NordenBladet — Riigikogu otsustas täna heaks kiita pensionireformi seaduse muutmata kujul. Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul näitab tänane hääletus, et koalitsioon püsib pensionireformi küsimuses ühtsena.
“Mul on hea meel, et meie partnerid toetavad Vabariigi valitsuse ja Isamaa poolt algatatud pensionireformi, mis annab inimestele senisest suurema vabaduse ja õiguse enda vanaduspõlve kindlustamisel. Senine praktika näitab, et meie pensionisüsteem vajab reformi, mis tagaks pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse. Meie eesmärk on anda igale Eesti inimesele vabadus otsustada, kas investeerida iseseisvalt, lahkuda või liituda teise pensionisambaga,” ütles Seeder.
Seederi sõnul jääb nüüd president Kaljulaidi otsustada, kas arvestada Riigikogu otsusega või vaidlustada seadus Riigikohtus. “Riigikogu liikmed kaalusid presidendi ettepanekuid, kuid otsustasid seaduse vastu võtta muutmata kujul. Nüüd on presidendi valik, kas arvestada rahva poolt valitud saadikute otsusega või lükata seaduse jõustumine kohtuvaidluse abil määramata tulevikku,” ütles Seeder.
NordenBladet —Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles täna Riigikogus kõneledes, et põhiseaduslike probleemide lahendamise asemel tekitas koalitsioon presidendi tagasi saadetud pensionieelnõu arutamisel probleeme juurde.
Rääkides põhiseaduskomisjoni viimasest istungist, mille kohta opositsiooni esindajad ka Riigikogu juhatusele protestikirja kirjutasid, ütles Kallas, et arutelu asendamine valitsuse palgatud advokaadi seisukohtadega toob kaasa kaks põhiseaduslikku probleemi.
“Esiteks Riigikogu liikmed valitakse põhiseaduse § 60 kohaselt salajastel valimistel. Riigikogu liikmed töötavad komisjonides, kus kujundatakse Riigikogu seisukohti erinevate eelnõude osas. Riigikogu eest ei saa tööd delegeerida advokaadile, keda pole valitud valimistel. Samuti ei saa advokaat kirjeldada koosolekut, millel ta osalenud ei ole ega ammugi mitte koostada põhiseaduskomisjoni seisukohta, mis ei kajasta seda, mida komisjonis tegelikult arutati.”
“Teiseks Põhiseaduse § 4 ütleb, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustuse põhimõttel. Põhiseaduse § 59 ütleb, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Advokaat Paul Keres kinnitas koosolekul, et tema tehtud töö pealkirjaga „põhiseaduskomisjoni seisukoht“ tellis ja selle eest tasus rahandusministeerium, ehk täidesaatev võim. Kui põhiseaduskomisjoni esimees laseb Riigikogu eest töö ära teha valitsuse poolt makstud advokaadil, siis läheb see vastuollu põhiseadusega. Seda seisukohta ei saa ega tohi arvestada Riigikogu seisukohana,” märkis Kallas.
Kallase sõnul läheb presidendi välja kuulutamata jäetud seadus vastuollu terve rea põhiseaduse sätetega nagu näiteks õiguspärane ootus, võrduspõhiõigus, omandipõhiõigus, ettevõtlusvabadus, inimväärikuse ja sotsiaalriigi aluspõhimõtted ning lisaks ka põhiseaduse preambulis sätestatud põlvkondade vahelise kokkuleppe põhimõte.
“Lisaks on seaduses sees ka viga (perekonnaseaduse § 27 lg 2 punkti 4 muutmine, mida ei ole olemas), mida ei saa lugeda tehniliseks veaks ja mida saab parandada ainult Riigikogu. Nagu ma ütlesin, siis põhiseaduse § 59 ütleb, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule,“ sõnas Kallas.
Kallase sõnul tuleks seadust uuesti arutada ja vead parandada. “See ei ole mitte ainult küsimus sellest, et Riigikogu peab tegema oma tööd korrektselt ja mitte võtma vastu seadusi, mis on vigased ja mis lähevad vastuollu põhiseaduse mõtte ja sättega. See on ka Riigikogu maine küsimus, et Riigikogu liikmed on suutelised tegema oma tööd ja keegi ei peaks küsima: „millega sa tegeled, armas Riigikogu?“” lõpetas Kallas.
NordenBladet —Euroopa Liit eraldab koroonaviiruse tõrjeks eraldi fondi 25 miljardit eurot, et riigid ei peaks seoses haigusepuhanguga tegema suuri kärpeid.
„Me teeme kõik endast oleneva, et Euroopa Liit elab selle tormi üle,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Tema sõnul on raha mõeldud selleks, et toetada terviseabi, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning tööturgu.
NordenBladet —Kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem kohtusid eile terrorismivastasel operatsioonil Barkhane ja ÜRO missioonil MINUSMA teenivate Eesti kaitseväelastega.
„Ma tänan teid selle töö eest, mis te olete missioonil teinud. Me ei saa küll ühe rühmaga olukorda Gaos lahendada aga kindlasti oleme seda leevendanud,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.
Kaitseminister ja kaitseväe juhataja kohtusid Malis prantsuse kõrbesõja pataljoni taktikalise grupi juhtkonnaga ning said ülevaate operatsioonist Barkhane ja eestlaste tegevustest selles. Gao sõjaväebaasis toimus ka rivistus, kus kümme Eesti kontingendi kaitseväelast said Prantsusmaa missioonimedalid (Médaille d´Outre Mer), mille andis üle Gao baasi ülem kolonel Raphael Bernard.
Õhtul toimus kohtumine kontingendiga, kus kõigil Eesti kaitseväelastel oli võimalik esitada minister Luigele ja kindralmajor Heremile küsimusi ning ühiselt arutada missioonide ja kaitseväe arengu üle.
Operatsioonil Barkhane teeniv Eesti kontingent elab Malis Prantsusmaa baasis, kus teenib üle 1500 sõjaväelase. Lisaks jalgsi ja soomustatud patrullide läbiviimisele transportööridel SISU XA-188 EST peavad Estpla-34 sõdurid mehitama oma baasi pääslaid ja vaatlusposte ning täitma kiirreageerimis-üksuse ülesandeid. Rahvuslik toetuselement NSE-5 toetab Estpla-34 logistikaalaselt, jalaväerühm ja toetuselement alluvad operatsioonipiirkonnas kontingendi vanemale. Eesti üksuste rotatsioonid Malis kestavad neli kuud ja Estpla-34 saabub koju 2020. aasta aprillikuus, kui Malis on ülesanded üle antud järgmisele üksusele.
Prantsusmaa operatsiooni Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja selle eesmärk on piirkonnas stabiilsuse loomine ning Euroopat puudutavate probleemide, näiteks terrorismivastane võitlus ja ebaseadusliku immigratsiooni ohjamine.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Esmaspäeval algas neli päeva kestev sõjaväepolitsei poolt korraldatav rahvusvaheline narko-, pommi- ja relvakoerte treeningnädal, kus koerajuhid ja nende neljajalgsed paarilised saavad harjutada nii erinevate ainete kui relvade leidmist ning jagada omavahel tööks vajalikke teadmisi ja oskusi.
„Algselt pidi toimuma ainult narkokoertele mõeldud treeningnädal, aga tänu suurele huvile kolleegide poolt teistest jõustruktuuridest otsustasime paralleelselt treenida ka pommi- ja relvakoeri ning nende juhte. Nii saavadki asjaosalised selle nelja päeva jooksul harjutada erinevaid otsinguid erinevates kaitseväe keskkondades – laeval, logistikaladudes ja maismaasõidukites, kus koertel tuleb sinna ära peidetud ained või relvad üles leida. Samuti on neil võimalus viia läbi otsingud ka Tallinna vanglas,“ ütles sõjaväepolitseinik veebel Martin Siht lisades, et sellised koolitusnädalad on väga olulised nii riikide kui asutuste vahelise koostöö loomise ja säilitamise seisukohalt.
„Samuti on see koht, kus nii koerajuhid kui nende neljajalgsed paarilised saavad omandada värskeid teadmisi ja kogemusi uutes ning mitmekesistes keskkondades, õppida tundma erinevaid aineid ning kuidas neid veelgi efektiivsemalt leida,“ lisas veebel Siht, kelle hinnangul on seni kõik treeningul osalejad püstitatud ülesannetega väga hästi hakkama saanud.
Treeningnädalal osalevad Soome ja Leedu sõjaväepolitsei, Läti piirivalve ning Eesti Politsei- ja Piirivalveameti koerajuhid, kes kõik – nii koerajuhid kui nende neljajalgsed paarilised – on kogemustega teenistujad ja kelle igapäevatöö tõhusamaks muutmiseks on vajalikud erinevad koolitused, sealhulgas ka välismaised. Mitmed neist on osalenud ka korduvalt välismissioonidel.
Sõjaväepolitsei on kaitseväe struktuuriüksus, mille põhiülesanneteks on korra ja distsipliini järelevalve, kriminaal- ja distsiplinaarsüütegude menetlemine ja seaduses määratud isikute kaitse nii Eestis kui välismaal. Lisaks teostab sõjaväepolitsei liiklusjärelevalvet kaitseväe sõidukite üle, eskordib ja julgestab kaitseväe sh liitlaste kolonnide liikumist ning tagab kõrgendatud ohu korral kaitseväe kriitilise tähtsusega ressursi kaitset.
Allikas: Eesti Kaitsevägi Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
