingi piirkonnas oli 28 uut nakatumist, mida on vähem kui eelnevatel päevadel.
Päev varem, kolmapäevaks oli tuvastatud Helsingi piirkonnas 36 uut nakatumist. Uute nakatumiste arvu langus näitab, et piirangud annavad tulemusi, vahendab MTV.
Helsingi piirkonnas on tuvastatud kokku 883 koroonaviirusega nakatumist. Tegelik number on ilmselt suurem, sest testitakse vaid osa patsiente.
NordenBladet — Kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerina alustab tööd Taaniel Raudsepp. Asekantsleri leidmiseks korraldatud konkursi viis läbi Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon, kelle ettepanekul nimetas kultuuriminister Tõnis Lukas uue asekantsleri ametisse.
Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler vastutab arhitektuuri ja disaini, loomemajanduse, audiovisuaalvaldkonna, etenduskunstide, kirjanduse, samuti kunsti- ning muusikavaldkonna arendamise eest. Taaniel Raudsepp alustab tööd 15. mail.
„Minu jaoks peitub Eesti kultuuri tugevus selle erakordses valdkondlikus mitmekesisuses. Meil on tipptegijaid ja võimsaid kultuurinähtusi igas vallas. Heatasemeline arhitektuur, disain, film, kirjandus, kunst, muusika ja teater peaksid olema osa meie kõigi igapäevast. Seda eriti just siis kui ajad on rasked. Selle mitmekesisuse eest loodangi aidata oma ametis seista nii lihtsamatel kui ka keerulisematel aegadel,“ ütles Taaniel Raudsepp.
Taaniel Raudsepp on õppinud võrdlevat kultuuriteooriat ja sotsioloogiat Eesti Humanitaarinstituudis ning omandanud bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemias fotograafia erialal. Asekantsleri ametisse nimetamiseni oli Raudsepp alates 2014. aastast Kunstihoone juhatuse liige. Varem on ta töötanud erasektoris, praktiseerides tegevkunstnikuna ning loovjuhina e-õppe lahenduste väljatöötamisel. Ta on olnud riskijuht Hansapangas ning Eesti Kunstiakadeemia lektor.
Taaniel Raudsepp on 2014. aasta keeleteo laureaat eesti keele e-õppe programmi „Keeleklikk“ eest, samuti on ta 2013. aasta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning 2012. aasta Balti Assamblee kunstiauhinna laureaat.
NordenBladet —Eesti maaeluministri algatusel edastasid 14 Euroopa Liidu liikmesriigi ministrid Euroopa Komisjonile ühispöördumise, milles kutsutakse Euroopa Komisjoni kiirelt tegutsema COVID-19 põhjustatud majanduskahjude vähendamiseks kalandus- ja vesiviljelussektoris.
„Kalapüügi ja vesiviljeluse toetamise võimaldamiseks tuleb Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) meetmeid kohandada praegustele vajadustele vastavaks,“ tõi välja minister Arvo Aller.
Taastada tuleb 2018. aastal lõppenud ladustamisabi andmise võimalus, ette näha püügitegevuse ajutise peatamise hüvitis ning hüvitis vesiviljeluse majanduslike kahjude katmiseks. Kõikidele kalandussektori ettevõtetele tuleb tagada käibekapitali kättesaadavus.
Selleks, et liikmesriigid saaksid EMKFi vahendeid viiruse mõjude leevendamiseks viivitamata kasutada, tuleb muuta paindlikumaks ka fondi eelarve reegleid ja rakenduskavade muudatuste kinnitamise protseduure.
„Mul on hea meel, et mitu liikmesriiki liitusid ühiskirjaga, mille eesmärk on tagada kalandus- ja vesiviljelussektori elujõud COVID-19 põhjustatud kriisi ajal ja järel,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.
Eesti algatatud pöördumist toetasid Läti, Leedu, Soome, Poola, Saksa, Ungari, Holland, Tšehhi, Taani, Küpros, Malta, Rumeenia ja Sloveenia.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Valitsus kiitis heaks ja saadab riigikogule COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud seadusemuudatusi koondava eelnõu. Eelnõu on kavas anda Riigikogule üle koos riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõuga ja sellega seonduvaid seadusemuudatusi käsitleva eelnõuga. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus.
Ülevaade olulisematest muudatustes:
Haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas: põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse paindlikumaks riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite läbiviimise korda ehk seda, kuidas ja millal lõpueksameid korraldada.
Sama eelnõuga muudetakse paindlikumaks kaugõppel viibivate õpilaste hindamist. Kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses luuakse võimalus kasutada eriolukorra perioodil toimunud õppimise hindamisel kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid, mida ei pea viiepalliskaalasse ümber teisendama.
Sotsiaalministeeriumi haldusala: nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise eelnõuga võimaldatakse erakorralise olukorra ajal töötada teatud tegevusaladel ilma tervisetõendita. Samuti saavad edasi töötada ka need inimesed, kelle tervisetõendi kehtivusaeg eriolukorra ajal läbi saab. Näiteks puudutab see toidu käitlejad, õpetajaid, lasteasutuse töötajaid, sotsiaalhoolekandetöötajaid ja teisi, kes tavaoludes peavad läbima regulaarset tervisekontrolli.
Ohvriabi seadusega luuakse võimalus kaasata erakorralise olukorra ajal näiteks vabatahtlikke ja värvata tööle inimesi, kellel pole erialast ettevalmistust. Samuti laiendatakse ohvriabi seaduses inimeste ringi, kellele erakorralise olukorra ajal võib nõustamisteenust pakkuda.
Ravimiseaduse muudatusega antakse erakorralises olukorras ravimiametile õigus ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise, ravimite kliiniliste uuringute ja ravimi teabe esitamise nõuete osas. Näiteks võimaldab see COVID-19 testide kiirendatud kasutuselevõtmist.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatustega antakse töötukassale kaalutlusõigus loobuda toetuste tagasinõudmisest, kui toetuse tagasinõudmise tingivad erakorralisest olukorrast tulenevad objektiivsed takistused.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas: autoveoseaduse jt seaduste (liiklusseaduse, meresõiduohutuse seaduse, raudteeseaduse, kemikaaliseaduse, lõhkematerjaliseaduse) muutmisega nähakse erinevates transpordi ja teiste suurema ohu allikatega seotud valdkondades ette tervise- ja koolitustõendite rakendamise erireeglid COVID-19 eriolukorras. Näiteks autojuhiloa asendamiseks või vahetamiseks ei pea eriolukorra ajal esitama tervisetõendit, kuid juht peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline sõidukit juhtima.
Elektroonilise side seaduse muutmisega täpsustatakse mobiiltelefoni vahendusel ohuteavituste regulatsiooni, võimaldades tulevikus edastada ohuteavitusi ka rändlusteenuse kasutajatele ehk Eestis viibivatele Euroopa Liidu kodanikele ja välismaalastele, kelle elu ja tervis võiksid teavitamata jätmisel ohtu sattuda.
Rahandusministeeriumi haldusalas: tagatisfondi seaduse muudatusega võimaldatakse tagatisfondi nõukogu koosolekuid läbi viia elektroonilisel teel. Kehtiva õiguse kohaselt selline võimalus puudub.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muudatusega suurendatakse ajutiselt kohalikele üksustele netovõlakoormuse ülempiiri. Aastatel 2020–2021 võib kohaliku omavalitsuse üksuse netovõlakoormus aruandeaasta lõpul ulatuda senise 60% asemel 80%ni põhitegevuse tuludest, võimekamatel ka kuni 100%. Muudatus võimaldab KOVidel lõpetada kavandatud investeeringud, mida oli plaanitud rahastada laenude arvelt, kuid ülempiir oleks saanud langevate tulude tõttu takistuseks.
Keskkonnaministeeriumi haldusalas: veeseaduse täiendus aitab lahendada eriolukorra tõttu tekkinud probleeme keskkonnalubade nõuete täitmisel. Oluline on, et nii inimeste, kemikaalide kui kaitsevahendite nappuse korral suunaksid vee-ettevõtted esmalt oma ressursid inimestele joogivee tagamiseks isegi, kui see toob kaasa mõnede keskkonnanõuete hetkelise leevenduse.
Maakatastriseaduse muudatus tagab maamõõdutööde kättesaadavuse nii eriolukorra ajal kui ka pärast seda.
Looduskaitseseaduse muudatus annab keskkonnaametile loa saata eriolukorra ajal kaitse alla võtmise teateid ja menetlusdokumente tähitud kirja asemel lihtkirjaga, sellega välditakse täiendavaid kontakte.
Justiitsministeeriumi haldusalas: pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõuga soovitakse peatada eriolukorra ja sellele järgneva kahe kuu pikkuse perioodi jooksul ettevõtete jaoks pankrotiavalduste esitamise kohustus ja kehtestada võlausaldajatele pankrotiavalduse esitamise keeld. Muudatus annab ettevõtjatele võimaluse oma majandustegevust vastavalt tekkinud olukorrale kohandada ning lisaaega kasutamaks ka riigi pakutavaid abimeetmeid, eesmärgiga hoida ära massiline pankrotiavalduste esitamine.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuse kohaselt peatub kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja kulgemine ajavahemikul, mis algab koroonaviirusest tingitud eriolukorra väljakuulutamisel ja lõpeb kahe kuu möödumisel eriolukorra lõppemisest. Muudatus puudutab neid psüühiliselt haigeid hoolekandeasutusse paigutatud inimesi, kelle kinnisesse asutusse paigutamise tähtpäev saabub eriolukorra ajal või kahe kuu jooksul pärast eriolukorra lõppemist.
Vangistusseadust täiendatakse võimalusega vangla üldist julgeolekut või vangistuse täideviimist vahetult ohustavate sündmuste korral kehtestada isikule vanglas viibimise keeld.
Kriminaal- ja väärteomenetluse seadustikus tehakse muudatused, mis võimaldavad vähendada menetlustoimingute tegemisel inimeste vahelist füüsilist kontakti, nt laiendatakse kaugülekuulamise regulatsiooni.
Siseministeeriumi ettepanekul muudetakse 10 seadust. Muudatused on olulised, et eriolukorraga riigis paremini toime tulla ja et inimestele jääksid erinevad teenused kättesaadavaks. Samuti luuakse juurde võimalusi teiste kaasamiseks kriisi tõhusamaks lahendamiseks. Näiteks abipolitseiniku seaduse muudatused võimaldavad eriolukorras kiiremini kaasata ja välja õpetada abipolitseinikke.
Eriolukorra lahendamisel võimaldatakse töödelda isikuandmeid, sh eriliigilisi isikuandmeid tavapärasest erinevalt, lähtudes isikuandmete kaitse üldpõhimõtetest.
Tõhusamaks eriolukorra lahendamiseks ja avaliku korra kaitseks muudetakse erakorralise seisukorra, hädaolukorra ja korrakaitseseadust, millega antakse kaasatud kaitseväelastele ja kaitseliitlastele samad erimeetmete kasutamise õigused abipolitseinikega.
Perehüvitiste seaduses tehakse rahvastikuministri ettepanekul muudatused, mis mõjutavad järjestikuste sündide puhul vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe väljamaksmise aega, et hüvitist saama õigustatud isikud saaks selle kätte võimalikult kiiresti peale lapse sündi. Edaspidi saab järjestikuste laste sündimise puhul vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe välja maksta niipea, kui laps on sündinud ja emale on tema eest määratud vanemahüvitis, kuna eriolukorra ajal võib pere majanduslik olukord olla keeruline.
Relvaseaduse muudatused tagavad eriolukorra ajal lõppevate relvalubade edasi kehtimise kuni eriolukorra lõppemiseni ja 60 päeva selle lõppemisest arvates.
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust, välismaalaste seadust ning väljasõidukohutuse- ja sissesõidukeelu seadust muudetakse, et ennetada olukorda, kus pärast eriolukorra lõppemist on Eestis suur hulk ebaseaduslikult siin viibivaid välismaalasi.
Kaitseministeeriumi haldusalas: kaitseliidu seaduse muudatusega võimaldatakse jätkata kaitseliidu liikme relva kandmist ka juhul, kui tervisekontrolli läbimine ei ole eriolukorra või erakorralise seisukorra meetmeid arvestades võimalik.
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusesse lisatakse täiendav alus juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsuse tegemise tähtaja pikendamiseks.
