NordenBladet —Riigikogu väliskomisjon kuulab tänasel avalikul videoistungil välisminister Urmas Reinsalu ülevaadet üleilmse kriisi mõjust Eesti välispoliitikale.
„Olukord ning tulevikuprognoosid muutuvad päevadega, kui mitte tundidega. Info aegub seega kiiresti ning komisjoni jaoks on äärmiselt oluline saada valitsuse kriisikomisjoni kuuluvalt välisministrilt vahetult infot viimaste arengute ja välispoliitiliste otsuste kohta. Samas on tänane istung ka võimalus edastada laiemale avalikkusele infot eriolukorra ja selle välispoliitilise mõju kohta,“ ütles väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.
Komisjoni aseesimees Marko Mihkelson märkis, et kujunenud olukorda ja rahvusvahelisi arenguid puudutav infovahetus on oluline ka hetkel komisjoni menetluses olevate teemade käsitlemisel. „Praeguse kriisi mõjudest ei saa kindlasti mööda vaadata ka näiteks eesseisva välispoliitika arengukava arutelu kontekstis ja sellealaste seisukohtade kujundamisel,“ rääkis ta.
Samuti tutvustab minister komisjonile Eesti seisukohti 22. aprillil toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul videokohtumisel.
NordenBladet —Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saare kinnitusel vaevab Jüri Ratase valitsust kriisiga võitlemisel ilmeksimatuse sündroom, mille kujukaks näiteks on asjaolu, et vaatamata lubadustele venitavad ministrid eriolukorras teadlikult arupärimistele vastamisega.
Peaministrile saadetud kirjas märgib Saar, et riigikogu opositsioon suhtus mõistvalt valitsuse soovi võtta kriisi lahendamiseks kiireloomuliselt vastu eelarve ja muuta mitmeid seaduseid. „Saime Teilt riigikogu vanematekogus ehk siis juhatuse ja fraktsioonide esimeeste kohtumiselt lubaduse, et nii nagu riigikogu jätab kasutamata talle seadusega antud maksimaalsed menetlustähtajad, nõnda vastavad ka valitsuse liikmed esitatud arupärimistele esimesel võimalusel. Ainult sel viisil on võimalik kiirete muutuste ajal tagada tõhus parlamentaarne kontroll täitevvõimu tegevuse üle,“ kirjutas Saar Ratasele.
Saare sõnul on mitu ministrit kahetsusväärselt seda lubadust murdnud. Näiteks 2. aprillil riigikogus üle antud arupärimistele vastab minister Tanel Kiik alles 11. mail ja minister Mailis Reps isegi veel hiljem, 18. mail. Ühtlasi ületab Reps riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud vastamistähtaega, mis oleks ka tavaolukorras lubamatu.
„Ministrite selline suhtumine teeb väga murelikuks. Asi ei ole ainult lugupidamatuses riigikogu vastu ja poliitilises kultuurituses. Just kriisi ajal ei tohiks valitsus loota vaid omaenese tarkusele. Selleks, et me jõuaksime parimate lahendusteni, tuleb kuulata ka opositsiooni ja pidada nõu ühiskonnaga. Olgu valede valikute näiteks haridusministri plaan suruda kriisi kattevarjus seadusesse säte, mis oleks andnud valitsusele otsustusõiguse eksamite korraldamise üle. Avalikkuse sekkumine aitas seda küll nurjata,“ selgitas Saar.
Saadikutel on Saare sõnul väga raske kujundada seisukohti kiiret otsustamist vajavates küsimustes, kui minister ei vaevu talle esitatud küsimustele vastama tulema, venitades lubatud tähtaja lõpuni. Sotsiaaldemokraadid ootavad Repsilt selgitusi koduõppe ja lõpueksamite asjus, mis on väga olulised teemad suurele osale Eesti ühiskonnast.
NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjon ootab 5. maiks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmekandidaatide dokumente, et ette valmistada eelnõu, millega nimetatakse nõukogusse kolm uut tunnustatud asjatundjat.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must märkis, et tulenevalt nõukogu liikme Paavo Nõgeneni omal soovil tagasiastumisest ning nõukogu liikmete Agu Uudelepa ja Pille Pruulmann-Vengerfeldti lõppenud või lähiajal lõppevatest volitustest, otsitakse nõukogusse kolme uut tunnustatud eksperti.
„Oleme uutele liikmetele esitatavaid ootuseid arutanud ka Rahvusringhäälingu nõukoguga, kes näeb, et uuteks liikmeteks võiksid olla finantsmajandusliku kogemusega meediavaldkonna asjatundjad või meedia ühiskondlikku rolli uurinud või käsitlenud meediavaldkonda laiemalt tundvad eksperdid, kes omavad ühiskonnas laialdast autoriteeti ja on soovitavalt akadeemilise taustaga,“ rääkis Must.
Rahvusringhäälingu nõukogusse kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast, kelle volituste tähtaeg on viis aastat.
Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige ei või olla Rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor, meediateenuse osutaja juhtorgani liige, füüsilisest isikust ettevõtja meediateenuse osutaja tähenduses, lepingulistes suhetes mis tahes meediateenuse osutajaga, meediateenuse osutaja osanik, aktsionär või liige ega Vabariigi Valitsuse liige.
Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. Eelnõud arutatakse ühel lugemisel, otsusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus.
NordenBladet — Eelmisel nädalal toimus mais Afganistani välisoperatsioonile suunduva jalaväerühma ESTPLA-35 missioonieelse väljaõppe lõpuharjutus Gleipnir 5, kus testiti kaitseväelaste valmidust Afganistanis ülesandeid täita.
„Üksus on hästi hakkama saanud – kõik drillid on lihasmällu treenitud, kontrollijate poolt loodud intsidendid said optimaalselt lahendatud ning scoutside ühtekuuluvus on kõrgel tasemel,“ ütles ESTPLA-35 ülem leitnant Reigo Kullamaa.
Harjutuse eesmärgiks oli kontrollida jalaväerühma taset ning suutlikust täita taktikalisi ülesandeid rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas. Selleks loodi allüksusele operatsioonipiirkonnale võimalikult sarnane keskkond ning püstitati üksuse spetsiifikast lähtuvalt erinevaid ülesandeid, näiteks eskorditavate ametnike kaitse, tänaval toimunud käsitulirelva rünnakule reageerimine ning kannatanutega tegelemine.
Gleipnir korraldaja veebel Rasmus Užgrindis on Eesti kaitseväe veteran, kes on osalenud kokku neljal välisoperatsioonil. Lõpuharjutuse planeerimisel kasutas ta nii enda kogemusi kui ka välioperatsioonidel osalevatelt üksustelt saadud informatsiooni. „Harjutusel loodud intsidendid olid kunstlikult võimendatud – vastane oli agressiivsem ning rohkearvulisem kui missioonipiirkonnas – et testida üksuse drilli ning selgitada välja võimalikud kitsaskohad.“ Veebel Užgrindis lisas, et kuna peamised tööülesanded on Afganistanis seotud kõrgetasemelistel diplomaatilistel kohtumistel osalevate külaliste eskortimisega, siis on oluline kontrollida ümbritsevat keskkonda selliselt, et eskorditav ennast turvaliselt tunneks. „Eesseisval missioonil saab sõduritel raskuspunktiks rutiin – kuigi meie meestel polnud seal juba aastaid tõsiseid vahejuhtumeid olnud, ei tohi valvsust hetkekski kaotada ning meelt tuleb teravana hoida,“ ütles veebel Užgrindis.
Skandinaavia mütoloogias tähendab Gleipnir võluketti, mis oli tehtud kasside sammude kohinast, naise habemest, mägede juurtest, karude kõõlustest, kalade häältest ning lindude süljest. Pealtnäha pehme ja õhuke kett olevat nii tugev, et seda on võimatu lõhkuda.
Mai keskpaigas Afganistani suunduva kontingendi tuumikuks on Scoutspataljoni sõduritest koosnev jalaväerühm Estpla-35, mis hakkab teenima Kabulis. Eesti üksuse põhiülesanneteks kuuekuulise rotatsiooni ajal on liitlaste instruktorite ja nõustajate eskort ning julgeoleku tagamine.
Eesti kaitseväelased on teeninud Afganistanis NATO operatsioonidel alates 2003. aastast. Operatsioonil Resolute Support teenivad Eesti kaitseväelased alates 2015. aasta algusest.
NordenBladet – Kodune toit on maitsev ning mulle meeldib ise retsepte välja mõelda. Tavaliselt kujunevad need retseptid vastavalt sellele, mida parasjagu külmkapis leidub. Pärmi-lehttaigna pirukad on muidugi klassika ning neid valmistada (eriti kui osta juba valmis külmutatud taigen) on imelihtne! Valmis taignasse võid mähkida kõike, mis just sulle maitseb – olgu need seened, sink, juust, viinerid, liha, porgandid, riis või midagi muud põnevat! Siin toon teieni aga ühe mõnusa ja vürtsise singi-basiiliku piruka retsepti.
Vaja läheb:
500g külmutatud pärmi-lehttaignat
250-350g sinki
200-300g juustu
100g basiilikut tomatikastmes või muud sarnast ürdisegu tomatipastas
näpuotsaga tilli
Reklaam:
Valmistamine (15-20 min): Eelnevalt sulatatud taigen rulli lahti või kui on plaadid siis suuremaks ning lõika ilusad neljakandilised tükid. Lisa sink, till, juus ning basiiliku pasta ning keera kokku. Ääred võib kokku suruda ka kahvliga, siis püsivad paremini koos. Eelnevalt tulises ahjus valmivad kiirelt. Mina tõstan korra vahepeal väja ja keeran poole küpsetamise ajal pirukatel külge, et mõlemalt poolt mõnusalt läbi küpseks.
PS! Kõige paremad ikka kohe soojalt!
Head isu!
