NordenBladet — Täna jõudsid toetuse väejuhatuse logistikapataljoni üksused tagasi Ämaris asuvasse kodubaasi, millega lõppes ligi kahenädalane sõjaväelogistikute õppus Draakon 20. Õppuse kestel toimetasid pataljoni üksused maastikul nii Haapsalu lähistel Kiltsis, Piirsalu harjutusväljal kui ka Ämaris, harjutades kokku pataljoni tasemel tegutsemist kaitseväele logistilise toetuse tagamisel. Ühtlasi aitas õppus valmistada ette Kevadtormil osalevate üksuste varustamist.

„Logistikapataljoni eelmisel aastal teenistusse astunud ajateenijad on oma väljaõppe lõpus ning õppus Draakon 20 on nende küpsuseksamiks enne reservi minemist,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla. Ta tunnustas ajateenijaid väljaõppe tubli läbimise eest ning kiitis tänases eriolukorras tublisti hoitud kõrget moraali.

13. kuni 23. aprillini kestnud õppuse käigus prooviti läbi kõik logistikapataljoni olulisemad ülesanded nagu allüksuste erialased ülesanded staabitöö tagamisel, väliladude rajamisel, tehnika remondi, hoolduse ja transpordi korraldamisel, lahingtegevused nii linnastatud alal kui maastikul ning veo- ja varustusoperatsioonid ülejäänud kaitseväe üksuste lahingvalmiduse tagamisel.

Kogu õppuse kestel hoiti pataljoni koosseis kõrgendatud lahingvalmisolekus ning üksuste juhtimisotsuseid ning tegevust pandi proovile pideva vastutegevusega. Logistikapataljonile tegid maastikul vastutegevust liikumis- ja veoteenistuse ajateenijad, kelle igapäevaseks ülesandeks on korraldada nii Eesti kaitseväe kui liitlasüksuste liikumisi Eestis, julgestada ja eskortida relvastuse, laskemoona ja tehnika erivedusid.

„Tegime vastutegevust logistikapataljonile just selle pärast, et me saaksime üksuste vahelist koostööd arendada,“ ütles rünnakutel osalenud nooremseersant Mikk Saarmann, liikumis- ja veoteenistuse ajateenijatest koosneva meeskonna liige. Lisaks tõi Saarmann olulise asjana välja, et iga üksus kaitseväes peab olema suuteline nii ise rünnakuid vastu võtma, kui ka vastase suunal rünnakuid korraldama – vastutegevus on hea võimalus harjutada lahingoskuseid erinevates olukordades.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine. Logistikapataljon asub Ämari lennubaasi territooriumil.

NordenBladet — Täna mälestati kaitseväe Tapa linnakus toimunud tseremoonial Afganistanist Camp Bastionist toodud ausamba juures välisoperatsioonidel langenud kaitseväelasi.

Mälestustseremoonial osalenud kaitseminister Jüri Luik tänas ning avaldas austust nii elus, vigastatud, kui siit ilmast lahkunud veteranidele. „Täna ei saa me kõik ühele väljakule kokku tulla, ent saame kanda  rinnas kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ja nende lähedaste austamiseks uhket märki, mis sümboliseerib Vabadussõja aegse sõjamehe hauakünkal õitsvaid sinililli. Meie veteranide kõrge professionaalsus ja eneseohverdamine on eeskujuks kõigile, kes armastavad isamaad ja on valmis igal ajal teda kaitsma,“ ütles kaitseminister Luik.

Minister lisas, et ehkki pandeemia tõttu tekkinud kriis muudab maailma, ei tohi unustada idast tulenevat julgeolekuohtu, mis ei ole olemuslikult muutunud. „Meie alaline valmisolek peab säilima,“ märkis Luik.

„Veteranid – Eesti mehed ja naised – on riskinud oma elu ja tervisega, et Eesti riik kestaks. Need sõdurid, keda meenutavad nimed siinsel ausambal, näitasid tegudega, mida tähendab oma riiki kaitsta. See on raskem kui esmapilgul paistab: päris kuulid, päris plahvatused ja päris kaudtulerünnakud. Selleks, et kõige sellega hakkama saada, tuleb olla vapper. Soovin meile kõigile tarkust õppida nende meeste tegudest ja sihikindlust nende poolt alustatud teed jätkata,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Eero Aija.

Tavapärasest tagasihoidlikumas formaadis toimunud mälestusüritusel osales kokku ligi 80 kaitseväelast – kaks rühma Scoutspataljonist ning 1. jalaväebrigaadi üksuste liputoimkonnad.

Veteranidele olid au andmas ka kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem, MTÜ Kaitseväe Veteranid juhataja ning Eesti Vabariigi presidendi käsundusohvitser.

Välisoperatsioonidel langenute mälestusmärk valmis Camp Bastionis eestlaste laagris 2010. aasta oktoobri alguses ja selle avas 5. oktoobril president Toomas Hendrik Ilves. Mälestussammas seisis Camp Bastionis kuni 2013. aasta sügiseni kui 29. oktoobril võeti kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase osalusel mälestusmärgilt maha rist ja plaat üheksa langenu nimega. Risti ja plaadi tõid Eestisse 2013. aasta maist novembrini Afganistanis teeninud kaitseväelased. Tapale kolinud Scoutspataljon tõi ausamba linnakusse eelmise aasta lõpus.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub üle 3000 inimese. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.