Reede, september 19, 2025

Monthly Archives: aprill 2020

Eesti: Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab kriisimeetmete vastavust olukorrale

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna avalikul istungil koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisiga kaasnevat majanduslangust leevendava meetme paketi vastavust kujunenud olukorrale.

Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul teatas rahandusminister küll varakult ekspertidest koosneva kriisikomisjoni moodustamisest, kuid lisaeelarve koostamisel ei ole neid palju kasutatud. “On öeldud, et akuutse kriisi ajal peavad meetmed olema kiired ja suunatud täpselt akuutsetele probleemile nagu töökohtade, ettevõtete ja sissetulekute säilitamine,“ meenutas ta.

„Olukorras, kus odava laenamise tõttu on raha näiliselt rohkem kui ühelgi teisel valitsusel, on eelnõudes rida äärmiselt kulukaid punkte, mida eksperdid ei soovita, mille kasutegur kriisi kontekstis on olematu ja mida ei ole peetud mõistlikuks ka tavaolukorras,“ ütles Ligi. „Erikomisjoni järelevalve kohustus on tähelepanu juhtida sellele, kus ollakse jagamas saaki ja millega tegelikult olukorda parandada”.

Valitsus on esitanud Riigikogule koroonaviiruse tõttu välja kuulutatud eriolukorra lahendamiseks 2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu (171 SE) ning otsuse eelnõu Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmiseks (168 OE). Samuti on menetluses Riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (169 SE).

Istungile on kutsutud Riigikontrolör Janar Holm, Rahandusministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist saab hiljem vaadata https://www.youtube.com/riigikogu.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Väliskomisjon saab avalikul istungil ülevaate eriolukorrast

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjon saab tänasel istungil välisminister Urmas Reinsalult värske ülevaate eriolukorrast ja selle mõjust välispoliitikale.

„Viimastel nädalatel oleme komisjoni istungitel videosilla vahendusel regulaarselt ühenduses olnud nii välisministri kui ka Eesti suursaadikutega erinevates välisriikides. Sedalaadi sage ja operatiivne infovahetus on praeguses olukorras erakordselt väärtuslik,“ rääkis väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

Komisjoni aseesimees Marko Mihkelson märkis, et istungil oodatakse ministrilt värsket infot kujunenud olukorra, Eesti kodanike koju naasmise ning viimase aja välispoliitiliste otsuste kohta. „Ministri ülevaated eriolukorrast ja viimastest rahvusvahelistest arengutest loovad hea aluse aruteluks ning vastuste leidmiseks küsimustele, mis on vajalikud Eesti välispoliitika kujundamiseks praeguses keerulises olukorras,“ lisas ta.

Samuti tutvustab välisminister komisjoni istungil Eesti seisukohti 8. aprillil toimuval Euroopa Liidu välisministrite (arengukoostöö) mitteametlikul videokohtumisel.

Avalik istung algab kell 11 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

Videosalvestist istungist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Prantsusmaa õhuväelased asusid Ämarist valvama Balti riikide õhuruumi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Täna toimus Ämari lennubaasis Balti õhuturbe missiooni vahetustseremoonia, kus esmakordselt Eestist Balti riikide õhuruumi valvanud Poola õhuväelased andsid valvekorra üle Prantsusmaa õhuväelastele.

Õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk tänas Poola õhuväelasi suurepärase koostöö eest ning tervitas Prantsuse õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis. „Erinevad sündmused on mõjutanud õhuturbe missiooni, kuid muudatused, mida oleme pidanud viiruse leviku tõttu tegema, ei ole mõjutanud meie sooritusvõimet. Poola õhuturbe üksus on teinud väga head tööd, üle 100 treeninglennu ja palju tuvastuslende. Mul on kahju, et viiruse tõttu ei saanud me piisavalt sotsialiseeruda, kuid loodan, et tulete siia tagasi ja saame tehe seda mõni teine kord,“ ütles kolonel Sirk.

„Praegune pandeemiakriis muudab sõjaliste operatsioonide läbiviimise ja igasuguse rahvusvahelise koostöö märkimisväärselt keerulisemaks. Peame arvestama, et nii nagu meie on ka liitlased praegu toetamas tsiviilühiskonda ja seda tänuväärsem on prantslaste ja kõigi Eestis teenivate liitlasriikide sõdurite panus meie piirkonna julgeolekusse,“ ütles kaitseminister Jüri Luik, kelle sõnul võib käimasolev kriis lähiajal mõjutada kogu julgeolekupilti, mistõttu peab Eesti hetkel eriti hoolikalt liitlassuhteid hoidma, et praegune tervise- ja majanduskriis ei muutuks tulevikus julgeolekukriisiks.

„Me valmistusime siia tulekuks ning olime eelnevalt 14 päeva karantiinis. Sellega garanteerime, et oleme terved ning saame ohutult läbi viia üksuste vahetuse ning osaleda missioonil,“ ütles Prantsuse kontingendi ülem kolonelleitnant Mathieu Courtaban.

Poola kontingendi ülem kolonelleitnant Krzysztof Duda sõnas, et koostöö eestlastega oli väga hea. „Ma olin üllatunud, et Eesti õhuväelased meid nii hästi vastu võtsid ning tagasid meile kõik vajaliku. Mind valdavad kahetised emotsioonid: ühelt poolt olen rõõmus, et saan minna tagasi Poola, kuid samas olen kurb, et pean Eestist lahkuma.“

Eestis õhuturbemissiooni alustanud Prantsuse lennusalga kodubaasiks on Luxeuil Ida-Prantsusmaal, õhuturvet hakkavad nad tagama lahinglennukitega Mirage 2000-5. Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Prantslased osalesid Ämaris õhuturbemissioonil ka 2018. aastal.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus täna võtsid Belgia lennusalgalt valvekorra üle Hispaania ja Suurbritannia õhuväelased.

Rene Kokk: eriolukorras tuleb erilist tähelepanu pöörata ka jäätmevedajate ja -käitlejate tervisele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Eriolukord on tuntavat mõju avaldanud ka jäätmekorraldusele, selgus kohtumistest jäätmevedajate ning -organisatsioonidega. Hüppeliselt on kasvanud pakendijäätmete kogused, probleemiks tõusnud aga konteinerite kõrvale jäetavad ehitus- ja lammutusjäätmed.

Keskkonnaminister Rene Kokk e-kohtus eelmisel ja sellel nädalal Eesti jäätmevedajate ning -organisatsioonidega, et uurida, kuidas on valitsev eriolukord mõjutanud nende igapäevast tööd ning millist abi saab tolles osutada keskkonnaministeerium. „Jäätmetest peab saama lihtsasti vabaneda ka praeguses olukorras, kuid seda oma ja teiste tervist ohtu panemata. Tekkivad jäätmed tuleb koguda selliselt, et need ei ohustaks kuidagi ka konteinereid tühjendavaid autojuhte ega jäätmete käitlejaid,“ ütles keskkonnaminister.

Üks lihtsamaid viise, kaitsmaks jäätmetega töötajaid, on oma võimaliku nakkusohuga jäätmed sulgeda kindlalt kilekotti ning visata segaolmejäätmete hulka. Eramajaomanikel palutakse konteinerid aga veopäeval lükata aiast välja, et jäätmevedajal oleks võimalikult kontaktivaba tühjendamine.

„Kohtumistest selgus ka see, et viimaste nädalate jooksul täituvad pakendikonteinerid tavapärasest kiiremini,“ kommenteeris keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. „Samuti on suvekodude taasavastamised ja ülearusest ajast tingitult hoogustunud kodused remonditööd viinud ehitus-lammutusjäätmete rohkusele.“ Asekantsler lisas, et paraku on viimased tihtilugu asetatud lihtsalt teiste konteinerite kõrvale maha, lootuses et need sealt minema viiakse. „Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb viia jäätmejaama või tellida jäätmevedajalt nende äraveoks konteiner. Noid ei tohi viia pakendikonteineritesse ega nende kõrvale ka eriolukorras.“

Kohtumistest tuli välja ka mitmeid muid jäätmekorralduslikke küsimusi, millest ajendatult täiendas keskkonnaministeerium oma kodulehel olevaid eriolukorra ajal korduma kippuvaid jäätmeküsimusi. Näiteks käiakse kauplustes ühekordsete maskide ja kinnastega, mis on igati tervitatav, kuid pärast poeskäiku visatakse need lahtisesse prügikasti. See on aga potentsiaalne nakkusoht nendele, kes prügikastist taarat või muud väärtuslikku otsivad. Et seda vältida, tuleks poodi minnes võtta kaasa kilekott, kuhu oma kasutatud isikukaitsevahendid pärast panna ning mille siis kinnisena ära visata saab. „Jah, kilekottide kasutamine ning kõige selle segaolmesse viskamine ei ole meie tavapärane sõnum ega soovitus, kuid eriolukorras on tervis esmatähtis ning seetõttu on teatud mööndused tehtud ka jäätmekorraldusse,“ selgitas keskkonnaminister.

Hoidmaks enda ja kaaskodanike tervist ning vähendamaks nakkusohtu, palub keskkonnaministeerium võimalusel kuni eriolukorra lõppemiseni oodata jäätmete viimisega avalikesse konteineritesse, punktidesse ja jäätmejaamadesse.

Vaata koroonaaegseid jäätmeteemaisi täiendatud KKK-sid keskkonnaministeeriumi kodulehelt

 

Allikas: Keskkonnaministeerium

 

Eesti: Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus on ühtekokku 25 miljonit eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogule neljapäeval, 2. aprillil üle antud lisaeelarves on kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipaketi suurus ühtekokku 25 miljonit eurot. Kultuuriministeerium soovib tagada kultuuriorganisatsioonide jätkusuutlikkust, katta möödapääsmatuid kulusid ning toetada vabakutselisi loovisikuid, treenereid ja rahvakultuurikollektiivide juhte.

Lisaeelarve fookus tervikuna on toetada Eesti töötajaid ja ettevõtjaid ning leevendada koroonaviirusest tingitud majanduslangust.

Sarnaselt paljude muude valdkondadega on ka kultuurivaldkonna väärtusahelad seoses koroonakriisiga lakanud toimimast sektorite kaupa. Kultuuri- ja spordivaldkonna kriisipakett jaguneb kaheks:

  • kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevate füüsiliste isikute toimetuleku toetamine (kogumaht 5,2 miljonit eurot). Vabakutseliste loovisikute toetamine jätkub senisest märksa suuremas mahus juba kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel makstava loometoetuse kaudu. Selleks soovib Kultuuriministeerium eelarvesse planeerida 4,2 miljonit eurot. Samuti saavad siit toetust 3. ja 4. kutsetasemega noorte treenerid (400 000 eurot) ning laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide juhendajad (600 000 eurot);
  • kultuuri- ja spordivaldkonnas ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ja eesolevate möödapääsmatute püsikulude osaline kompenseerimine (kogumaht 19,8 mln eurot). Siit toetatakse muuseume, teatreid, muusikavaldkonda, samuti spordivaldkonna riigiga seotud organisatsioone ja suuremaid liikumisharrastuse sündmusi ja muid loomesektori valdkondi. Suuremad toetuse summad on jaotunud muuseumide (6 miljonit eurot), samuti teatrite (4 miljonit eurot, millest saavad toetust nii avalik-õiguslike, sihtasutuste kui ka omavalitsuste teatrid, samuti need etendusasutused, kes saavad või ei saa tegevustoetust Kultuuriministeeriumist), muusikavaldkonna (4 miljonit eurot, mille puhul peetakse silmas festivale, sihtasutusi, kollektiive jm) ning spordivaldkonna ja liikumisharrastuse sündmuste (2,6 miljonit eurot) vahel. Ka on plaanis eraldada 600 000 eurot kujutavale kunstile ning filmitootmise taas käivitamisele kaasaaitamiseks. Kirjandust ja kirjastamist ning disaini on plaanis toetada kumbagi 500 000 euroga.

Toonitame, et tegemist on Kultuuriministeeriumi nägemusega eelarvest ning see ei ole veel detailne jaotus. Eelarve menetlemist jätkab Riigikogu. Kõigi valdkondade ja nende vajaduste peale mõeldakse ning abipaketiga on püütud maksimaalselt katta loomesektori eri osi.

Raha jaotamise tingimused ja täpseid meetmeid töötatakse välja, need selguvad lähiajal. Kultuuriministeerium teavitab nendest avalikkust nii kiiresti, kui see on vähegi võimalik.  

 

1...141516...21Page 15 of 21