NordenBladet —Kultuuriministeerium kutsub täna, 12. märtsi õhtupoolikul kokku haldusala asutuste juhid, et luua parem selgus koroonaviiruse levikust tingitud probleemidest ja anda vastavad juhtnöörid. Ministeerium püüab koostöös asutuste juhtkondadega leida lahendusi, kuidas keeruline aeg seljatada.
Tulenevalt peaminister Jüri Ratase poliitilisest avaldusest on tähelepanu all avalike ürituste korraldamise tingimused.
„Praegu seisuga soovitame tungivalt ära jätta kõik suured rahvusvahelised kultuuri- ja spordiüritused. Oleme pöördunud nende korraldajate poole ja saanud üldiselt mõistvat tagasisidet. Avalike sündmuste lube palume mitte taotleda üle 100 osavõtjaga siseruumides toimuvatele ettevõtmistele,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Praegu ei ole nõuet tegutsevate kultuuriasutuste, teatrite ja kinode, plaanipäraste etenduste ära jätmiseks, kui on tagatud tervisekaitsemeetmed. Samadel tingimustel võivad oma uksed lahti hoida muuseumid. Valitsuskomisjon arutab seda pärastlõunal. Anname otsustest kõigile asjaomastele teada võimalikult operatiivselt. Tänan kõiki asutuste juhte, töötajaid ja kultuuriasutuste külastajaid mõistmise eest,“ lisas kultuuriminister.
Võimalike muudatuste kohta langetavad otsuse korraldajad või asutused ise Terviseameti ning valitsuse suunistele tuginedes. Kui korraldaja otsusel ära jääv või edasi lükatav sündmus on saanud toetust riigieelarvest, palub Kultuuriministeerium korraldajat sellest ministeeriumi teavitada. Küsimused, mis puudutavad riigilt saadud toetusi, lahendatakse iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades.
NordenBladet —Peaminister Jüri Ratas esines tänasel täiskogu istungil Riigikogu ees poliitilise avaldusega koroonaviiruse levikust tingitud olukorrast.
„Arvestades praegust maailma epidemioloogist olukorda ja koroonaviiruse levikut Euroopas, kasvavaid ohte Eesti majandusele, ettevõtlussektori tarneahelate raskusi, sise- ja välispoliitilisi väljakutseid ning erinevate riigiasutuste senisest operatiivsema juhtimisstruktuuri vajadust, võib minu hinnangul selgelt öelda, et oleme tegelikult jõudnud hädaolukorda, aga me saame sellest ühiskonnana ja igaühe kaasabil üle,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Peaminister ütles, et valitsus otsustas täiendavate meetmetena
lükata kruiisilaevade vastuvõtu edasi kuni 1. maini;
lähtuda riigiasutuste töötajate, kohalike omavalitsuste, aga ka era- ja mittetulundussektori lähetuste ja sissetulevate visiitide korraldamisel Välisministeeriumi soovitustest;
anda soovitus lükata enam kui 100 osalejaga avalikud üritused edasi;
panna Terviseametile avaliku ürituse loa kooskõlastamise kohustus enam kui 100 osalejaga ürituse puhul ning ülesanne hinnata ka juba väljastatud lubade juhistele vastavust;
lükata alates tänasest edasi kõik riigiasutustes planeeritud ekskursioonid;
avada hiljemalt 16. märtsist koroonaviiruse kriisitelefon numbriga 1247.
Peaministri sõnul moodustas valitsus ka komisjoni, mis juhib COVID-19 viiruse olukorraga tegelemist ning sellest tulenevatele rahvatervise ja majandusprobleemidele lahenduste leidmist.
Valitsusjuhi sõnul on selle kõige juures kindlasti väga oluline jälgida, et püsiks tasakaal meie inimeste vabaduste, ühiskonna üldise toimimise ja viiruse ohjeldamiseks vajalike sammude vahel. „Tervisekriisil on oht paisuda laiemaks kriisiks, mis puudutab meie majandust, puudutab meie heaolu ja inimeste töökohtasid. Nende küsimustega tegelemiseks toimub tihe koordinatsioon ja infovahetus ka Euroopa Liidu liikmesriikide ning institutsioonide vahel,“ kinnitas valitsusjuht.
Peaminister pani kõigile südamele, et hoiaksime iseenda ja oma lähedaste tervist ning mõtleksime oma käitumise läbi ka end ümbritsevate inimeste osas, seda eriti riskigruppidesse kuuluvate eakamate inimeste või teiste nõrgema tervisega kaasmaalaste osas.
„Kui tegutseme kõik koos ja igaüks eraldi pingutades, rahulikult mõeldes ning kainelt kaalutledes, üksteisest lugu pidades ning ühiskonnana panustades, siis saame ka praegusest keerulisest olukorrast üle,“ ütles Ratas.
Eestis on tänase seisuga tehtud 464 COVID-19 viiruse testi ning teadaolevalt on hetkel 17 viirusesse nakatunut.
Peaminister vastas ka Riigikogu liikmete küsimustele. Läbirääkimistel võtsid sõna ja käsitlesid kujunenud olukorda fraktsioonide esindajad. Reformierakonna fraktsiooni nimel kõneles Kaja Kallas, Keskerakonna fraktsiooni nimel Kersti Sarapuu, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt Siim Pohlak, Isamaa fraktsiooni nimel kõneles Priit Sibul ning Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel Indrek Saar.
Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:
Valitsuse algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (126 SE) muudetakse alates 2020. aastast fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks ning suurendatakse biokomponendi ja taastuvelektri statistikaga kauplemise läbipaistvust ja tõhusust.
Alates 2020. aastast asendatakse igasse liitrisse biokütuse lisamise kohustus poolaastapõhise kohustusega, mida saab täita ka, andes transpordisektoris lõpptarbimisse biometaani või elektrienergiat. Eelnõu järgi otsustab tarnija ise, kuidas poolaasta lõikes biokütuse kohustust kõige tõhusamalt täita. Teise muudatusena juurutatakse statistikaga kauplemise elektrooniline andmebaas, millega on tarnijatel läbipaistev võimalus müüa biokütuse lisamise kohustuse minimaalset osakaalu ületavat statistikat tarnijale, kellel on statistika järgi vajadus.
Eelnõu eesmärk on toetada kodumaist biometaani tootmist ja elektrienergia kasutamist transpordisektoris. Eelnõu mõjul peaks vähenema Eestis nõudlus toidukultuuridest toodetava esimese põlvkonna biokütuse järgi ja vähendama biokomponendi lisamisega seotud hinnasurvet kütuse lõpphinnale.
Eelnõusse tehti ka muudatused ja lisati maanteetranspordi alla käivad trammid ja trollibussid, mis kasutavad elektrienergiat. Poolaastapõhise arvestuse asemel rakendatakse aastapõhist ning poolaastapõhise kohustuse ees ette nähtud karistusmäär summas 5 miljoni eurot asendati aastapõhise karistusmääraga summas 10 miljonit eurot.
Paindlikumaks muudeti ka taastuvenergia statistikaga kauplemist ning vedelkütuse seaduse regulatsioonis olevaid nõudeid (sh biokomponendi kohustust) ei kohaldata enam bensiinile, mida kasutatakse muruniidukites ja mootorsaagides.
Eelnõu vastuvõtmisel jõustub see seadusena 1. aprillil.
NordenBladet —Vabariigi Valitsus kinnitas täna Maaeluministeeriumi struktuurimuudatuse, millega korrigeeritakse ülesandeid kahe asekantsleri vastutusvaldkonnas.
Senise toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsleri ülesanded keskenduvad edaspidi enam toiduohutusele. Tteaduse ja arenduse osa liigub üle kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsleri vastutusalasse.
Muudatuse tegemise vajadus tulenes Vabariigi Valitsuse varasemast otsusest Põllumajandus- ja Toiduameti moodustamise kohta. „Koos ühendameti moodustamisega, mis nõuab ministeeriumilt suurt pühendumist, kaasnes vajadus tugevdada kogu toiduohutuse süsteemi toimimist ning tegeleda lisaks tuleviku väljakutsetega, nagu näiteks roheleppe ühe elemendi – strateegia “Talust toidulauani” – integreerimisega üldisesse poliitikakujundusse. See strateegia pöörab suurt tähelepanu toidu, sealhulgas imporditud toidu kontrollile ja tarbija teadlikkuse tõstmisele. Selle töö paremaks korraldamiseks rakendasime struktuurimuudatuse, mille valitsus täna kinnitas,“ selgitas maaeluminister Arvo Aller.
Allikas: Maaeluministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Valitsus otsustas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestada Eestis eriolukorra ning rakendada erimeetmeid.
Kuni 1. maini jäävad suletuks teatrimajad, muuseumid ja kinod ning ära jäävad spordisündmused, et inimestevahelised kontaktid oleksid võimalikult piiratud. Raamatukogud jäävad avatuks piiratud ulatuses.
Täiendavat infot valitsuse otsuse kohta antakse reede, 13. märtsi hommikul kell 9 algaval toimuval pressikonverentsil. Kultuuriministeerium teavitab kultuuriasutusi, -korraldajaid ning sündmuste külastajaid kõigist detailidest nii pea, kui piirangutega seotud asjaolud on selgunud.
NordenBladet —Riigikogu võttis muutmata kujul vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse. Otsus langetati 52 poolt ja 43 vastuhäälega.
Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform) (108 UA) antakse pensionikogujatele täiendavaid valikuvõimalusi. Eelkõige seisneb see vabaduses otsustada, kas koguda pensioniraha teises sambas või mitte. Samuti antakse inimestele lisavõimalusi pensioniraha investeerimisel ja kasutamisel pensioniikka jõudes ning enne seda. Seadus näeb ette reformi rakendumise valdavas osas 2021. aasta 1. jaanuaril.
President põhjendas seaduse välja kuulutamata jätmist, kuna see ei ole vastavuses põhiseadusega.
Riigikogu istungil andis ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunud aruteludest komisjoni liige Siim Kiisler. Komisjoni istungitel käsitleti presidendi esitatud seisukohti ja sellele antud vastuväiteid. Tänase täiskogu istungi algul oli elav arutelu põhiseaduskomisjonis toimunud arutelude protseduuri ja sellest koostatud protokolli sisu üle, millele juhtisid tähelepanu opositsioonisaadikud. Põhiseaduskomisjon otsustas häälteenamusega seadus muutmata kujul vastu võtta.
Samale seisukohale jõudis rahanduskomisjon, kus samuti võeti häälteenamusega vastu otsus seadus muutmata kujul vastu võtta. Rahanduskomisjonis toimunud arutelu kohta andis selgitusi komisjoni esimees Aivar Kokk, kelle sõnul ei näinud komisjoni enamus seaduses presidendi poolt väljatoodud sätetes riiveid. Leiti, et kavandatava seadusemuudatusega ei ole põhiseadusest tulenevaid põhiõigusi ebaseaduslikult riivatud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kaja Kallas (RE), Kersti Sarapuu (K), Paul Puustusmaa (EKRE), Indrek Saar (SDE), Aivar Kokk (I), Annely Akkermann (RE), Jürgen Ligi (RE), Andres Sutt (RE), Taavi Rõivas (RE), Hanno Pevkur (RE), Riina Sikkut (SDE), ValdoRandpere (RE), Mihhail Lotman (I), Lauri Läänemets (SDE), Siim Kallas (RE), Helir-Valdor Seeder (I), Maris Lauri (RE), Mart Võrklaev (RE), Aivar Sõerd (RE).
Opositsioonisaadikud tõid välja komisjonides toimunud seaduse sisulise käsitluse puudumise ja protseduurilised rikkumised, mistõttu tuleks seadust uuesti arutada. Koalitsioonisaadikud olid aga kindlal seisukohal, et reformiga tuleb edasi minna ja seadus muutmata kujul vastu võtta.
Esimese lugemise läbis üks eelnõu
Valitsuse algatatud kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (144 SE) täpsustatakse kiirgusseaduse sätteid, et need vastaksid Euratom direktiivi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri auditi ettepanekutele.
Olulisema muudatusena tekib kiirgustegevusloa omajale kohustus esitada Keskkonnaametile analüüs sündmustest, mille käigus on inimene saanud lubatust suurema kiirgusdoosi. Praegu peab ametit teavitama üksnes sellise juhtumi toimumisest.
Seadusesse lisatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis väljastatud kiirgustegevusloa tunnustamise kord. Praegu on Keskkonnaamet välismaiste ettevõtete tunnustamisel lähtunud kokkulepetest teenuste vaba liikumise kohta ja majandustegevuse seadustikust, kuid Keskkonnainspektsioonil puudub hetkel võimalus nende ettevõtete kiirgustegevust kontrollida. Tunnustused väljastatakse kirja teel dokumendihaldussüsteemi kaudu.
Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest, ülevõtmise aeg oli 6. veebruaril 2018. aastal. Direktiivi artiklite ja ülevõetud sätete analüüsimisel ilmnes vajadus seadust täpsustada, et vältida erinevaid tõlgendamise võimalusi.
