NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas avalikul istungil koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisiga kaasnevat olukorda majanduses ja riigi rahanduses, kriisimeetmete rakendamist ning kriisist väljumise strateegiat.
Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul vajab majanduses ja rahanduses toimuv kriisi ajal operatiivsemat kontrolli. ”Kuigi laenukraanid on riigi jaoks avanenud, on tulukraanid sulgunud ja selline olukord ei ole jätkusuutlik,“ ütles Ligi. „Suur osa lisaeelarvest ei olnud sihitud ega teadmistepõhine ja seda kriitilisem olukord nüüd on. Peame saavutama, et riigi otsused majanduse toetamisel saaksid täpsemad ja meetmete rahastus paremasse proportsiooni kui on praegu.”Istungile oli kutsutud riigikontrolör Janar Holm, eelarvenõukogu esimees Raul Eamets, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt avaldas lootust, et vaatamata hasartmängumaksu kokku kuivamisele ja sotsiaalministeeriumist tulnud vastandlikele sõnumitele ei kannata ei puuetega inimeste organisatsioonide ega ka ühegi teise MTÜ rahastamine.
„On tõsiasi, et sotsiaalministeeriumi kantsler osutas oma hiljutises kirjas nii hasartmängumaksu laekumise probleemile kui ka kulude vähendamise võimalusele. Selle taustal on paljude organisatsioonide suur mure igati mõistetav, kuna nende tegevustoetused on otseselt seotud hasartmängumaksuga. Kindlasti ei tohiks see nii olla sellel aastal,“ ütles Kütt.
„Sotsiaalminister Tanel Kiige laupäevane sõnum, et toetuste 50-protsendiline kärbe ei ole tõsi ja hetkeseisuga pole ühegi organisatsiooni toetust vähendatud vaid leevendas kodanikeühenduste muret, kuid ei andnud kindlust tuleviku osas,“ lisas Kütt.
Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Kütt avaldas lootust, et minister Kiik annab juba lähiajal lubaduse, et aasta lõpuni makstakse toetusi välja kavandatud mahus. „Kõige nõrgemate arvelt kokku hoidmine on täiesti lubamatu, seda iseäranis ajal, kui riigieelarvest toetatakse kõige tugevamaid. Raskel ajal peab riigi abi jõudma kõigi hädasolijateni,“ märkis Kütt.
Tema sõnul peab valitsus tekkiva maksuaugu korvama ja leidma lisaraha mujalt. „Kui tõmmata niigi alarahastatud organisatsioonide toetusi veidigi koomale, siis toob see paljudel juhtudel kaasa nende tegevuse lõpetamise,“ märkis Kütt.
Terav rahamure puudutab ka Lastekaitse Liitu ja mitmeid teisi vabatahtlikke organisatsioone, kelle rahastus sõltub hasartmängumaksust. „ Kindlasti hoiab ka sotsiaalkomisjon sellel teemal silma peal. Loodame, et minister annab ülevaate ka riigikogu liikmetele,“ sõnas Kütt.
NordenBladet —Riigikogu majanduskomisjon sai eilsel (20.aprill) videoistungil rahandusminister Martin Helmelt ülevaate riigi plaanidest ettevõtetes osalusi omandada või neist loobuda.
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester sõnas, et kriisi tõttu kiilus veidi kinni riigi plaan enda omandis olevates äriettevõtetes osalusi vähendada ja osaluste küsimus on praeguseks võtnud mõneti teise suuna. „Kui me selle teemalise kohtumise rahandusministriga mõne aja eest kokku leppisime, oli plaanis rääkida riigi täielikust või osalisest väljumisest äriühingutest, näiteks ASist Eesti Teed, Operail, Vireen, Levira, Enefit Greeni IPO jne. Aga praeguseks kujunenud olukorras on teema laiem ja nüüd tuleb riigil mõelda ka vastupidises suunas ehk siis laual on ka võimalikud finantstoetused või osaluste suurendamised,“ rääkis Sester.
Sester lisas, et lähiajal tuleb otsustada, kuidas edasi minna lennundusega. „Kas riik peaks enda omandis olevasse lennuettevõttesse täiendava kapitalisüsti tegema?“
Laialt kõlapinda on Sesteri sõnul saanud ka võimalik finantsabi Tallinkile, mis KredExi osaluste omandamiseks ette nähtud 300 miljonist eurost võtaks ligi poole. „Ja on arvestatud, et ülejäänud pool võiks jaguneda kolme-nelja ettevõtte vahel. Kuigi praeguseks ei ole konkreetseid taotlusi veel tulnud, siis on tõenäoline, et lennundus, raudtee ja laevandus on valdkonnad, kus arutelud saavad olema kõige intensiivsemad,“ rääkis Sester.
Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal märkis, et osaluste omandamisel peavad maksumaksja huvid olema kaitstud sama tugeval tasemel kui seda teevad turuosalised. „Maksumaksja poolt riigile antud raha arvestab kriisi ja riikide majandust pidurdavate otsuste mõju ettevõtetele. Seetõttu saab lahendusi otsides pidada silmas ka laiemat majanduslikku kasu, et säilitada ettevõtlust ja tööhõivet. Maksumaksja raha kasutus peab olema avalikult võrreldav erasektori tingimustega, et antud laenud, või tagajärjena ajutiselt võetud osalused ei välju terve mõistuse piiridest. Samuti ei või unustada, et riik ei ole ise turuosaline toimival turul, vaid siiski reeglite järele valvaja,“ rõhutas Michal.
Michali sõnul kinnitas rahandusminister, et suuremahuliste laenude tingimused saavad olema võrreldavad erasektori praktikaga. „Need saadetakse parlamentaarseks järelevalveks ka Riigikogu asjassepuutuvatele komisjonidele, soovitavalt esimesel võimalusel. Hooga alanud avalik debatt, millistel tingimustel ja kuidas ettevõtteid tõhusalt aidata, on väga vajalik. Kuidas muidu saame eeldada usaldust oma riigi vastu, kui just avalikust teadmisest, kuidas maksumaksja raha kasutatakse. Ning teadmisest, keda ja millistel tingimustel riik aitab, teades ette, et raha on alati napimalt kui soove. Avalik ülevaade tingimustest koos oodatava sotsiaalmajandusliku efektiga on sisulise debati, tõhusate meetmete ja toimiva majandusruumi oluline osa,” rääkis majanduskomisjoni aseesimees.
NordenBladet — Statistikaameti andmete kohaselt suri tänavu märtsis 1405 Eesti elanikku ehk keskmiselt 45 inimest ööpäevas. Surmade peamised põhjused on aastaid olnud vereringeelundite haigused ja kasvajad.
Viimastel aastatel on Eestis iga päev keskmiselt surnud 42 inimest. Tavapärasest rohkem surmasid on olnud detsembrist märtsini ja keskmisest vähem juunis, juulis, augustis ning septembris. Viimasel neljal aastal on kuu keskmine surmade arv päevas olnud 38–54.
Enamik inimesi (üle 60%) elab vähemalt 75-aastaseks, iga päev aga sureb keskmiselt viis-kuus inimest, kes ei elanud 60-aastasekski. Laste ja noorte ehk kuni 26-aastaste surmade arv jääb viimasel neljal aastal saja ja kahesaja vahele.
Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur rõhutab, et surmade arvu tuleb vaadata iga riigi omapära arvestades. „Suremus jäi märtsis tavalise suremuse piiridesse, kindlasti aga ei tohi sellest järeldada, et haigus ei mõjuta meid. Kui me ennast ei hoia, võib nüüdne viiruse levik mõjutada paljude inimeste elukvaliteeti ja suremust veel aastaid,“ sõnab Tammur. Terviseameti andmete alusel oli Eestis koroonaviiruse tõttu märtsis viis kinnitatud surmajuhtumit.
Aastaid on poolte surmajuhtumite põhjus Eestis olnud vereringeelundite haigused, järgmisel kohal on kasvajad. Surma põhjused erinevad vanuse järgi. Üks kolmandik kuni 50-aastaseid sureb õnnetuse tõttu. Vanemate inimeste surma põhjustavad järjest rohkem kasvajad ja vereringeelundite haigused. Laste ja noorte surma põhjus aga on peaaegu pooltel juhtudel õnnetus, mürgistus või trauma. Rohkem surmajuhtumeid on ka enneaegsete ja kaasasündinud väärarendiga väikelaste hulgas.
* Ülevaate alus on surmapõhjused aastail 2015–2018.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (surmad).
NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütleb, et ta mõistab Teenusmajanduse Koja poolt valitsusele saadetud ettepanekut peatada sotsiaalmaksukohustus vähemalt kolmeks kuuks, kuid antud olukorras oleksid sellel karmid tagajärjed.
“Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, millest laekuv raha läheb tervishoidu ja pensionite maksmiseks,” lausub Keskerakonda kuuluv Tõnis Mölder. “Praeguses eriolukorras on märkimisväärselt suurenenud kulutused tervishoiu valdkonnas ja rahastuse vähendamine ei tule kõne allagi. Samuti oleks vastutustundetu hakata kärpima pensione, mis alates 1. aprillist erakorraliselt tõusid.”
Tõnis Mölder lisab, et nii suure maksuerandi tegemine ühele sektorile oleks ebaproportsionaalselt suur. Tema sõnul pakub teenusmajandussektorile leevendust Eesti Töötukassa pakutav tööturuteenus vähenenud töötasu toetamiseks, mille kogumaht on 250 miljonit eurot. “Toetust makstakse iga toetust vajava töötaja kohta ühes kuus kuni 1000 eurot brutosummana ning toetust saab iga kvalifitseeruv tööandja kasutada kahe kuu osas perioodil märts kuni mai. See on märkimisväärne abi,” täpsustab Tõnis Mölder.
“Reformierakonna juht Kaja Kallas üritab Teenusmajanduse Koja ettepanekut toetades poliitilist plusspunkti võita, kuid ta ei paku välja lahendust, kuidas tagada tervishoiusektori jätkusuutlik rahastamine ja kindlustada väärikas vanaduspension,” lisab Tõnis Mölder. “Kaja Kallas käis tervishoiu erakindlustuse plaani välja juba paar aastat tagasi, kuid avalikus suhtus sellesse suure kriitikaga. Tegemist oleks kingitusega jõukamatele inimestele, kuid solidaarse ravikindlustuse kaotamine lööks eriti valusalt väiksema sissetulekuga inimesi.”
