NordenBladet — Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, millega ratifitseeritakse kolme Balti riigi valitsuse vaheline Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkulepe.
Uue riikidevahelise kokkuleppega nähakse ette, et keskne juhtimis- ja teavituskeskus suletakse ja selle asemel hakkab Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemide rakendamine õhuruumi puutumatuse tagamiseks toimuma riiklike juhtimis- ja teavituskeskuste kaudu, mis suudavad üksteist vajadusel asendada. Balti riikide kaitseministrid kirjutasid kokkuleppele alla 24. septembril 2019 Brüsselis.
1999. aastal loodi valitsuste vahelise lepinguga kolme Balti riigi integreeritud õhuseirevõrk BALTNET eesmärgiga korraldada teabevahetust Eesti, Leedu ja Läti riigisiseste õhuseiresüsteemide vahel, võimaldada Balti regiooni ühtse õhuseirepildi tootmist ning vahetada seda kolmandate isikutega. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNET-i ülesanne lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine. BALTNET-i õhuseiresüsteem koosnes ühisest juhtimis- ja teavituskeskusest Leedus ja riiklikest keskustest Eestis, Lätis ja Leedus.
Kokkuleppe jõustumisega kaotab kehtivuse Riigikogus 24. oktoobril 2007 ratifitseeritud Eesti, Läti ja Leedu valitsuse vaheline Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi arendamise kokkulepe.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Balti õhuseirevõrgu ja juhtimissüsteemi paigutuse kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (137 SE) poolt hääletas 66 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu
Valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (9 SE) võetakse üle ELi tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse rakendama tubaka salaturu ohjeldamiseks üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Direktiivi ja rakendusaktide kohaselt hakatakse üle Euroopa Liidu tubakatoodete tarbijapakendeid märgistama kordumatu tunnuskoodiga ning neile paigaldatakse võltsimiskindel turvaelement. Eestis võetakse turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis vastab ELi õigusakti nõuetele. Kui tootele maksumärki ei paigaldata, tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement.
Eelnõu kohaselt lubatakse e-sigarettides mentooli lõhna ja maitse lisamine. Samuti tühistatakse Eestis üldine suitsuvabade tubakatoodete müügikeeld ja lubatakse uudsete suitsuvabade tubakatoodete käitlemine. Suukaudsele tubakale, närimistubakale, nuusktubakale jt suitsuvabadele tubakatoodetele jäävad keelud kehtima. Lisaks täiendatakse tubakaseadust uue tubakatoodete kategooria – kuumutavate tubakatoodetega.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder tutvustas istungil arvamusi ja muudatusettepanekuid, mis laekusid eelnõule pärast 27. veebruari Riigikogu istungit, kui eelnõu teine lugemine katkestati. Eelnõusse viidi sisse keelelised ja normitehnilised täpsustused ning muudeti tubakatoodete pakenditele kordumatute tunnuste paigaldamisega seotud kuupäevi.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (158 SE) kehtestatakse meetmed lähetatud töötajate õiguste paremaks kaitsmiseks.
Täpsustatakse, et lähetatud renditöötaja, kelle kasutajaettevõtja teenuseid pakkudes edasi lähetab, on samuti lähetatud töötaja. Muudetakse töötingimusi, mida lähetatud töötajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. Töötasu alammäära asemel tuleb eelnõu kohaselt töötajale tagada töötasu ning lisaks tuleb hüvitada lähetusega seotud kulud. Kehtestatakse pikaajalise lähetuse regulatsioon, mille kohaselt tuleb lähetatud töötajale pärast 12 või 18 kuud Eestis töötamist seaduses loetletud minimaalsete töötingimuste asemel hakata kohaldama kogu Eesti tööõigust. Eelnõu sisaldab ka sätet, mille kohaselt peab järelevalveorgan tuvastatud rikkumiste eest karistust määrates arvestama sellega, kas informatsioon Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste kohta on ühtsel veebilehel olemas või mitte.
Eelnõuga kaotatakse piirang, mille kohaselt saab teenuse Eesti-poolne tellija olla vaid Eesti resident. Eelnõu kohaselt on oluline see, et tellija tegutseks Eestis. Tööandjale kehtestatakse selge kohustus lähetatutud töötajate kohta esitatud teavet ajakohasena hoida. Tööinspektsioonile tuleb teatada ka lähetatud töötaja isikut tõendava dokumendi number. Eelnõuga lühendatakse seitsmelt aastalt kolmele perioodi, mille jooksul peale lähetuse lõppu on Tööinspektsioonil õigus lähetuse kohta järelevalveks vajalikke dokumente nõuda. Ühtlustatakse väärtegude trahvimäärad, mille tulemusena on mõlema väärteo puhul füüsilise isiku maksimaalne trahvimäär 300 trahviühikut ja juriidilise isiku trahvimäär 32 000 eurot.
Allikas: Eesti Riigikogu
