NordenBladet — Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aasta veebruaris 576 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta veebruariga suurenes müügitulu püsivhindades 7%.
Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta veebruariga võrreldes 13% ja toidukaupade kaupluste müügitulu 7%. Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu vähenes aga 8%.
Jaanuariga võrreldes vähenes veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu 2%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müük eelmise kuuga võrreldes 5%.
Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.
Allikas: Eesti Statistikaamet Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul ei saa täna keegi kindel olla kui kaua kriis kestab ning seetõttu tuleb riigil hoida teatavat varu, et vajaduse korral Eesti majandusele ja ettevõtetele täiendavat tuge pakkuda.
Seederi sõnul peab riik kriisi korral ettevõtjaid toetama, kuid olema valmis ka täiendavateks meetmeteks. “Me peame olema võimelised vaatama, millise iseloomu kriis võtab, milliseid valdkondi on vaja toetada spetsiifiliselt, et ka kriisist väljumine oleks võimalikult kiire ja majanduskriisi tagajärjed oleksid võimalikult minimaalsed,” ütles Seeder.
“Isamaa ja meie koalitsioonipartnerid on seadnud eesmärgiks toetada Eestile olulisi ettevõtlussektoreid. Täna Riigikogule üle antud majanduspakett võimaldab ettevõtetel edasi lükata maksukohustusi ning aitab säilitada töökohti. Need majandusmeetmed peavad olema võimalikult lühiajalised, kuid nii pikad kui vajalik. Lähinädalate kuude jooksul peame olema paindlikud ning vajadusel oleme kindlasti valmis tegema muudatusi,” sõnas Isamaa esimees.
“Oluline on pakkuda lisatuge Eesti inimetele. Kohalikele omavalitsustele oleme ette näinud täiendavad 30 miljonit eurot kriisimõjude leevendamiseks. Selle raha abil on võimalik pakkuda tuge nendele inimestele, kes seda tõesti vajavad.”
Seeder lisas, et täna Riigikogule esitatud pakett aitab pehmendada lühiajalist majanduslikku kahju, kuid on selge, et riigieelarvesse laekuvad maksutulud vähenevad. “Pikaajalises plaanis ei saa me katta eelarveauku ja täiendavaid tervishoiuvajadusi ning majanduse toetamise paketti ainult laenudega, seega peame olema valmis vaatama üle ka avaliku sektori kulutused,” ütles Seeder.
NordenBladet —Õiguskomisjon kuulas täna ära justiitsminister Raivo Aegi selgitused seoses koroonaviiruse leviku leevendamisega seotud valitsuse meetmete pakettiga ja otsustas konsensuslikult saata eelnõu esimesele lugemisele esmaspäeval.
Komisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et tegemist on väga mahuka eelnõuga, mis seoses eriolukorra kehtestamisega tähendab 33 seaduse parandamist ja täpsustamist.
Tema sõnul on mitmed muudatused seotud tõendite ja lubade tähtaja pikenemisega kuni eriolukorra lõpuni. Nii näiteks ei peatu juhtimisõigus, kui eriolukorra ajal ei ole läbitud tervisekontroll.
Karilaidi sõnul on seaduste muutine vajalik, et lihtsustada ühiskonna praktilist toimimist eriolukorra ajal. „Eesmärk on kaasata võimalikult palju erinevaid sihtrühmi ja kasutada riigi ja ühiskondlikke ressursse efektiivselt ja õiguslikult korrektselt,“ ütles Karilaid. „Muudatused on vajalikud, et tagada eriolukorra ajal õiglane kohtupidamine ja kontaktivaba asjaajamine riigiga.“
Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi nentis, et tegemist on kobareelnõuga, mis pole õigusloome hea tava, ent eriolukorda silmas pidades on see mõistetav. Tema sõnul on kohatu, et eelnõuga on liidetud rida seadusemuudatusi, millel pole mingit seost eriolukorraga.
„Kui eriolukorraga seotud muudatused on suures osas põhjendatud, siis küsitavusi tekitab praktiliselt lausaline pankrotiavalduste vastuvõtmise peatamine, mis kindlasti kahjustab võlausaldajate huve. See peaks olema suunatum ja täpsem,“ ütles Kivimägi. „Ootamatu ja kummaline on ka toitutöötlejate puhul tervistõendi nõudest loobumine, täpsemini selle asendamine töötaja kirjaliku kinnitusega, ajal kus meie kõige suurem probleem on viirus.“ Ka delikaatsete isikuandmetele juurdepääsu laiendmaine pole tema sõnul piisavalt põhjendatud.
Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus eelnõuga (170 SE) muudetakse kokku 33 erinevat seadust. Kavandatavad muudatused puudutavad näiteks abipolitseinikele, kaitseväelastele ja kaitseliitlastele täiendavate volituste andmist ja nende ühtlustamist eriolukorra ajal. Eelnõu sisaldab ka kohtumenetlust reguleerivaid sätteid, mistõttu on eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu kooseisu poolthäälte enamus.
Eelnõu jõustub seadusena põhiosas esimesel võimalusel ehk Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Riigisaladuse seadust ning elektroonilise side seadust puudutavad sätted rakendatakse ettepaneku kohaselt tagasiulatuvalt alates 1. märtsist või alates eriolukorra väljakuulutamisest.
NordenBladet —Riigikogu rahanduskomisjon alustas oma tänasel istungil 2020. aasta lisaeelarve ja sellega seotud eelnõude menetlemist, et need kiirendatud korras vastu võtta ja tagada kriisiolukorra abipaktis ettenähtud vahendite kasutamine.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et tekkinud olukorras on kiiresti vaja luua seadusandlik alus lisaeelarves kavandatud meetmete rakendamiseks. „Aeg ei kannata ootamist, sest olukord on äärmiselt keeruline nii majanduses kui tööturul. See nõuab otsustavat tegutsemist,“ ütles Kokk. Ta viitas Rahandusministeeriumi uuele prognoosile, mille kohaselt on majanduslangus võrreldes riigieelarve baasstsenaariumiga kümme protsenti, mida langetati mullu sügisel prognoositud 2,3 protsendilise kasvu pealt kaheksaprotsendilise languseni.
„Tähtis on kiiresti tagada Kredexi ja Maaelu Edendamise SA pakutavate meetmete kaudu vahendeid ettevõtete pankrottide vältimiseks ja töötajatele sissetuleku tagamiseks. Samuti juba väljastatud pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks, käibelaenude andmiseks ja investeerimislaenudeks. Töötukassal tähtis ülesanne, et tagada ettevõtluse seismise kaudu tekkinud tööjõu majandusliku toetamise probleemid.
Samuti on vaja kiiresti rakendada pikema mõjuga meetmeid: maksuvõla ajatamine, kogumispensioni II samba sissemakse ajutine peatamine, elektri-, diisli- ja gaasiaktsiisi langetamine ning ka ärajäetud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude ja saamata jäänud tulude osaline kompenseerimine. „Oluline on toetada läbi investeeringute kohalikke omavalitususi teede- ja taristuinvesteeringuteks, korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks aga ka ehitussektorit, teedeehitust, samuti viimase miili investeeringuid,“ toonitas Kokk.
Rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul on lisaeelarve kiire menetlemine vajalik, kuid seda ei saa teha ilma põhjaliku aruteluta. „Vaja on analüüsida lisaeelarve kõiki aspekte ja mõju, et kas need täidavad oma eesmärki ja kas need annavad soovitud tulemuse. Kuna kriisi kestvus on teadmata, siis on vaja silmas pidada ka arengustsenaariume, eriti kulude osas,“ ütles Sõerd.
“Praeguses kriisis on löögi all töökohad, inimeste sissetulekud ja toimetulek ning ettevõtete suutlikkus üle elada eriolukorra tõttu tekkinud tarneahelate katkemine ning piirangute tõttu tekkinud käivete ja nõudluse järsk vähenemine,” märkis Sõerd. “Sellepärast on vaja kriisi leevendamise meetmed suunata võimalikult täpselt ja tõhusalt. Üleüldine aktsiiside langetamine pole esimese järgu prioriteet, keskenduda tuleks pakilisematele meetmetele. Riigi ressurss on piiratud ja laenuraha kasutamine peab olema vastutustundlik,” rõhutas Sõerd. Ta lisas, et pole võimalik jätkata selliselt, et käesoleva lisaeelarvega või võimaliku uue lisaeearvega ei kärbita jooksva aasta riigieelarve kulusid. “Ka riigieelaarve kulusi tuleb tagasi tõmmata valdkondades, mis pole seotud koroonakriisiga, samal ajal kui suur osa erasektorist kulusid kärbib ja ka kohalikud omavalitsused teevad kokkuhoiuplaane.”
Lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot. Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades. Lisaeelarve meetmete mõju kehtiva riigieelarve kuludele on kokku 513 miljonit. Sellele lisandub reservide kasutusele võtmine.
Rahanduskomisjon otsustas saata 2020. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) esimesele lugemisele täiskogu istungile 6. aprillil.
NordenBladet —Soomes on praegu sundpuhkusele saadetud ligi 100 000 töötajat ja arvatakse, et sellele võib tulla veel lisa. Võrdluseks, jaanuaris oli puhkusele saadetud 19 500 töötajat ja veebruaris 17 000 töötajat. Paljud ettevõtted üritavad venitada töötajate puhkusele saatmist viimase hetkeni, aga see aeg võib saabuda paar lähima nädala jooksul, vahendab Yle.
Soome kaubandus-tööstuskoja poolt küsitletud 4000 ettevõtja hulgas kavandab töötajate sundpuhkusele saatmist neljandik. Üle poolte aga leidsid, et kahe kuu jooksul tuleb nii koondamisi kui sundpuhkusi. Kolmandik kardab pankrotti.
Koroona on juba tühjendanud söögikohad ja hotellid, lisaks on kliendid kadunud muudes teenindavates valdkondades nagu turism ja treeningteenused. Iga kümnes teenusettevõte on juba kas koondanud või saatnud sundpuhkusele. Lisaks leiab 60 protsenti ettevõtetest, et koondamised ja sundpuhkused seisavad ees.
Kriis on tühjendanud paljude ettevõtete kassa nii kiiresti, et palkade maksmisega on raskusi. Koorem oli juba paar nädalat kestnud puhkus, mille eest tuli palka edasi maksta. Kui varem käisid koondamiste ja sundpuhkuste läbirääkimised mitu nädalat, siis nüüd saab asja korda ühe päevaga. Selles osas leppis valitsus kokku ametiühingutega. Alla 20 töötajaga ettevõtetes pole vaja midagi kokku leppida. Palgatöötajate jaoks on see lihtsam, kuna nemad pääsevad rutem toetuste peale.
