NordenBladet —Riigikogu kiitis täna heaks taimekaitseseaduse muudatused, mis puudutavad taimekaitsekoolitust ja taimekaitseseadmete tehnokontrolli.
Maaeluminister Arvo Alleri sõnul on muudatuste eesmärk vähendada eriolukorrast tingitud võimalikke kahjusid taimekasvatussektoris. „Eriolukorraga seotud mõjude leevendamiseks kehtivad edasi kriisi ajal kehtivuse kaotanud taimekaitsetunnistused ja taimekaitseseadmete tehniline kontroll,” sõnas Aller.
Seadusesse kirjutatud erandite kohaselt võivad isikud, kelle taimekaitsetunnistuse kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, ka edaspidi turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid kuni käesoleva aasta 30. novembrini. Lisaks võib eriolukorra ajal ja 60 päeva hiljem kasutada taimekaitseseadet, mille tehnilise kontrolli kehtivus lõpeb eriolukorra ajal.
Taimekaitseseaduse muudatused on tingitud riigis kehtivast eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest. Kokku muudeti ühise kobarseadusega 33 erinevat seadust.
NordenBladet —Riigikogu võttis vastu seaduse, mis lähtub väljakuulutatud eriolukorrast ning eriolukorra lahendamisel üles kerkinud probleemidest. Valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) (170 SE) poolt hääletas 54 ja vastu oli 40 Riigikogu liiget.
Vastuvõetud seadusega muudetakse 33 seadust, mille sisu on oma olemuselt kolme liiki. Esiteks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse ja eri liiki menetluste kestuse ja tähtaegade osas. Teiseks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri asutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamiseks. Kolmandaks, eriolukorra jaoks vajalikud, kuid sealjuures sisult püsiva loomuga muudatused.
Mitmete seaduste muutmisega nähakse eriolukorra ajaks ette ajutised erandid erinevates valdkondades kehtivate tervise- ja koolitustõendite pikendamisele. Olemasolevate tegevuslitsentside ja lubade kehtivusele leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõuded mõnedel erialadel ning lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja -tähtaegu. Tegemist on üksnes eriolukorra ajaks sätestatud leevendustega, mis võimaldavad, et eriolukorra ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimimine ning töö tegemine ei katkeks.
Seaduses on esitatud ka sisulisi muudatusi eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks. Korra tagamiseks ning abipolitseinike ja kaitseliitlaste paremaks kaasamiseks on ühtlustatud nende pädevusi koos politseiga korrakaitseliste ülesannete täitmisel. Sealjuures on abipolitseinike ja kaitseliitlaste korrakaitseliste meetmete kasutamist eriolukorra ajal laiendatud. Mõnedele riigiasutustele on antud eriolukorra ajaks juurde pädevusi ja kaalutlusõigust, muudetud on kohalike omavalitsuste lubatud netovõla koormust ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korda. Täpsustatud on andmetöötluse ja üldsuse teavitamise reegleid.
Seaduses on muudatusi, mis on ajendatud eriolukorrast, kuid millel on siiski püsiv iseloom ning mis jäävad kehtima ka tavaolukorras. Nendeks on eelkõige muudatused, mis võimaldavad õigusemõistmisel menetlustoiminguid teha distantsilt. Püsivalt on pandud ette muuta välismaalasi puudutavaid õigusakte.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Kivimägi (RE), Heljo Pikhof (SDE) ja Priit Sibul (I).
Kivimägi ütles, et Reformierakonna fraktsioon hääletas seaduse vastuvõtmise vastu välismaalasi puudutavate seadusesätete, välistööjõu piirangute rakendamise ning pankrotiseaduse muudatuste pärast. Ta lisas, et seaduses on rida muudatusi, millel puudub igasugune puutumus eriolukorraga.
Pikhof ütles läbirääkimistel, et soovitud on kiirkorras menetleda nii sisulisi küsimusi, mis vajalikud eriolukorra lahendamise hõlbustamiseks, kui ka tuua tagaukse kaudu sisse sätteid, mis eriolukorra lahendamisega kuidagi seotud ei ole ning mis vajaks põhjalikku süvenemist ja parlamentaarset arutelu. Pikhof avaldas siiski heameelt, et seadusest jäid välja hädaolukorra seaduse muutmise punktid isikuandmete töötlemiseks eriolukorras ja andmekogu andmete töötlemise kohta.
Sibul nimetas seadust erakordseks, sest sellega muudeti enam kui 30 seadust. Tema sõnul ei ole seadus õigustehniliselt parim, aga selle põhjuseks on olnud eriolukorrast tulenev ajanappus. Paljude kompromisside tulemusena pidas Isamaa Sibula sõnul võimalikuks selle eelnõu seadusena vastuvõtmist toetada.
Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu.
Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (124 SE) eesmärk on sätestada õiguslik alus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kõrgema ülempiiri rakendamiseks Eestis.
Eelnõuga luuakse Eesti põllumajandustootjatele võimalus saada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu õigusega lubatud maksimaalses määras ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel. Samuti, et Eesti riik saaks kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta.
Peaminister Jüri Ratas vastas Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi, Lauri Läänemetsa, Ivari Padari, Helmen Küti, Indrek Saare, Heljo Pikhofi, Jaak Juske, Riina Sikkuti, Jevgeni Ossinovski ja Katri Raiki esitatud arupärimisele Ida-Virumaa tuleviku kohta.
Arupärijad soovisid teada, millised on Eesti lähemad kliimaeesmärgid ja millises ajagraafikus toimub Eesti Energia uue õlitehase rajamine. Samuti tunti huvi, kas Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikidele seisukoha võtmiseks saadetud õiglase ülemineku mehhanismi kava järgi on abikõlbulik Ida-Virumaa või laiemalt kogu Eesti?
Peaminister Ratas kinnitas arupärimisele vastates, et Ida-Virumaa on valitsuse jaoks väga oluline. Kliimaeesmärkide kohta ütles Ratas, et Eesti on seadnud endale sihiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside koguheidet 70 protsenti võrreldes aasta 1990 tasemega, mis tähendab, et 2030. aastaks Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamist ligikaudsele tasemele 12 miljonit tonni CO2 ekvivalendi kohta.
Uue õlitehase kohta ütles valitsusjuht, et valitsus andis 27. märtsil rahandusministrile volitused Eesti Energia omakapitali suurendamiseks rahalise sissemaksena 125 miljoni euro ulatuses. See võimaldab Eesti Energial uue Enefit 280 õlitehase rajamist ja uus õlitehas valmib tänaste plaanide kohaselt 2024. aastal.
Euroopa Liidu õiglase ülemineku mehhanismi kohta märkis Ratas, et Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi on vaid Ida-Virumaa hetkel abikõlbulik piirkond, kuid Eesti peab eelnõu läbirääkimistel oluliseks võimalust põhjendatud juhtudel toetada õiglase ülemineku tegevusi ka väljaspool õiglase ülemineku regiooni, kui see aitab kaasa puudutatud piirkonna üleminekule.
Läbirääkimistel võtsid Ida-Virumaa tuleviku kohta sõna Mihhail Stalnuhhin (K), Katri Raik (SDE), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Keit Pentus-Rosimannus (RE).
NordenBladet — Haridusteaduslike tööde riikliku konkursi parimatele anti sel aastal välja üheksa preemiat neljas kategoorias ja üks eripreemia.
Konkursile esitati 34 mullu avaldatud või kaitstud tööd Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast. „Konkursitööde temaatikad ja sihtgrupid katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelastest kuni põhikooli-, kutse- ja kõrgkooli õppuriteni, õpetajad, õpetajaks õppijad, noorsootöötajad ja tugispetsialistid koolis,“ ütles hindamiskomisjoni esinaine, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Imbi Henno. „ Teadustööd olid sisukad ja teaduslikult kõrgel tasemel ning teemade ring mitmekülgne. Käsitleti muutunud õpikäsitust ja õppeprotsessi nii üldhariduskoolis kui ka kaitseväes, soostereotüüpe hindamisel, õpilaste sotsiaalseid ja metakognitiivseid oskusi ning kaasamist,“ rääkis Henno.
Eesti keeles publitseeritud teadusartiklite kategoorias said esimese preemia Meidi Sirk, Reeli Liivik, Meril Ümarik ja Krista Loogma (Tallinna Ülikool) teadusartikli „Kutseõpetajate professionaalse mälu roll õpilastega seotud muutuste kogemisel“ eest. Artiklis avatud professionaalse mälu kontseptsioon aitab mõtestada kutseõpetajate hoiakuid õpilastega seotud muutuste suhtes ja hoiakute sõltuvust pedagoogilise kogemuse pikkusest ning pedagoogide vanusest. Töö tulemused osutavad, et karjääri alustanud õpetajad hindavad õpilaskonnas toimunud muutusi positiivsemalt, sest neil pole mõju avaldavaid mälestusi nn vana aja õppijatest. Staažikate kutseõpetajate professionaalne areng vajab aga senisest suuremat toetust, mis aitaks neil näha oma professionaalse mälu potentsiaali, st märgata positiivseid muutusi ning saada paremini hakkama neile muret valmistavate tendentsidega õpilaskonnas.
Samas kategoorias pälvisid teise preemia Merit Hallap ja Marika Padrik Tartu Ülikoolist teadusartikliga „Simultaanse kakskeelsusega 3- ja 4-aastaste laste grammatilised oskused eesti keeles“. Artiklis esitatakse eesti ja vene keelt üheaegselt omandavate 3- ja 4-aastaste kakskeelsete laste grammatiliste oskuste profiil, mida pole siiani Eestis ega mujal nii suure valimi ja selles vanuses laste puhul uuritud ning kirjeldatud. Töö tulemustest selgus, et kakskeelsete laste oskused jäävad maha eakohase arenguga üht keelt korraga rääkivate laste omadest, sarnanedes selles aspektis lastele, kes alustavad rääkimist eakohasest hiljem. Samuti selgus, et kakskeelsete laste sooritusi mõjutab see, kas vanemad räägivad lapsega eesti keeles. Saadud tulemused aitavad õigeaegselt märgata kakskeelseid lapsi, kelle areng ei kulge eeldatult ja kes vajavad seetõttu rohkem toetamist.
Võõrkeeles publitseeritud teadusartiklite kategoorias said esimese preemia Piret Luik, Reelika Suviste, Marina Lepp, Tauno Palts, Eno Tõnisson, Merilin Säde ja Kaspar Papli (Tartu Ülikool) uurimuse „What motivates enrolment in programming MOOCs?“ eest. Akadeemiliste asutuste pakutavad vaba juurdepääsuga veebikursused ehk MOOC-id on üha populaarsemad ning artiklis kirjeldatakse ühele taolisele programmeerimiskursusele registreerumise motivatsiooniinstrumendi väljatöötamist, selle valideerimist ning ka seda, millised faktorid mõjutasid kursusele registreerumist kõige enam. Uurimus erineb varasematest sarnastest uuringutest selle poolest, et katab mitut motivatsiooniaspekti ja toetub konkreetsele motivatsiooniteooriale. Loodud skaalat saab kasutada erinevates uurimustes nii Eestis kui mujal ning kohandada seda ka teiste valdkondade MOOC-idele ja erinevate õppijate jaoks. See omakorda võimaldab saada rohkem teadmisi MOOC-idel osalejate kohta.
Samas kategoorias teise preemia pälvisid Merle Taimalu ja Piret Luik (Tartu Ülikool) artikli „The impact of beliefs and knowledge on the integration of technology among teacher educators: A path analysis“ eest. Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada õpetajakoolituse õppejõudude uskumuste ja professionaalsete teadmiste mõju tehnoloogia integreerimisele oma õpetamisse. Varasemad uuringud on näidanud, et õpetajate koolitajad ei tunne end selles valdkonnas kindlalt – kui aga tulevasele õpetajale ei pakuta eeskujuks mudelit, kuidas digitehnoloogiat efektiivselt kasutada, siis ei hakka õpetajad seda ka oma töös kasutama. Artikkel pakubki välja vastava mudeli, mille abil koolitajad saavad oma õppetöösse digitehnoloogiaid integreerida ja seeläbi alustavatele õpetajatele eeskujuks olla. Autorite sõnul toimivad õpetajaid ettevalmistavad õppejõud rollimudelina ja seetõttu võib nendepoolne tehnoloogia integreerimine õpetamisse olla üheks võtmeteguriks tulevaste õpetajate puhul – kas ja kuidas nemad kasutavad õpetamisel tehnoloogiat.
Doktoritööde ja monograafiate kategoorias sai teise preemia Kaire Uiboleht (Tartu Ülikool) töö „The relationship between teaching-learning environments and undergraduate students’ in higher education: A qualitative multi-case study“ eest. Doktoritöö eesmärk oli uurida seoseid õpikeskkonna ja üliõpilaste õppimise erinevate aspektide vahel ning saada põhjalik arusaam üliõpilaste ettekujutustest õpikeskkonnas toimuvast õpetamisest ja õppimisest, suhtumisest õppimisesse ja õpitulemustesse keskkondade muutumisel. Uurimistulemustest ilmnes, et õppimiskeskne õpetamine toetas ja käivitas süvaarusaamisega õppimist ja selle õpistrateegiad tagasid parema õpiväljundite saavutamise. Uuringu metoodika uudsus seisneb üldises uurimistöö disainis, mille käigus uuriti õpikogemust konkreetse kursuse kontekstis. Uurimistöö tulemusi on juba edukalt rakendatud Tartu Ülikooli õppeainete tagasiside küsimustiku uuendamisel ja õppejõudude koolitamises, keskendudes koolituste teemade valikutes ja läbiviimises üliõpilaste õppimist toetavatele õpikeskkonna elementidele (nt õppeaine ülesehitus ja ülesande püstitus). Artiklites toodud tulemused võimaldavad autori sõnul lugejal analüüsida enda õpetamisstiili ning paremini mõista, mis tema õpetamises võib üliõpilast õppimisel toetada või takistada.
Esimene preemia jäi selles kategoorias välja andmata.
Magistritööde kategoorias anti välja kaks esimest preemiat:
Kaidi Kolsarile (Tartu Ülikool) töö „Õpilase soo mõju funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele gümnaasiumiastme emakeeleõpetuses“ eest. Töö suurim tugevus on oluline ja intrigeeriv teemavalik: õpilase soo võimalik mõju hindamisele. Õpilase sugu kui üht hindamist mõjutavat aspekti ei ole Eesti haridussüsteemis varem uuritud. Tööks läbiviidud eksperimendi käigus ilmnes, et keskmiste punktisummade võrdluses said kõrgemalt hinnatud ilma nimeta või tüdruku nime kandvad tööd. Kuigi selgus, et õpilase soost enam mõjutavad tööle antud tulemust siiski töö tegelik tase, on tähelepanuväärne funktsionaalse lugemisoskuse hindamise kõrge subjektiivsuse määr. Antud töö tulemused on olulise praktilise väärtusega riigieksamite hindamissüsteemi arendamisel, sest tõstatavad küsimuse muuhulgas näiteks eesti keele riigieksami lugemisosa hindamise tulemuste objektiivsusest ja suunavad tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele koolielus ja hindamises.
Janyka Vellakile (Tartu Ülikool) töö „Õpetajatele ja eakaaslastele kui õpimotivatsiooni mõjutajatele III kooliastme õpilaste antud hinnangud ja nende vahelised seosed“ eest. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas põhikooli kolmanda astme õpilased hindavad õpetajaid ja eakaaslasi õpimotivatsiooni mõjutajatena ning millised on õpetajatele ja eakaaslastele kui õpimotivatsiooni mõjutajatele antud hinnangute vahelised seosed. Tööst ilmnes, et õpetaja on paljude murdeeas õpilaste jaoks õpimotivatsiooni toetavaks allikaks ning kui õpilased tajuvad õpetajaid positiivsete motiveerijatena, tuntakse sama ka eakaaslaste suhtes. Üksinda õppimist eelistavate õpilaste õpimotivatsioon on enamasti sõltumatu nii eakaaslaste kui õpetajate mõjust. Õpimotivatsiooni mõjutavate tegurite sh iseenda ja õpilase eakaaslaste kui motiveerijate rolli teadvustamine aitab õpetajatel toetada õpimotivatsiooni.
Samas kategoorias anti välja ka kaks teist preemiat:
Heili Griffithile (Tallinna Ülikool) töö „Noorsootöötaja rolli konstrueerimisest. Eesti noorsootöötajate arvamused“ eest. Antud töö keskendub noorsootöötaja rolli mõistmisele ja mõtestamisele noorsootöötaja enda jaoks. Noorsootöö valdkonnas puuduvad nii Eestis kui mujal valdkonnaspetsiifilised teooriad ja kaasaegsed mudelid ning antud töö täidab seda lünka. Tööst selgus, et noorsootöötajate hinnangul on nad esmajoones jõustajad, suunajad, hea eeskuju andjad ja õpetajad, aga tööst ilmnes, et noorsootöötajad toovad oma töös välja muuhulgas keeruka tegutsemisvaldkonna, vähese tunnustamise, erinevate sihtrühmade ebarealistlikud ootused ja eelarvamused ning noorte kaasamise keerukuse tegevustesse. Kriitika, eelarvamused ja teadmatus tekitavad noorsootöötajates tunde, et nende tööd ei hinnata piisavalt ja panevad neid oma töö vajalikkuses kahtlema. Antud töö toob selgelt välja, et noorsootöö on oluline, sellele tuleks pöörata ühiskonnas palju rohkem tähelepanu ja selle töö tegijaid tunnustada ka laiemalt kui ainult oma valdkonna sees.
Aile Tomsonile (Tartu Ülikool) töö „Suktsessiivse kakskeelsusega koolieelikute jutustamisoskuse hindamine“ eest. Autori sõnul on järk-järgulise mitmekeelsusega laste arengu jälgimine ja hindamine suur väljakutse õpetajatele ja logopeedidele, kuna selliste laste keelelise arengu eripärade kohta on vähe informatsiooni. Samuti puuduvad eesti keele baasil vahendid, mis oleksid sobilikud Eestis kakskeelsete laste kõne arengu hindamiseks ja mis aitaksid otsustada, kas laps areneb ealiselt või vajab otsest logopeedi/eripedagoogi tuge. Töö tulemusena pakutakse välja objektiivsed ja valiidsed hindamisvahendid jutustamisoskuse hindamiseks eesti keele baasil.
Sel aastal otsustati anda välja ka eripreemia silmapaistva praktilise väärtusega töö eest. Eripreemia läks Merlin Kitsingile Tallinna Ülikoolist töö „Lähiajaloo õppematerjal 9. klassile: Muutused kultuuris ja eluolus Teisest maailmasõjast kuni tänapäevani“ eest. Magistritöö eesmärgiks oli koostada õppematerjal ajaloo ainekavas käsitletud lähiajaloo teemade õppimiseks kultuuri ja eluolu kaudu. Autor soovis leida kultuuri ja igapäevaelu õpetamise kaudu viise, kuidas kujundada oma kultuuri väärtustavat ja ennast kultuuripärandi edasikandjana nägevat inimest. Selleks koostas Kitsingi ülesanded, mis tõstaksid õpilase kultuuriteadlikkust, aitaksid väärtustada omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning aitaksid mõista, et minevikku pöördumata on raske mõista tänapäeva. Töö annab 12 praktilist teemakäsitlust, millega tutvudes saab õpetaja kindlustunde, et kultuuri ja eluolu kaudu on võimalik ajalugu veelgi paremini õpetada. Töö väärtuseks on konkreetsete tunnimaterjalide valik.
Kui esialgu pidi parimate tööde autorite autasustamine toimuma haridusteaduste konverentsil Tartus 20. aprillil, siis eriolukorra tõttu jääb konverents sel kevadel ära.
Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur eesmärgiga väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele. Konkurss jätkab varasema kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi traditsioone, aidates kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikuteni. Konkursi uue nime alla mahuvad nii kasvatus- ja haridusvaldkondades tehtud tööd kui ka paljude sellega seonduvate valdkondade teadustulemused – näiteks logopeedia, psühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, hariduse juhtimine jne.
Tänavu juba 30. korda toimunud konkurssi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
NordenBladet – Printsess Margarethe sündis 16. aprillil 1940 Frederick IX ja kuninganna Ingridi vanima tütrena. Sel ajal ei saanud naised Taanis troonile tõusta. Siiski sai selgeks, et nii see ei jää, kuna Taani kuningal sündis kolm tütart. Selleks, et ka naissoost pärijad saaksid troonile tõusta, muudeti seadust.
Enne trooniletõusmist abiellus printsess Margarethe prantsuse diplomaadi Henri de Laborde de Monpezat’ga ja neil sündis kaks poega. Kahjuks haigestus printsess Margarethe isa ja suri 14. jaanuaril 1972. Üle väga pika aja tõusis Taanis taas troonile naine: Margarethest sai Taani kuninganna. Taani kõige esimene kuninganna oli Margarethe I, kelle valitsemisaeg jäi ajavahemikku 1376–1412.
Kuigi Taani on maailma vanim monarhia, siis erinevalt Suurbritanniast ei viida Taanis läbi uhket kroonimistseremooniat. Margarethe kinnitas Taani kuningannaks tollane peaminister Jens Otto Krag.
Kuninganna Margarethe II on rahva seas väga populaarne ja tuntud kunstimetseen. Ta on korraldanud nii oma maalide kui ka tekstiiltööde näitusi ning kujundanud mitmeid teatrietendusi. Kuninganna on väga andekas kunstnik ja tema illustratsioone kasutati „Sõrmuste isanda“ taanikeelses väljaandes pesudonüümi Ingahild Grathmer all.
Armastatud monarh külastas viimati Eestit 2019. aasta juunikuus, mil tähistati Taani lipu 800. aastapäeva. Kuninganna Margarethe II käis esimest korda Eestis ametlikul visiidil 1992. aastal.
NordenBladet —Rootsi, mis on seoses piirangutega ujunud vastuvoolu kavatseb hakata nüüd piiranguid karmistama, samal ajal kui mujal Euroopas kavandatakse leevendamist.
Rootsi peaminister Stefan Löfven ütles täna, et riigis kehtestatud meetmed pole olnud piisavad viiruse leviku tõkestamiseks. Löfvenit on kritiseeritud, et ta pole lasknud sulgeda söögikohti. Samuti on Rootsit kritiseeritud, et riigis pole piisavalt meditsiinivahendeid, vahendab Daily Mail.
Samal ajal plaanitakse Austrias teisipäeval, 14. aprillil avada kuni 400 m2 poed ning aianduskeskused. Kaubanduskeskused, juuksurid ja suuremad poed avatakse 1. mail. Hotellid ja söögikohad avatakse järk-järgult mai keskpaigast.
Taanis, kus piirangud kehtestati varakult, on kavas lasteaiad ja algklassid avada kolmapäeval, 15. aprillil. Kuni 10 inimeste kogunemiste keeld jääb kehtima ja söögikohad ning juuksurid jäävad suletuks veel kuni 10. maini.
