Laupäev, september 20, 2025

Monthly Archives: aprill 2020

Eesti: Majanduskomisjon asub vaagima kriisiabi Eesti ajakirjandusväljaannetele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjon asub täna arutama sotsiaaldemokraatide esitatud Eesti ajakirjanduse toetamise eelnõu, mille eesmärgiks on vältida pankrotte ja aidata meediaväljaannetel kriis üle elada.

Otsuse eelnõu teeb valitsusele ettepaneku töötada kiiresti välja meediaettevõtete toetamise pakett, et tagada Eesti ajakirjanduse jätkuv toimimine. Sotsiaaldemokraadid tulid oma algatusega välja ligi kuu aega tagasi, kui eriolukorras reklaamiturg kokku kuivas ja ajakirjandus raskustesse sattus.

„Kriis on näidanud, et usaldusväärse ja tasakaalustatud informatsiooni olemasolu on ühiskonna toimimise jaoks vältimatult vajalik. Meie ajakirjandus ja ajakirjanikud on olnud oma ülesannete kõrgusel. Meediaväljaanded ei vahenda mitte ainult uudiseid ja eluliselt vajalikku infot, vaid löövad kaasa ka lahenduste pakkumisel, mõtestavad toimuvat, hoiavad elus arvamuste paljusust, süstivad inimestesse elujõudu ja lootust. Riigi kohus on aidata raskel ajal meediat, et majanduslikud tagasilöögid ei saaks saatuslikuks,“ ütles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar.

Saare sõnul on valitsus viimastel nädalatel mõned sammud ajakirjanduse toetamise suunal astunud, kuid sellest kindlasti ei piisa. „Koalitsioon nõustus digitellimustele madalama käibemaksumäära kehtestamisega ja kuuldavasti on kavas suurendada veidi ka ajalehtede kojukannete dotatsioone. Sotsiaaldemokraadid näevad ühe lahendusena seda, et riik ostaks korraliku summa eest erameedialt ette sotsiaalreklaame, mis leevendaks ajakirjandusväljaannete reklaamitulu ära kukkumist ja annaks riigile soodsa hinnaga reklaamipinda. Igal juhul loodan sisulistele aruteludele nii majanduskomisjonis kui riigikogu suures saalis. Eesti vaba ajakirjanduse päästmine on meie ühine asi,“ märkis Saar.

Täiendav info: Indrek Saar, 5082436

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Kultuuriminister Tõnis Lukas otsib Euroopa Liidu spordiministritega lahendusi kriisile

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kultuuriminister Tõnis Lukas arutab täna, 21. aprillil koos Euroopa Liidu spordiministritega videosilla teel COVID-19 viiruse mõju spordisektorile. Jutuks tulevad liikmesriikide nii juba rakendatud või plaanitavaid kui ka võimalikud meetmeid Euroopa Liidu tasandil.

„Esmatähtis on praegu spordivaldkonna jätkusuutlikkus. Selleks on loodud Eestis meetmed, mis toetavad noortega tegelevatele treeneritele palga maksmist, tagavad pallimängude meistriliiga klubide jätkusuutlikkuse ning kompenseerivad spordialaliitudele ja võistluste korraldajatele tekkinud kahjud,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

„Meie olümpiakoondise liikmed ja kandidaadid on saanud valitsuselt võimaluse erandkorras spordibaaside kasutamiseks. Treenerid on leidnud uusi teid treeningtöö jätkamiseks – suur osa juhendamisest on võimalik läbi viia internetiplatvormidel teel. Isegi näiteks korvpallurid on saanud teha ühisharjutusi, igaüks omas kodus, aga siiski samaaegselt koos. Kuid kõige suurem spordi toetamise meede on see, kui suudame elanikkonna distsiplineeritud käitumisega viiruse kiiresti seljatada ning sportlased ja harrastajad saavad tagasi pöörduda spordibaasidesse ja oma meelistegevuste juurde. Loodame, et see toimub võimalikult kiiresti,“ rääkis minister.

Kell 12 algaval kohtumisel on plaanis kolm arutelu. Kõne alla võetakse meetmed COVID-19 pandeemia negatiivsetest mõjudest ülesaamiseks nii liikmesriikides kui ka Euroopa Liidu tasandil, samuti sportlaste treeningute ja ettevalmistuse järjepidevus ning kodanike füüsiline aktiivsus, seadmata ohtu sportlasi ja harrastajaid. Arutatakse ka spordivaldkonna väljumismeetmeid kriisiolukorrast ja spordivaldkonna eduka taaskäivitamise üle ning Euroopa Liidu koostöö prioriteete selles.

 

Reformierakondlased: Haridusminister Mailis Reps peab õpilastele antud segaseid sõnumeid kiiremas korras selgitama

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed andsid eilsell parlamendi istungil üle küsimused haridusminister Mailis Repsile, milles soovitakse, et minister koolide edasise toimimise kohta antud segaseid sõnumeid selgitaks.

Arupärimises tuuakse välja, et minister ja haridusministeerium on eriolukorra ajal nii koolide edasise töö kui lõpueksamite ja sisseastumiskatsete kohta andnud väga vastukäivat informatsiooni.

“Inimesed ei saa endiselt aru, mis koolides pärast 15. maid juhtub ja kuidas kooliaasta lõpeb. On ülioluline, et minister annaks neile küsimustele kiiresti täpsed vastused, seetõttu anname korraga üle nii arupärimise kui kirjalikud küsimused,” ütles küsijate nimel sõna võtnud Heidy Purga.

Arupärijad soovivad teada, miks andis ministeerium koolidele info osalise avamise kohta alates 15. maist ilma, et õpetajatele ja õpilastele oleks ette antud konkreetne teave, kuidas õppetöö toimuma hakkab ja mis on osalise avamise eesmärk.

Samuti küsitakse, millal teavitatakse koole ametlikest otsusest koolide avamise kohta, riigieksamite toimumise kohta, põhikooli lõpueksamite kohta ning kui pikalt antakse koolidele aega oma töö ümber korraldada.

Arupärijad soovivad ka teada, miks jäävad suvel ära lõpuaktused, samas kui kultuuriminister on väljendanud lootust, et suvised kultuurisündmused saavad toimuda.

 

 

 

Reformierakond: 500 eurone tulumaksuvaba miinimum kõigile on praegu veel aktuaalsem kui enne kriisi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Reformierakond läheb Riigikogus edasi eelnõuga, mis kehtestaks 500 eurose tulumaksuvaba miinimumi kõigile inimestele, sest see võiks olla tõhus kriisijärgne majanduse elavdamise meede.

Eelnõu rahanduskomisjonis kaitsnud varasem rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et viimaste aastatega on järjest suurem hulk inimesi oma sissetulekute tasemega jõudnud tuluvahemikku, kus maksuvaba tulu määr hakkab kiiresti vähenema (1200-2100 eurot). “Maksuleevendus aitaks praegu parandada töötajate toimetulekut, elavdada majandust ja ka kriisi mõjudega paremini toime tulla,” märkis Sõerd.

Reformierakond algatas veebruari lõpus eelnõu, millega alates 1.1.2021 kahe aastaga kaotatakse ära aastatulu suurusest sõltuv maksuvaba tulu määr ja kehtestatakse kõigile ühtne maksuvaba miinimum 500 eurot kuus. Nüüd jõudis see eelnõu Riigikogu rahanduskomisjoni lauale.

Aivar Sõerdi sõnul selgub Rahandusministeeriumi majandusprognoosist, et palkade kasv tänavu seiskub, aga juba järgmisel aastal on keskmise palga kasv 2,8%, reaalkasv aga 5%. „Majanduslikult keerulisematel aegadel aitab maksuleevendus parandada töötajate toimetulekut.“

Sõerd tõi näiteks, et alates käesoleva aasta aprillist tõusis palgakomponent haigekassa rahastatavate teenuste hindades. “Tegelikult vääriksid kriisiga võitlemisel eesliinil olevad meditsiinitöötajad veel suuremat töötasu kui see tänasel päeval on, kehtiva tulumaksuseaduse alusel hakkab aga juba alates 1200 euro suurusest sissetulekust maksuvaba tulu määr järsult vähema. Maksuleevendus aitaks vähendada maksukoormust töötajatel, kelle palgad on sellest määrast kõrgemale tasemele jõudnud,” ütles Sõerd.

 

Heljo Pikhof: kobarseadus kubiseb probleemidest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sotsiaaldemokraadid hääletasid eile (20.aprill) riigikogus kobarseaduse kinnitamise vastu, kuna valitsusliit pookis sinna ridamisi nii küsitavaid või lausa ohtlikke ettepanekuid kui ka asju, mis ei puuduta mitte kuidagi kriisi lahendamist.

„Kiirkorras kokku klopsitud seadus sisaldab normitehnilisi ja õigusloome probleeme. Sisuliste küsimuste kõrval, mis hõlbustavad eriolukorra lahendamist, on sinna tagaukse kaudu lisatud sätted, mis ei puuduta kriisi ja võivad kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel esinenud õiguskomisjoni liige Heljo Pikhof.

Pikhof tõi välja, et õiguskomisjoni kuuluvad koalitsioonisaadikud ei võtnud tõsiselt maaelukomisjoni, Tööandjate Keskliidu, Kaubandus-Tööstuskoja, Talupidajate Keskliidu pädevaid arvamusi välistööjõu asjus. “Välistööjõule piirangute rakendamise osas oli kriitiline ka õiguskantsler. Tõsiselt ei võetud ka sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni seisukohti. Komisjoni enamus sõitis veel üle advokatuuri, õiguskantsleri, pangaliidu, inimõiguste keskuse, pagulasabi, lastekaitse liidu ja paljude teiste arvamustest,“ tõdes Pikhof.

Tema sõnul ei saa näiteks leppida sellega, et ühest küljest annab seadus abipolitseinikele õiguse kasutada suuremat sundi, teisalt väheneb nende väljaõppkohustus. „Soov peatada eriolukorra ajal pankrotiavalduse esitamise kohustus kahjustab võlausaldajate ja heausksete ettevõtjate huve. Naiste varjupaikade esindajad ei pea õigeks, et leevenevad naistevastase vägivalla teenuse osutamise reeglid, mis puudutavad turvalisust, konfidentsiaalsust ja oskust ohvrit mõista,“ loetles Pikhof seaduse puudusi.

 

 

1...111213...21Page 12 of 21