NordenBladet — Statistikaameti andmete kohaselt suri tänavu märtsis 1405 Eesti elanikku ehk keskmiselt 45 inimest ööpäevas. Surmade peamised põhjused on aastaid olnud vereringeelundite haigused ja kasvajad.
Viimastel aastatel on Eestis iga päev keskmiselt surnud 42 inimest. Tavapärasest rohkem surmasid on olnud detsembrist märtsini ja keskmisest vähem juunis, juulis, augustis ning septembris. Viimasel neljal aastal on kuu keskmine surmade arv päevas olnud 38–54.
Enamik inimesi (üle 60%) elab vähemalt 75-aastaseks, iga päev aga sureb keskmiselt viis-kuus inimest, kes ei elanud 60-aastasekski. Laste ja noorte ehk kuni 26-aastaste surmade arv jääb viimasel neljal aastal saja ja kahesaja vahele.
Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur rõhutab, et surmade arvu tuleb vaadata iga riigi omapära arvestades. „Suremus jäi märtsis tavalise suremuse piiridesse, kindlasti aga ei tohi sellest järeldada, et haigus ei mõjuta meid. Kui me ennast ei hoia, võib nüüdne viiruse levik mõjutada paljude inimeste elukvaliteeti ja suremust veel aastaid,“ sõnab Tammur. Terviseameti andmete alusel oli Eestis koroonaviiruse tõttu märtsis viis kinnitatud surmajuhtumit.
Aastaid on poolte surmajuhtumite põhjus Eestis olnud vereringeelundite haigused, järgmisel kohal on kasvajad. Surma põhjused erinevad vanuse järgi. Üks kolmandik kuni 50-aastaseid sureb õnnetuse tõttu. Vanemate inimeste surma põhjustavad järjest rohkem kasvajad ja vereringeelundite haigused. Laste ja noorte surma põhjus aga on peaaegu pooltel juhtudel õnnetus, mürgistus või trauma. Rohkem surmajuhtumeid on ka enneaegsete ja kaasasündinud väärarendiga väikelaste hulgas.
* Ülevaate alus on surmapõhjused aastail 2015–2018.
Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis (surmad).